Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal. Seda räägib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese võõrkeelena. Ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vähemalt elementaarse suhtlemise tasandil.

Proosa

• Ühe sõnaga — prantsuse keel oli ülimuse, rüütlite ja kohtunikkude keel, kuna aga palju mehisem ja ilmekam anglosakside keel jäeti talupoegade ja teenijate tarvitada, kes midagi muud ei osanud. Ometi sünnitas paratamatu läbikäimine maalordide ja nende alamate olevuste vahel, kes seda maad harisid, aegamööda teatud murraku, mis kokku seatud prantsuse ja anglosaksi keelest ja millest mõlemad pooled vastastikku võisid aru saada; sellest tarvidusest tekkis aste-astmelt praegune inglise keel, milles võitjate ja võidetute keeled nii õnnelikult kokku sulanud ja mida nii rikkalikult täiendatud klassikaliste ning lõunapoolse Euroopa rahvaste keelte varal.
  • Walter Scott, "Ivanhoe" (1820), tõlkinud Anton Hansen Tammsaare (1926)

• Viis sajandit tagasi häbenes Britannia kirjutada raamatuid oma emakeeles. Nüüd kõneldakse tema keelt maailma igas nurgas.
• (Five generations ago, Britain was ashamed to write books in her own tongue. Now her language is spoken in all quarters of the globe.)
  • Frederick Douglass, "Self-Made Men" (1872)

• Inglise keele puhtuse kaitsmisega on see häda, et inglise keel on umbes sama puhas kui hoor litsimajas. Me mitte lihtsalt ei laena sõnu, vaid aeg-ajalt on inglise keel jälitanud teisi keeli kõrvaltänavail, et nad seal oimetuks peksta ja sobrada nende taskuis, otsides uut sõnavara.
• (The problem with defending the purity of the English language is that English is about as pure as a cribhouse whore. We don't just borrow words; on occasion, English has pursued other languages down alleyways to beat them unconscious and rifle their pockets for new vocabulary.)
  • James D. Nicoll, "The King's English". Google Groups, rec.arts.sf-lovers, 15. mai 1990.

• ... need maad, kus inglise keelt teaduslike publikatsioonide keelena tihti emakeelele eelistatakse (nagu näiteks Saksamaal) ja kus selle läbi inglise keele levikut ja ta mõju vabatahtlikult suurendatakse, on sama keele vastu, kui tuleb kaalumisele inglise keele kasutamine ainsa EÜ töökeelena. Inglise keel oleks sobiv ühise töökeelena - ta on ju ka majanduslikus elus (mitte üksi teaduslikus seoses) maailma kõige levinumaks keeleks; ta on rahvusvaheline lingua franca. (lk 8)
  • Els Oksaar, "Emakeelte ja isamaade Euroopa. Aulaloeng 19. mai 1993". Tartu: Tartu Ülikool, 1994

• Sagedamini aga esineb olukord, kus üks kahest grupist läheb üle teise grupi keelele. Ameerika Ühendriikides võtavad sisserändajad üle inglise keele; Iirimaal on iirlased hakanud kasutama vallutajate keelt — inglise keelt; Inglismaal aga läksid normanni-prantsuse keelt kõnelevad vallutajad üle alistatud anglosakside keelele, mis oli küll selleks ajaks juba tublisti muutuda jõudnud. Sellised keelevahetused ei toimu peaaegu kunagi ilma keelesse jälgi jätmata. (lk 8-9)
  • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998

• Muidugi, ega inglise keelel iseenesest viga pole, aga see variant, mida meile globalisatsiooni korras serveeritakse, vahendab vähem Shakespeare’i kui hormoonidega ülesaetud sealiha. Ja siin peitubki konks. Kui keel eraldub oma kultuuritaustast ja langeb turusuhete tasemele, siis ta sandistub aja jooksul, nagu see juhtus partei sõnadest ülekoormatud vene keelega, mida iga kirgiis ja usbekk veel omamoodi edasi väänas.
  • Fanny de Sivers, "Keeleline imperialism võtab võimust", rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III". Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 433

• Inglise keeles, ma usun, räägitakse maailmas kõige rohkem totrusi, markeeritakse kommunikatsiooni, mida ei toimu.
  • Emil Tode, "Raadio". EKSA 2002, lk 85

• Ilse Lehiste soovitus oli teha kodumaist teadust emakeeles, kuid varustada kõik eestikeelsed üllitised põhjalike ingliskeelsete kokkuvõtetega, mis aga peaksid olema väga heas inglise keeles, soovitavalt tõlgitud või toimetatud inglise keelt emakeelena valdavate inimeste poolt. Ja neid kokkuvõtteid tuleks siis resümeede või annotatsioonidena aktiivselt levitada, ning ta oli veendunud, et parimad artiklid leiavad niiviisi varem või hiljem ka tõlkija. Seega võõrkeel ise veel kvaliteeti ei näita. Ja parimal juhul võiks võõrkeel olla vahend emakeelse teaduse propageerimiseks. Selline oli n-ö vana kooli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase väga kirglikult ja veendunult esitatud arvamus.
  • Peeter Torop, "Humanitaaria ja propaganda", Vikerkaar 7–8/2011, lk 74-87

• Inglise keel ei ole sellepärast vabaduse, maailma kõrge massikultuuri keel, et neil on eriti head keeleinspektorid, kes käivad ja trahvivad taksojuhte üle maailma või sellepärast, et inglise keeles on eriti võimekad prokurörid, kes tähelepanelikult jälgivad, et ingliskeelses kirjanduses ei pandaks toime kuritegu inglise rahva ja kuninganna vastu. Inglise keele võimsus tuleb just vabadusest.
  • Kaur Kender, "Kender lõpusõnas kohtule: represseerides kirjanikke, jääb meil midagi väga olulist teada saamata" Postimees, 23. märts 2017

• Inglise keel kui keel on rahvusvahelises suhtluses nii ära suretatud, et kardan: ta ei ärka enam ellu. Kasutada teda praegu muidugi saab, aga temasse ei suhtuta austusega.
  • Marju Lepajõe Mihhail Lotmani juhitud vestlusringis (Haridus vajab nii sügavust kui ka paindlikkust Sirp, 18.01.2019)

• Eesti keel on väike ja alatasa räägitakse ohust, et see võib teiste, tänapäeval eriti inglise keele pealetungi all oma struktuurid ja iseseisvuse kaotada, muutuda mingiks kreooliks, pidžiniks, köögi­keeleks. Inglise keelt kartes aga ei märgata või ei suudeta vahel sellest kaugemale vaadata. ÕSis näiteks leidub sõna "kommunitseerima", k-ga kirjutatud variant "kommunikeerima" on aga esitatud ebasoovitavana ({kommunik`eerima} – edastama; – t`eatama) ja ametniku soovitussõnastikus on seda nimetatud toorlaenuks inglise keelest. Tegelikult on sõna muidugi pärit ladina keelest ja kui see ongi eesti keelde jõudnud inglise keele kaudu (seda ma ilma põhjalikuma uurimiseta ei riski kinnitada), siis jääb sedastada, et inglise keel on korrektselt alal hoidnud ladina sõna tüvekonsonandi, tugevalt ehk k-na häälduva c. Ladina c võib häälduda ka pehmelt, ts-ina, juhul kui sellele järgneb e või i. Ladina kommunikeerimise sõnas aga neid vokaale selles asetuses ei leidu, sõna põhivormid on communico, communicavi, communicatus, communicare. Seega on ilmselt olematut inglise tonti peljates tekitatud värdmoodustis, mida ei õigusta ei eesti ega ladina keele reeglid. Tõsi, interneti kaudu tungib inglise keel kõikjale ja teeb vahel tempe, mida vaja ei oleks, aga enne kui teda kõigis surmapattudes süüdistama hakata, tasuks iga üksikjuhtumit targalt uurida.
  • Triinu Pakk, "Eesti keele aasta", Sirp, 15.02.2019

• Inglise keel on vaieldamatult meie kaasaja lingua franca ehk ühine keel, nii nagu omal ajal on seda olnud ladina keel. See on täiesti normaalne ja paratamatu, et meil on Euroopas üks keel, mida kõik valdavad. Kuid me peaksime austusest iseenda ja teiste vastu valdama ka palju enam teisi keeli.
  • Aija Sakova, "Aeglustuda – milleks ja kuidas?" ERR, 02.01.2019

• Kas olete sama märganud: kui inimesed pursivad võõrast keelt, ei ütle nad seda, mida tahavad öelda, vaid seda, mida oskavad. Nii on just inglise keelt võõrkeelena kõnelejate vestlus tihtipeale nagu krigin, mida tekitavad hammasrattad, mis omavahel päris täpselt ei haaku. Korralikku ülekannet ei teki. Vahetatakse päheõpitud fraase, mis tabavad mõtet ehk riivamisi.
  • Ülle Madise, "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks" ERR, 14.03.2019

• Kui Julius Caesar Suurbritanniasse jõudis, inglise keelt ei olnud.
• Kui keegi oleks 1600. aastal öelnud, et inglise keelest saab maailmakeel, siis oleks talle öeldud, et nüüd ta küll sonib.
• Briti impeeriumi pikk valitsemine lõppes inglise keele jaoks hästi ja II maailmasõja järel võttis Ameerika impeerium selle teatepulga üle.
• [Inglise keelest:] Teadus- ja luulekeel on valgustusajastust alates liikunud eri suundadesse ja sinna ka jäänud. [---] Nendes väga rafineeritud luulelistes teaduskeeltes on tegelikult mingis mõttes tegemist väljajätmismehhanismiga.
• Inglise keele kasutuse tajutav lamedus ongi võimaldanud paljudel diskussioonis osaleda. [---] Keel on lihtsustatud, seda on tehtud kergemaks ja läbipaistvamaks.
• Miks me õpetame seda nii-öelda õiget, Shakespeare'i inglise keelt, kui me võiksime õpetada lihtsat suhtluskeelt, mille tönkamisega näiliselt hakkama saab? Leiame, et meie kohustus on õpetada ülikoolis haritud inglise keelt, millega saab minna diplomaadiks ja millega saab osaleda kultuurivestluses.
• Sakslasel ja prantslasel on kergem rääkida inglise keeles, kui otsustada, kas rääkida saksa või prantsuse keeles. See on poliitiline otsus, et kumma keel siis tähtsam on. Eestlastel seda muret pole.
  • Raili Marling, intervjuu: Liina Ludvig, "Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus", ERR/Universitas Tartuensis, 15.05.2021

Briti ja Ameerika inglise keel

• Inglise-Ameerika sõprusele on suur õnnetus, et neid kaht riigi arvatakse siduvat ühine keel. Prantslaselt ei oodata Ameerikas, et ta kõneleks nagu ameeriklane, kuid inglast, kes kõneleb oma emakeeles, peetakse edevaks ja puhevile aetuks. Või siis arvatakse ta olevat sakslane või hollandlane ning teda kiidetakse teise rahva keele suurepärase valdamise eest.
  • Bertrand Russell, "Can Americans and Britons Be Friends?", Saturday Evening Post, 3. juuni 1944.

• Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia on kaks riiki, mida lahutab ühine keel.
• (The United States and Great Britain are two countries separated by a common language.)
• Variant: Inglased ja ameeriklased on kaks rahvast, keda lahutab ühine keel.
• (The English and the Americans are two peoples divided by a common language.)
  • George Bernard Shaw, 1940. aastail laialdaselt viidatud (nt Reader,s Digest, november 1942), kuid tema avaldatud teostes sellist lauset pole.

• Tänapäeval on meil Ameerikaga ühine kõik, välja arvatud muidugi keel.
• (We have really everything in common with America nowadays, except, of course, language.)
  • Oscar Wilde, "Canterville'i lossi vaim" (1887).