Puravik

Puravik (Leccinum) on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond, värskemate süstemaatiliste teadmiste põhjal kümmekond perekonda. Eestis on leitud ligi 50 liiki puravikke, mitmed neist esmaklassilised söögiseened.

Gavriil Kondratenko 1854-1924), "Kivipuravikud", s.d.

Proosa

• Lisaks pole maailmas enam tõenäoliselt alles ühtegi kultuuri, kus seenenäitust külastaks rohkem inimesi kui rokk-kontserti. Eesti rokkstaarid on kivipuravik, männiriisikas ja suur sirmik. Minu meelest kõneleb see siiski midagi inimese ja looduse seotuse kohta, see on korilase taktikaline võit tsivilisatsiooni üle. "Tatikaline võit," tahtsin muidugi öelda.
  • Valdur Mikita, "Lindvistika", Välgi metsad 2015, lk 17

• Ei, ei, inimesed meie riigis ei oska liituda ja luua kogukonda, isegi puravikulipu all mitte. See on neurootiliste individualistide maa, kellest igaüks hakkab teiste hulka sattudes õpetama, kritiseerima, solvama ja näitama teistele oma vaieldamatut üleolekut.
  • Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020, lk 165

Luule

Mineviku helk on valgus, mida meil ei ole vaja
mitte enam kui mõnd tohletamast tüdind raamatut.
Terav silm näeb igas ajas kuramuse ohtu saamatut
ja ohuhävitajatest jääb taldrikule kastme kõver kaja.

Tuleb ainult kellalöök ja puravik lööb tuleviku puruks:
kuigivõrd on kuivatatud seene filosoofia ju nõder,
kuivõrd sarvitsi on traaditusse kinni jäänud hirv
ja tobe oleks arvata, et ta sääl kosmoses meilt armu nuruks.

• Karl Martin Sinijärv, "Igaviku sitt" kogus "Krümitor0671" (2011), lk 122