Kalev Stoicescu

Grigore-Kalev Stoicescu (sündinud 2. septembril 1965 Constanțas, Rumeenias) on Eesti riigiametnik, diplomaat ja julgeolekuekspert.

Kalev Stoicescu, 2015.

Artiklid

• Venemaad ei ole vaja püüdlikult demoniseerida. Ta näeb sellega ise vaeva, ületades päevast päeva oma barbaarsust ja küünilisust. Kuid teda pole vaja ka täiesti põhjendamatult teistsugusena ja paremana kujutada, kui ta tegelikult on. Samuti pole vaja püüda Venemaale meelepärane olla, et teda mitte solvata või alandada.
• Valdavalt demokraatlike riikide stigmatiseerimise asemel omaenda lääne meedia poolt võiks piirduda näiteks Valgevene nimetamisega (sobivas kontekstis) endiseks nõukogude vabariigiks, sest seda ta ju sõna otseses mõttes ongi. Millegipärast ei nimetata Venemaad ennast peaaegu kunagi endiseks nõukogude vabariigiks, hoolimata sellest, et ta oli samuti Nõukogude Liidu vabariigi staatuses ning on tagasi pöördunud nõukogude mentaliteedi ja kõige muu juurde.
• Venemaa poliitika ja ideoloogia on fašismi edasiarendus, mida mõni nimetab rašismiks. See on siililegi selge, kuid Putini režiimi nimetatakse ikkagi autokraatlikuks. Venemaa vastab muidugi autokraatia tunnustele. Poliitiline võim on koondunud ühe inimese kätte, keda rahvusvaheline õigus ei kõiguta ning oma rahvas ei kontrolli ega suuda kõrvaldada, kuid oma olemuselt on ta fašistlik.
• Ukrainlased ei ole putinistide jaoks inimesed. Täpselt nii nagu juudid, mustlased ja homoseksuaalid ei olnud inimesed hitlerlaste jaoks. Neid võib halastamatult tappa ja hävitada. Lääs kardab samastada Putinit Hitleriga isegi kaudselt, sest siis peaks hakkama vastavalt tegutsema ning kaob võimalus Putiniga kokkuleppele jõuda.

See läheb nii-öelda Stalini rubriiki, keda samuti ei samastatud Hitleriga, kuid kellega peeti külma sõda. Selle erinevusega, et Putiniga ei taheta isegi uut külma sõda pidada, rääkimata tema võrdlemisest Hitleriga.

• Lääne meedia hakkas alates 2014. aastast Ukraina kontekstis kasutama formuleeringut "Venemaa poolt toetatud separatistid". See "neutraalne" sõnakõlks väidab sisuliselt, et Ukrainas oli (ja on) tegemist kohaliku separatismi ja separatistidega, keda Venemaa üksnes "toetab". Järjekordne klišee, mis annab mõista, et Ukrainas justkui puhkes kodusõda, Venemaa asus toetama enesemääramist teostanud "iseseisvaid rahvavabariike", kui lääs toetab Kiievi võime.

Nõnda tekib ka käsilassõja (proxy war) ettekujutus. Oli lootus, et pärast 24. veebruari, kui algas Venemaa sissetung Ukrainasse, selle sõnastuse kasutamine ometi lõpeb, kuid võta näpust. Seda kohtab ikka veel läänemaailma uudistes. Vanad kombed surevad raskelt.

• Lõpuks sõna "kartus", mis ilmub otseselt või kaudselt lääne uudistes, koguni pealkirjades. Nägin hiljuti näiteks Deutsche Welle telekanalis uudist peakirjaga "Putin külastab 3,5 aasta järel Minskit. Lääs muretseb sõja laienemise pärast". Miks me läänes kogu aeg muretseme? Küll Venemaa tuumaähvarduste, küll sõja laienemise, küll palju muu pärast. Tuumasõja paniköörid isegi ei vaevu vaatama, kas Venemaa retoorikal ja tuumadoktriinil on vahet.
  • Kalev Stoicescu, "Venemaa kuritarvitab lääne poliitkorrektset kartlikkust", Postimees, 28. detsember 2022