Karistus

Karistus, laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on autoriteedi määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest. Põhjuseks võib olla lapse enda turvalisuse tagamine, sotsiaalse vastavuse kehtestamine, normide kaitsmine, tulevaste kahjude ennetamine ning seaduse säilitamine ja õigusriigi põhimõtete austamine.

• XXXIV. Ebaõiglus ei ole halb iseenesest, vaid hirmu tõttu, mida tekitab kahtlus, et ei jääda peitu nende eest, kes on määratud selliste tegude eest karistama.
  • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

Eesti vanasõnad

• Inimene ei kasva karistuseta.
• Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest.
• Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni.
• Kes koerust teeb, see kolkida saab.
• Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile.
• Küll kaasik kasvatab ja paju painutab.
• Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk.
• Liig kõverdamine murrab puu.
• Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab.
• Murra vitsa, kui vits veel nõrk!
• Vana vits ei kõlba enam väädiks.
• Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise aeg).
• Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama!
  • Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929