Karistus

Karistus, laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on autoriteedi määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest. Põhjuseks võib olla lapse enda turvalisuse tagamine, sotsiaalse vastavuse kehtestamine, normide kaitsmine, tulevaste kahjude ennetamine ning seaduse säilitamine ja õigusriigi põhimõtete austamine.

Eesti vanasõnadRedigeeri

  • Inimene ei kasva karistuseta.
  • Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest.
  • Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni.
  • Kes koerust teeb, see kolkida saab.
  • Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile.
  • Küll kaasik kasvatab ja paju painutab.
  • Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk.
  • Liig kõverdamine murrab puu.
  • Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab.
  • Murra vitsa, kui vits veel nõrk!
  • Vana vits ei kõlba enam väädiks.
  • Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise aeg).
  • Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama!
    • Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel