Viski on kange alkohoolne jook, mida destilleeritakse käärima lastud teraviljamassist ja laagerdatakse puitvaatides (enamasti kasutatakse selleks tammevaate). Viski tegemiseks kasutatavad teraviljad on muu hulgas oder, rukis, nisu ja mais.

Erskine Nicoli 1869. aasta maal viskit plaskusse valavast Šoti mehest

Proosa

muuda


  • Kui siis akna poolt sööstab teine vihmakeel, mis esimesega ühineb, kui mänguasjad kitsal veekeelel aegamisi akna alla ujuvad, siis on hea piiblist järele vaadata, kas tõesti anti tõotus enam mitte veeuputust saata. Anti küll; võib süüdata järgmise küünla, järgmise sigareti, võib jälle kaarte segada, jälle viskit kallata, jätta end vihma trummeldamise, tuule ulgumise, kudumisvarraste klõbina hoolde. Tõotus anti.


  • Ta krimpsutas nägu, kui viskit maitses.
"Kolmkümmend aastat vana linnaseviski," ütles Lundberg, kes tema grimassist aru sai. "Kui üks asi peab hea olema, siis see ka on. Maitseb nagu vana tõrvatud sild, aga sellega harjub ära."
Peter adus, et see oli eneseirooniakatse, ja ta oli üpris kindel, et Lundberg on viimasel ajal avastanud endas üksjagu jooni, mille olemasolust ta teadlik ei olnud. (lk 28)
  • Lundbergi viski oli otsas. Peter oli enda oma üksnes mekkinud. Pärast seda kogemust oli ta veendunud, et äsjatõrvatud vanadele sildadele on paremaid kasutusvaldkondi. (lk 29)

Luule

muuda

Lõppude lõpuks polegi vajalik
olla keegi või miski –
veena magedaks lahtub kõik ajalik,
mõte on kangem kui viski.´


Külm, kibe ja kallis kui viski,
sa kõneled tulist tõtt.
Ma aeglaselt langetan risti -
jah, tulgu siis pealegi lõpp.

  • Doris Kareva, "Läbi ja läbi" 4 kogus "Maailma asemel", lk 57


Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel