Paanika

Proosa

• Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe päevi, ilma et üks või teine linn poleks registreerinud mõnda selletaolist sündmust oma ürikutes. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, hispaanlased aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad, kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes punakollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, Vaba Möldri kõrtsi poole.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", 1. peatükk. Tõlkinud Tatjana Hallap

• Olla surelik ja tulvil aistinguid tähendab meile ühtaegu paanikat ja privileegi. Me elame oma meelte lõa otsas. Olgugi et nad meid arendavad, nad ka piiravad ja kitsendavad meid — aga kui ilusasti. Armastuski on ilus ike.
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 16

• Kui Angie esmakordselt madu nägi, sattus ta paanikasse ja hüüdis Tonyt appi. Mees oli jooksnud õue ja vaese mao meeleldi labidaga pooleks löönud. Angie'le oli tundunud, et teineteisest eraldatud maopooled olid terve igaviku vingerdanud. Veel palju kuid hiljem kummitas teda väänleva roomaja piinarikas surm. Nüüd, kui ta juhtus silmama mõnd madu, ükspuha missugust, ei maininudki ta seda Tonyle. Tegelikult soovis ta mõnikord, et terve aed oleks täis vingerdavaid madusid ja et Tony läheks paljajalu õue, kuid seda loomulikult ei juhtunud.
  • J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 85

• Korralikku paanikasse sattumine võtab aega sekundi murdosa. Sellest lahtisaamine võib võtta pool õhtut.
  • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, 1997, lk 107

• Estonians don't do "in a cold panic". Phlegmatic, slow, non-reactive, yes. Panic, no.
  • Eestlastel ei ole "vaikset paanikat". Flegmaatilisus, aeglus, mittereageerimine - jah. Paanika - ei.
  • Toomas Hendrik Ilves, twitter.com, 21. juuli 2016; as quoted in "Smaller Countries, Far Away" (24 October 2016), by Jay Nordlinger, National Review

• Fran istus kinnisilmi. Väike lennuk vähendas järsult kõrgust, otsekui kavatseks taevast alla kukkuda, seejärel võttis korraks horisontaalasendi ja kallutas end siis nagu kunstratsutaja laadaplatsil. Ta avas silmad ja nägi ees halli kaljut. See oli nii lähedal, et ta nägi sellel valgeid linnusõnnikuviirge ja eelmise kevade pesi. All kobrutas meri. Vee kohal lendles veepiisku ja tormi-iilidest kaasa haaratud valget vahtu.

Miks lendur midagi ei tee? Ja miks Jimmy lihtsalt istub ja vaatab, kuidas me kõik surma saame?

Ta kujutles hoopi, millega lennuk kaljut tabab, väändunud metalli ja moonutatud laipu. Mitte mingit lootust ellu jääda. Ma oleksin pidanud testamendi tegema. Kes Cassie eest hoolitsema hakkab? Siis taipas ta, et on esimest korda elus mures oma füüsilise turvalisuse pärast ja et teda on haaranud arutu paanika, mis pitsitab ajusid ega lase mõelda.

Siis lennuk kerkis veidi ja möödus justkui napilt kaljuservast. Perez näitas tuttavaid orientiire: Põhjasadam, Põhjamajaka linnuvaatlusjaam, Ward Hill. Franile tundus, et lenduril on endiselt raskusi lennuki õiges asendis hoidmisega ja Perez lihtsalt loodab Frani tähelepanu maanduva lennuki ukerdamiselt ja vänderdamiselt kõrvale juhtida. Ja siis olid nad maas, veeredes vetrudes mööda maandumisrada.

Piloot Neil istus veel hetke liikumatult, käed juhtkangil. Fran mõtles, et küllap oli mees sama hirmul kui tema.

• Ann Cleeves, "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 9

• Lõpuks sõna "kartus", mis ilmub otseselt või kaudselt lääne uudistes, koguni pealkirjades. Nägin hiljuti näiteks Deutsche Welle telekanalis uudist peakirjaga "Putin külastab 3,5 aasta järel Minskit. Lääs muretseb sõja laienemise pärast". Miks me läänes kogu aeg muretseme? Küll Venemaa tuumaähvarduste, küll sõja laienemise, küll palju muu pärast. Tuumasõja paniköörid isegi ei vaevu vaatama, kas Venemaa retoorikal ja tuumadoktriinil on vahet.
  • Kalev Stoicescu, "Venemaa kuritarvitab lääne poliitkorrektset kartlikkust", Postimees, 28. detsember 2022