Soomeugrilased

Proosa

Pidagem alati meeles, et soomeugrilased ei ole ei mere ega mäe, ei rohtlaane ega kõrbe, ei kiltmaa ega tundra, vaid Põhjala metsade lapsed. Mets ja põhjavaim — need on vormind läbi aastatuhandete soomeugrilaste olemust, nendes ep kätkebki mitte ainult meie omapära, vaid ka sisejõud.
- Oskar Loorits, "Eestluse elujõud". Tõrvik 1951, lk 29

Lina on vanimaid kultuurtaimi, mille kiude inimesed õppisid kasutama. Euroopas levines ta samaaegselt kudumisoskusega alates neoliitikumist. Kujunenud traditsiooni kohaselt peetakse lina levitajaiks Põhja-Euroopas soome-ugri rahvaid.
- Helene Kuma, "Eesti rahvavaibad", 1976, lk 6

... sellal kui kreeklaste põhihõime ahhailased alles Kreekasse liikusid, olid soomeugrilased ennast juba ammu Läänemere kallastel sisse seadnud, üle poole tuhande aasta kala püüdnud ja marjul käinud, nii et õhtumaine filoloogia on ikkagi väga uus asi. Ja huvitav asi, sest Eesti saatus olla kahe maailma, Ida ja Lääne vahel, on andnud originaalse kultuurilise sünteesi. Raske on isegi aru saada, miks eestlased peavad ennast äärealaks, kui ollakse, vastupidi, keskel, kahe maailma keskel.
- Marju Lepajõe, "Õhtumaise filoloogia sünd", ettekanne ajakirja Keel ja Kirjandus konverentsil „Filoloogia lagunemine” 19. II 2016 Tallinnas Eesti Keele Instituudis

Rüütli uurijategevust on motiveerinud eestlasi ja soome-ugri rahvaid ühendav ideoloogia. Mõtlen siin ideoloogia all ideede kompleksi, mis toetab mingi rühma edukat toimimist, jätkusuutlikkust ja kujundab nende väärtusi. Rahvamuusikasektori loomise peatükis on see töösuund sõnastatud programmilisena: "Meie töövaldkondadeks on olnud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste rahvamuusika kogumine, uurimine, publitseerimine ja p r o p a g e e r i m i n e" (lk 84, minu sõrendus – T. S.).

1970.–1980. aastatel kujunes soomeugri keeleteaduse kõrvale hõimuromantism, mis mõjutas eesti vaimuinimeste tegevust. Soome-ugri keelepuu taustal tegevust alustanud Ingrid Rüütli sooviks on olnud luua sarnane viisipuu ehk "rekonstrueerida pilt soome-ugri rahvaste muusika ühistest ja erinevatest elementidest ja arenguteedest" (lk 7). Viisipuu idee oli tollal ilmselt õhus, näiteks Lennart Mere filmis "Linnutee tuuled" (1977) kõrvutatakse soome-ugri rahvaste muusikat.

Taive Särg, "Ingrid Rüütel hooldamas regiviiside tihnikut: emantsipatsioon eestipäraselt" Keel ja Kirjandus 12/2011, lk 938–942 (raamatu "Muutudes endaks jääda" arvustus)

Eestlane ja soomlane võivad rääkida isegi puhast inglise keelt, aga su näost on näha, et sa oled soome-ugri jurakas. Sa võid ajada ingliskeelset juttu kuskil Brüsselis, aga su näolihased ei liigu, sa istud nagu puravik ja kogu su olekust tuleb välja, et sa oled kuskilt Põhjalast tulnud siia soojale maale oma punase tomatinäoga.
- Mika Keränen, "Menukirjanik Mika Keränen: kui eestlane lõpuks närvi läheb, on see väga lõbus!", Õhtuleht, 23. november 2023