Ideoloogia

Ideoloogia on ühiskondlikus plaanis suunitletud ideekompleks, mis võimaldab maailma tõlgendamist enda kaudu, mugandades inimese kogemused enda raamistikku. Ideoloogia võib olla aluseks kellegi maailmavaatele, kuigi ka ideoloogiaid saab erinevalt tõlgendada ja kohandada eri maailmavaadetega ning isegi vastandlikud ideoloogiad ei pruugi üksikisiku mõtlemises üksteist välistada.

ProosaRedigeeri

  • Ideoloogitsemisega ei tegele sugugi ainult filosoofid ega raamatuinimesed, vaid just poliitikud ja väeülemad, usumehed ja kasvatajad. Sest selgesti aimatakse ette saatuslikke tagajärgi: kes ideoloogilises võitluses kaotab, kaotab oma tuleviku. See kaotus võib tabada mitte ainult miljoneid individuaalselt, vaid terveid ühiskondlikke ja rahvuslikke gruppe, terveid maailmavaatelisi ja usulisi voole, terveid majanduslikke ja poliitilisi süsteeme.


  • Keegi ei väida, et nende endi mõtlemine on ideoloogiline, samamoodi nagu keegi ei nimetaks ennast harjumuspäraselt paksukeseks. Ideoloogia selles tähenduses on nagu halb suulõhn - miski, mis on kellelgi teisel.
  • Nobody would claim that their own thinking was ideological, just as nobody would habitually refer to themselves as Fatso. Ideology, like halitosis, is in this sense what the other person has.


  • Valitseva klassi ideed on igal ajastul valitsevad ideed, st klass, mis on ühiskonna valitsev materiaalne jõud, on ühtlasi ka valitsev intellektuaalne jõud.



  • Ideoloogiad on sümboolse laenguga uskumuste ja väljendite mustrid, mis esitavad, tõlgendavad ja hindavad maailma viisil, mis on mõeldud kujundama, mobiliseerima, suunaga, korraldama ja õigustama teatud tegevusviise või -suundi ning teisi põlu alla panema.
  • Ideologies are patterns of symbolically-charged beliefs and expressions that present, interpret and evaluate the world in a way designed to shape, mobilise, direct, organise and justify certain modes or courses of action and to anathematise others.
    • David Kettler, USA politoloog, "Ideology", rmt: David Miller (toim) "The Blackwell Encyclopedia of Political Thought". Oxford: Basil Blackwell, 1997


  • Rüütli uurijategevust on motiveerinud eestlasi ja soome-ugri rahvaid ühendav ideoloogia. Mõtlen siin ideoloogia all ideede kompleksi, mis toetab mingi rühma edukat toimimist, jätkusuutlikkust ja kujundab nende väärtusi. Rahvamuusikasektori loomise peatükis on see töösuund sõnastatud programmilisena: "Meie töövaldkondadeks on olnud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste rahvamuusika kogumine, uurimine, publitseerimine ja p r o p a g e e r i m i n e" (lk 84, minu sõrendus – T. S.).
1970.–1980. aastatel kujunes soomeugri keeleteaduse kõrvale hõimuromantism, mis mõjutas eesti vaimuinimeste tegevust. Soome-ugri keelepuu taustal tegevust alustanud Ingrid Rüütli sooviks on olnud luua sarnane viisipuu ehk "rekonstrueerida pilt soome-ugri rahvaste muusika ühistest ja erinevatest elementidest ja arenguteedest" (lk 7). Viisipuu idee oli tollal ilmselt õhus, näiteks Lennart Mere filmis "Linnutee tuuled" (1977) kõrvutatakse soome-ugri rahvaste muusikat.



  • Edvardi silmad kiirgavad justkui seestpoolt ebamäärast agressiivset valgust, mis tekitab Jimis kaitsetuse tunde, nagu tungiks see röntgenikiirena tema nahast läbi ja valgustaks kõike, ka varjuna roiete taga rippuvat südant.
"Mis ideoloogia selle kõige taga on?"
Jim tuleb ikka ja jälle selle küsimuse juurde tagasi, iga päev läheb ta paljudest treppidest üles Edvardi juurde, et küsida haigla idee, üleüldise mõtte kohta.
"Ei ole mingit ideoloogiat, Jim. Unusta see." (lk 27)

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel