Peter Høeg

Peter Høeg (sündinud 17. mail 1957) on Taani romaanikirjanik, kes enne kirjandusele pühendumist sõitis merd ning töötas balletitantsija ja näitlejana. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse oma romaaniga "Preili Smilla lumetaju", eesti keeles on lisaks sellele ilmunud veel tema romaanid "Piiri peal" ja "Vaikne tüdruk" Tiina Toometi tõlkes, "Elevanditalitajate lapsed" Ene Mäe tõlkes ja "Susani efekt" Eva Velskeri tõlkes.

Peter Høeg, 2012.

"Preili Smilla lumetaju"

Tsitaadid kirjastuse Varrak 1997. aasta väljaandest. Tõlkinud Arvo Alas.

Geomeetria on kaasasündinud nähtusena meie teadvuses. Välismaailmas ei eksisteeri iial täiuslikku lumekristalli. Kuid meie teadvuses kätkeb sädelev ja helitu teadmus täiuslikust jääst.

• Prantsuse koljumõõtjatel tekkis Gröönimaal tõsiseid probleeme. Nad töötasid teooria kallal, et inimese intelligentsi ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui ahvide ja inimeste vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad kolbad. (lk 16)
• Keegi pole kinnisem kui lapsed ja keegi ei vaja seda suletust rohkem kui nemad. Vastuseisuks muule maailmale, mis kogu aeg käib, konserviavaja käes, et neid lahti kangutada ja vaadata, mis nende sisemuses toimub, et kindlaks teha, kas neid ei tuleks asendada sobivamate konservidega. (lk 45)
• Me arvame, et hirmul on teatud piir. See kehtib seni, kuni kohtame tundmatust. Hirmu on meil kõigil piiramatutes kogustes. (lk 77)
• Igasugune katse vastandada kultuure üksteisele otsustamaks, milline neist on kõige kõrgemalt arenenud, ei ole iialgi muud kui veel üks Lääne kultuuri omaenda varjude vihkamise närune peegeldus. (lk 172)
• Qaanaaqis tundus meile, et käekellad on ilusad. Mõned kütid kandsid neid ehetena. Aga meil polnud mõtteski nende järgi oma elu korraldada. (lk 250)
• Eurooplastele on tarvis lihtsaid seletusi. Igal ajal eelistavad nad ühemõttelist valet vastuolulisele tõele. (lk 303)
• Võimatuste kalkuleerimine on raisatud aeg. Võib püüda elada jääga koos. Ei saa elada tema vastu, või teda muuta ja elada tema asemel. (lk 371)
• Me kõik oleme teaduse proselüüdid. Ja vastupidiselt teiste religioonide kummardajatele ei saa barjäärist meie ja preestrite vahel enam üle astuda. (lk 382)
• Armastus saabub küllusest ning kaob, kui jõutakse instinktide tasandile - nälja, une, turvatunde vajaduse juurde. (lk 373)
• Pole ühtegi inimest, kes ei tunneks kergendust, kui ta on sunnitud tõtt rääkima. (lk 377)
• Räägi meile, tullakse mulle ütlema. Siis me saame aru ja võime asja lõpetada. Nad eksivad. Lõpetada saab ainult seda, millest aru ei saada. Lahendust ei tule. (lk 416)

Susani efekt

Peter Høeg, "Susani efekt". Tõlkinud Eva Velsker. Tallinn: Eesti Raamat 2016

• Mina oma koduseinte vahele induktsiooni ei taha. Kui Maxwell oleks teadnud, kuidas tema võrrandeid kuritarvitama hakatakse, siis oleks ta need enda teada hoidnud. Kodukolle ei ole magnetväli, kodukolle on lahtine tuli. (lk 14)
• Mõned arvavad, et õnnestunud pereeluni jõutakse õnnestunud kompromisside kaudu. See ei ole tõsi. Armastus on kompromissitu. Õnnestunud perekonnani jõutakse kooaneid lahendades. Või õigemini neid lammutades. (lk 15)
• [Andrea Fink:] "Füüsikat on alati niimoodi rahastatud. Seda Fermi mõtleski, kui ütles, et ükskõik mis aatomipomm muidu ka on, suur füüsika on see igal juhul." (lk 31)
• Auto on lapsevanematele ainus võimalus oma lapsi veidi sügavamalt tundma õppida. Ainult siis, kui kaksikud olid turvavööga kinni ega saanud sõidu pealt maha hüpata, oli võimalik veidi rääkida elust ja surmast. (lk 39)
• Suurtel meestel on alati võrratu naine. Kaalukatel nobelistidel on ikka olnud kõrval amatsoon. Bohril, Fermil, Alvarezel, Gorbatšovil, Sahharovil, Schrödingeril. Ja need, kes auhinna poole tormates lõpus napilt alla jäid, olid need, kellest naised lahti ütlesid, Oppenheimer, Szilard. (lk 84)
• Leidub neid, kes usuvad psühholoogiat, mina ei usu. See kõik on biokeemia kvantelektriliste efektide substraadil. Thorkild Hegni valmistamisel on ilmselt tugevalt söövitavas vedelikus lahustatud palitäis osakonnajuhatajaid, vanemleitnante ja peadirektoreid. Seejärel on lahus aurustades tihendatud kontsentraadiks, mis nüüd meie ees istub. Ma olen näinud palju võimukaid mehi, aga tema on kõigist peajagu üle. (lk 85)
• Väga vähesed inimesed suudavad taluda, kui nendega kogu jõust kärgitakse. Enamik muutub suure raevu ees väikseks. (lk 85)
• Rõõmu ja huviga olen ma jälginud seda üha suuremat rolli, mida naiste seksuaalfantaasiad on minu eluaja jooksul avalikkuses mängima hakanud.

Ja ilmselgelt seisame alles selle soodsa arengu alguses.

Näiteks arvan ma, et mul endal on mahlakas lisandus pakkuda, ma pean lihtsalt selle esitamiseks leidma õige foorumi. Ma kaalun teaduste akadeemiat. (lk 87)

• Üha suurem osa maailmast on peidetud kuhugi tundmatusse kohta, luukide ja katete ja piiratud kasutajaliideste taha, kus ainult spetsialistid oskavad teed leida. (lk 90)
• Kohtumeedikud töötavad jõulude ajal ööpäevases vahetuses. Mitte ühelgi teisel ajal ei ole nii palju enesetappe ja koduvägivalda. Miski ei ässita taanlasi üles sedavõrd kui alkohol, kinginimekirjad, milleks raha ei jätku, ja kiivas kollektiivne nõue, et perekonnatunded uhkesse õide puhkeks, ja seda tingimata kohe täna õhtul. (lk 97-98)
• Uni on armulik. On inimfüsioloogia sügav seaduspärasus, et kui olla küllalt väsinud, siis pühib uni kogu hirmu minema. (lk 101)
• Sügavate teaduslike tõdedega on nii nagu aususega: neid tuleb doseerida hoolikalt. (lk 104)
• Väidetavalt on kunstis, religioonis ja teistes ebausaldusväärsetes allikates hulganisti lugusid inimestest, kes midagi kogenuna omamoodi tahkisefüüsika fenomeniks tarduvad. Kui läheneda asjale empiiriliselt, siis avastataks tõenäoliselt, et nende liialduste taga on seik, et vastav isik on saanud suudluse. Täiesti ootamatu ja halvava. (lk 117)
• [Andrea Fink:] Kui sa jätad endale õiguse kannal ringi keerata, millal aga tahad, siis ei lase sa kunagi hädapidurist lahti!" (lk 122)
• Eksperimentaalfüüsikuid on teoreetikutest kerge eristada.

Teoreetikud ei taha riietele hapet tilgutada. Neile ei meeldi eriti see, kuidas laborid lõhnavad, neile ei meeldi kitlid ja kummikindad. Nad leiavad, et praktiline füüsika meenutab liialt kehalist tööd. Mille eest nemad on end ülikooli peitnud. (lk 123)

• Ma vaatan restoranis ringi. Laudadel õhkavad road vürtse, mis toodud maadest, kus suur hulk rahvastikust elab alla tuhandekalorise dieediga päevas. Seintel ripuvad diplomid, mis Sinine Okaapi on saanud Nautlejate klubilt, ja suurendatud fotokoopiad arvustustest, mis on restoranile andnud kuus õllevorsti või kuus klistiirikannu või mida need ajalehed iganes jagavad. Taani on keerukas maa. (lk 135)
• Kui hirmsasti veab, siis ehk võib säästa lapsi otsese kuritarvituse ja rünnakute eest. Aga neid ei saa hoida tõelise probleemi eest. Sest tõeline probleem on elu ise. (lk 135)
• Suure hulga intelligentsusliikide seas on üks, mille moodne psühholoogia on kahe silma vahele jätnud, ja see on peointelligentsus. Labanil on see olemas. Ta suudab vestelda kogu laudkonnaga, nii et noortel on tunne, et neid respekteeritakse, meestel, et neid imetletakse, ja naistel, nagu silitaks nähtamatu käsi nende kõrvanibusid. (lk 158)
• Kõigis perekondades on oma saastatud alad, maasse kaevatud vanad jäätmed või radioaktiivsed isotoobid või kangajäänustega luukered. Me kõik väldime neid, viisakusest või hirmust, või sellepärast, et ületamatult raske on kogu elu puhtaks teha ja laiali lammutada ja osad läbi autoklaavi lasta. (lk 159)
• [Laban:] ... üheksakümmend protsenti muusikast käsitleb armastust, aga ainult kahel viisil. Kas on armastajad äsja kokku saanud ja lähevad käsikäes lootusrikkale tulevikule vastu. Või on armastajad igaveseks lahutatud ja viiulid nutavad. Aga tõelisest armastusest, ütles ta, sellest, mis jääb kahe äärmuse vahele, ei räägita midagi. (lk 167)
• [Andreas Baumgarten:] "Euroopa on mugavustsoon. Me elame kinos, kus kõigile neljale seinale projitseeritakse perefilmi. Kokkuvarisemine ei saabu tulevikus. See on juba alanud." (lk 186)
• [Laban:] Kui teine inimene sind tõeliselt näeb, kui tunned tõsimeeli, et üks naine näeb sind, siis sütitab see mingisuguse hullumeelsuse. Siis tahad, et sind üha uuesti nähakse. Tahad tunda, et sind täienisti mõistetakse. Naine peab hüvitama kõik need aastad, mil teda ei olnud. Ja on veel midagi. Kui oled kord end avanud, siis tekib väga suur hirm ilma jääda." (lk 223)
• [Thit:] "Füüsika üritab luua täiuslikku ruumi, sa oled sellest rääkinud. Täiuslikku valguskindlat ruumi, õhukindlat ruumi, kaalutut ruumi, steriilset ruumi. Sina ja isa, te mõlemad püüdsite teha sellise ruumi Haraldi ja minu ümber. Ja kõige selgemini kuulsin ma seda siis, kui sa lugusid jutustasid. Ja sa suutsid seda, suudadki seda peaaegu. Mina ei tahtnud sellesse tuppa. Sest kui ma sisse oleksin läinud, siis oleks olnud väga raske välja tulla. Selles ongi probleem. Kui inimene saab ehitada koha, kus ei ole kannatusi, siis muutub see ohtlikuks, sest siis tekib tahtmine sinna jäädagi." (lk 229)
• [Thit:] "Sa tahtsid maailma parandada, ema. Nagu parandatakse füüsika uurimisraportit.” (lk 229)
• Ei ole olemas naist, kes vähemal korra elus ei oleks mehega kaastundest voodisse läinud. Ma ei eita, et nii on võib-olla ka minuga juhtunud. Ja võib-olla rohkem kui üks kord. Ja miks ka mitte? Ka naiselik seksuaalsus on küllus, mida võib väärikaile abivajajaile jagada. (lk 240)
• Miski pole ennasthävitavam kui maskuliinne raskemeelsus. (lk 247)
• [Kristen Klaussen:] "Inimesed arvavad, et tehnoloogia on rakendusteadus. Et füüsika käib tehnoloogiast eespool. Asi on vastupidi. Füüsika on tekkinud katses leida lahendusi probleemidele, mille oleme formuleerinud meie, tehnikud. Sest meie oleme tegelikkusele lähemal." (lk 259)
• Võimatu on mõista armastust ja soojustunnet inimeste vahel. Ja seda, kui lähedal on need tunded kuritarvitusele. (lk 276)
• Võib-olla ei tahetagi lapsi kaitsta ainult välisilma eest. Võib-olla veel enam on vaja neid kaitsta tumedate jõudude eest nende endi sees. (lk 277)
• Enamik mehi ei suuda korraga vaimselt keskenduda ja füüsiliselt kontaktis olla. Kehasignaalid ähmastavad mõtteselgust, keha ja mõte on mingil moel vaenlased. (lk 300)
• Üheksakümmend viis protsenti maakera inimestest tahab ikka veel, et neile öeldaks, mis nad peavad tegema ja kuidas käituma. (lk 301)

"Elevanditalitajate lapsed"

Peter Høeg, "Elevanditalitajate lapsed". Tõlkinud Ene Mäe. Tallinn: Eesti Raamat, 2012.

• Kunagi ei ole liiga hilja saada endale õnnelikku lapsepõlve. (lk 19)
• On inimesi, kes viivad lahkudes osa päevavalgust endaga kaasa. (lk 32)
• Aga kui oleks mingi eksam, mille täiskasvanud peaksid tegema, enne kui neil lubataks lapsi sigitada, siis kui paljud eksamil läbi saaksid, kui päris aus olla? Ja kas pole nii, et needki saaksid vaid hädavaevu läbi? (lk 33)
• Teiste inimeste puudutuste lubamisega peab mõõtu pidama.

Näiteks ema limiit on kindlalt läbi, ma olen neliteist, poolteise aasta pärast lähen järelkooli ning kahe ja poole aasta pärast kolin kodust ära.

Pealegi on ema segaduses, kui ta tahab mind puudutada, segadus tuleb sellest, et talle on arusaamatu, et alles hetk tagasi, nagu ta ütleb, olin ma tema titt, aga nüüd olen ma neliteist ja üks naine on mind juba maha jätnud, ma olen esindusmeeskonna parim väravakütt ja mind kahtlustatakse kanepi suitsetamises, aga midagi ei ole tõestatud. (lk 48)

• Ükskord kui isa ja ema olid tülitsenud ja meile tulid külalised, võttis Tilte külalised õues vastu, juhatas nad tuppa ja esitles isa ja ema: "Need on minu isa ja mu isa esimene naine."

Isa on abiellunud ainult ühe korra - emaga, nii et külalised ja isa ja ema võpatasid, ja kui külalised olid ära läinud, pärisid isa ja ema Tiltelt, mida ta sellega mõtles, ja Tilte vastas, et ei tea ju, kui kaua see abielu kestab, eriti nüüd, mil see on jõudnud vägivaldsesse faasi.

Pärast seda ei tülitsenud isa ja ema tükk aega. (lk 49)

• Ma ei tea, kas sa oled kunagi mõnda Maseratit näinud, aga juhuks kui sa ei ole, võin ma öelda, et see on niisuguste inimeste auto, kes on loomu poolest liputajad, aga samas tahavad näidata, et nad on liiga tagasihoidlikud, et mantlihõlmu laiali lüüa. Lühidalt öeldes on see niisugune sõiduriist, mille sisemus on punnis kõigest sellest, mida välja ei näidata. (lk 144)
• Tilte tõstab aeglaselt loori. Jakob on ta muidugi ka kostüümis ära tundnud - see ei ole tõsi, et armastus teeb pimedaks, tõeline armastus teeb hoopis nägijaks. (lk 164)
• Tilte jääb seisma. Ta mõtleb, mida vastata. See ei ole kerge, ta seisab silmitsi klassikalise teoloogilise probleemiga: kui kõvasti tohib teistel inimestel käsi väänata, väites, et see teenib kõrgemat eesmärki? (lk 165)
• Aga siis leiab aset mitu sündmust, mis aitavad aru saada, mispärast Eckhart ja zen-patriarhid ja veedade nägijad ja sufi šeigid olevat vähemalt ühes asjas täiesti ühte meelt. Kui neil on palutud kirjeldada maailma üheainsa sõnaga, on nad kõik öelnud: "Ebastabiilne!" (lk 187)
• Kurb öelda, aga Taani heaoluühiskond ei jaotu võrdselt. Mõnes kohas puudub see täiesti, ja näiteks mind varitseb alatasa näljasurm.

Ma ei tea, miks see nii on, võib-olla on asi minu vanuses, võib-olla treeningukoormuses, võib-olla elutseb mu soolestikus mingi tundmatu parasiit, aga mul on kõht kogu aeg tühi. Nii on see alati olnud. Kui ma väike olin ja õhtupalvet lugesin, siis kujutasin sageli ette, et Jeesus teeb mulle sändvitši, arvestades selle mehe toitlustajaannet, mõtlesin ma, peaks ta oskama vägevaid sändvitše teha. (lk 232)

• Turistid püüavad aru saada, kuidas Kopenhaagen võib aprillikuus päikese ja kevadega peibutada ning samal ajal hoida torukübaras varuks jäist põhjatuult, nii et nad ei tea, kas minna linnaekskursioonile bikiinide väel või vateeritud tunkedes. (lk 243)
• Inimese kohta võib nii mõndagi teada saada selle põhjal, kui palju paanikat ta telefoni teel tekitada suudab. (lk 250)
• "Niisugune sõna nagu "fundamentalism" on teile tuttav," ütleb Albert Wiinglad. "See on nähtus, mis ei ole religioonide leiutatud, enamik inimesi on fundamentalistid, maailm on röövlikoobas."

"Tema selja taga seisab väike õllevaat, rõõmu ja uhkusega tunnen ma ära Finø õlletehase eripruuli, mis kogu Taanis tasapisi turusegmente vallutab. Ta kallab väikese pooleliitrise kannu täis ja kummutab selle tühjaks.

"Terviseks," ütleb ta.

Mõtlen, et kui keegi tahaks Albert Wiingladi hella kohta tabada, siis oleks vaja talt ainult üks karbitäis võileibu või vaadiõlu ära võtta, ja kohe olekski kõige hullemat sorti fundamentalist sündinud, enne kui jõuaks silmagi pilgutada. (lk 284)

• Peale heroiini oli neil valmis varutud sada liitrit diisliõli viieteistkümneliitristes kanistrites, muusikakeskus ja Bachi "Kunst der Fuge" - kogu selle varustuse täpse kirjelduse oli krahv Rickardt saanud ühest päkapikunägemusest — ja siis leidsid nad ühe tühja konteineri, suitsetasid päikese käes heroiini, võtsid ennast üleni paljaks, valasid konteineri põhja diisliõli, panid Bachi muusikakeskuses mängima, ja järgmised neli tundi, ütles Rickardt, viibisid nad paradiisis, nad püherdasid õlis ja neil oli kaaluta oleku tunne. (lk 312)