Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti teaduste akadeemia liige aastail 1938–1940.

Proosa

muuda
  • Ideoloogitsemisega ei tegele sugugi ainult filosoofid ega raamatuinimesed, vaid just poliitikud ja väeülemad, usumehed ja kasvatajad. Sest selgesti aimatakse ette saatuslikke tagajärgi: kes ideoloogilises võitluses kaotab, kaotab oma tuleviku. See kaotus võib tabada mitte ainult miljoneid individuaalselt, vaid terveid ühiskondlikke ja rahvuslikke gruppe, terveid maailmavaatelisi ja usulisi voole, terveid majanduslikke ja poliitilisi süsteeme.
    • "Eestluse elujõud". Stockholm, 1951, lk 6


Tema kohta

muuda
  • Seda vaistlikku pööret perifeeria suunas võiks kujundlikult kutsuda ka Vana-Eesti liikumiseks. Samal viisil nagu Noor-Eesti pööras ennast Euroopa suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda metsa poole tagasi. Vanaeestlaste hulka võiksid kuuluda näiteks Oskar Loorits, Uku Masing, Jaan Kaplinski ja mitmed teisedki. Ja loomulikult Nikolai Baturin, kes tänastest mõttetarkadest esindab minu arvates kõige ehedamal kujul üht väga vana natuuri, kelle teadvust on vorminud mets.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel