Cicero

Cicero büst

Fragment Cesare Maccari freskost "Cicero mõistab Catilina hukka" (1889)

Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks.

• Ükski inimene ei tohi unustada surma paratamatust ega kahelda selle saabumise võimalikkuses juba selsamal päeval.
  • "Vanadusest" ("De Senectute"), u 78 eKr

• Rahva heaolu on kõrgeim seadus.
• Tugevaim stiimul kuritööle on lootus pääseda karistuseta.
  • "Pro Milone", u 50 eKr

• Kõhklus väljendab süütunnet isegi siis, kui tegu pole korda saadetud.
• Õigusriigi alusteks on põhimõte, mille kohaselt kedagi ei kohelda ebaõiglaselt ja rahvast teenitakse hästi.
• On kahte sorti ilu: armsus ja väärikus. Armsust tuleks pidada naise ja väärikust mehe omaduseks.
  • "Kohustustest" ("De Officiis", 78 eKr)

• Ma vihkan rahvarohkust, väldin inimesi ja suudan vaevu päevavalgust taluda.
  • "Rooma kirjanduse antoloogia", lk 159

• Parem on, et inimesed küsivad, miks sul ei ole ausammast, kui et nad küsivad, miks sul on.
• Oh ajad! Oh kombed!
• Kuidas külvad, nõnda lõikad.
• Parem on ülekohut kannatada, kui teha.
• Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda ega pehmenda...
• Elu ei ole midagi ilma sõpradeta.
• Tõelist sõpra tuntakse hädas.
• Kaheldes jõuame tõeni.
• Nälg on parim kokk.
• Sõja ajal seadused vaikivad.
• Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene.
• Südametunnistuse võim on suur: ta annab end ühtmoodi tunda, võttes süütult igasuguse kartuse ja maalides süüdlase kujutluses lakkamatult pilte teenitud karistusest.
• Mida kõrgemal me seisame, seda tagasihoidlikumalt me peaksime käituma.
• Jõuliselt, lühidalt väljendatud mõtted aitavad elu parandamisele soodsalt kaasa.

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel

Cicero