Rist

Olga Gummerus Ehrström, "Risti hoidev poiss" (1899)

Elisabeth Strempel (1840-1912), "Vana naine rahvariidekostüümis", s.d.

Anna Sahlstén (1859-1931), "Risti all", s.d., enne 1920

Ruth Eitle (1924-1989), "Ristikandmine", s.d.

Proosa

• "On mõnel teist mingi rist?" küsis Athos.

Porthos ja d Artagnan vaatasid teineteisele otsa ja raputasid pead nagu inimesed, kes on ootamatult tabatud süüteolt. Aramis naeratas ja tõmbas põuest teemantidest risti, mis rippus tal kaelas pärlnööri otsas.

"Minul on," ütles ta.

"Hüva," lausus Athos, "vannume selle risti juures, mis on vaatamata materjalile ikkagi rist, vannume, et hoiame kokku hoolimata kõigest, ikka ja alati. Sidugu see rist mitte ainult meid, vaid ka meie järeltulijaid. Kas see tõotus sobib teile?"

"Jah!" vastasid kõik ühest suust.

"Ah, reetur!" sosistas d'Artagnan Aramisele kõrva, "te lasksite meil vanduda ühe Fronde'i daami krutsifiksi juures!"

• Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 298

• "Ühest ristist saaks teha kaks võllapuud," ütles asjatundja üleolevalt.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 48/1977, lk 11

• Ja mul oli raske kujutella, et ma praegu kõndisin paigal, kus kord oli kogu maailma valitsetud, kus Cicero oli kõnelnud ja Julius Caesar äraandjate noahoopidest surnud. Nüüd oli isegi Kapitoolium talle selja pööranud ja vaatas üle jõe, kus kerkis Püha Peetruse kiriku kuppel. Rist, mille vastu isegi filosoof-keiser Marcus Aurelius oli võidelnud, unustades meelega kõik oma kõrged ideed, oli lõpuks siiski võitnud. (13. mai)
  • Karl Ristikivi, "Rooma päevik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975

• Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllitas sealt, silmad punnis. Rehepapp tegi tema poole ristimärgi.

"Isa, poja ja püha vaimu nimel!" pomises ta harjunult.

Koll kadus susisedes, ainult paha hais jäi järele.

• Andrus Kivirähk, "Rehepapp ehk November", 2000, lk 5

• Mõhhailo ja Ljubov on ristitud paarikümne aasta eest. Aga ristimistalitusel neile kingitud kaelaristid on juba 15 aastat varjul. Viimased ettevalmistused lahkumiseks. Ristid ilmuvad välja. Mõhhailo paneb enda oma kaela – Vene sõdurid on jumalakartlikud ja kaelaristi puudumine võib saada saatuslikuks, kui nad sind läbi otsivad ja leiavad, et oled ristita. "Tulime teid metslaste käest päästma," kuuleb Mõhhailo Vene sõdureid ütlemas. Viisteist aastat varjul olnud rist on siiani Mõhhailo kaelas.
  • Vahur Laiapea, "3000 kilomeetrit Mariupoli põrgust Eestisse", Postimees, 1. juuni 2022

Luule

Hulguvad üksikud loomad
ikka veel kulumaadel,
hõbene rist on kaelas
piigal, kes püüdma tuleb.

Hõbene rist on kaelas,
prisked ta punased paled:
lehmal on karbased kintsud,
piim aga kosutab tervist.

• Hando Runnel, "Buss. Maastik. Oktoober" kogus "Avalikud laulud" (LR 27/1970), lk 21

Nii nagu raskejalgne naine
ei pääse korraks kandamist
meid piinab pikk ning pidev paine
võõrvägivalla raudne rist

too rist ei kiirga päiksesära
ei ylendu tast meie vaim
too rist ei lunasta meid ära
tast meie kylge liibub laim

• Peep Ilmet, "Leppimatus" kogus "Mõraseks mõistetud meel" (1991), lk 15

kolm risti
Kolgata mäel
Jumala allkiri?

• Françoise Serpent, "*** kolm risti", Vikerkaar 1 2000, lk 17