Vikitsitaadid

Ameerika Ühendriigid

Põhja-Ameerika föderaalne vabariik
(Ümber suunatud leheküljelt Ameerika impeerium)

Ameerika Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; kõnekeeles sageli Ameerika) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

John Haberle, "U.S.A." (u 1889)
Sophie Rachlenko, kollaaž seeriast "Mõtisklused vabaduse üle" (1988)

Proosa

muuda
  • Enne loobub kogu Venemaa isevalitseja oma kroonist ning kuulutab kõik oma alamad vabadeks vabariiklasteks, kui meie Ameerika isandad loobuvad vabatahtlikult oma orjadest.
    • The Autocrat of all the Russias will resign his crown, and proclaim his subjects free republicans sooner than will our American masters voluntarily give up their slaves.
    • Abraham Lincoln, kirjas George Robertsonile, 15. august 1855


  • Kõigi võimaluste maa.
    • Das Land der unbegrenzten Möglichkeiten
    • Ludwig Max Goldbergeri Ameerika Ühendriikide majandusest rääkiva raamatu pealkiri, 1903


  • Kõik, mida see riik soovib, on näha naabermaid stabiilsete, rahumeelsete ja jõukatena. Iga riik, mille rahvas käitub hästi, võib loota meie südamlikule sõprusele. Kui riik näitab, et ta teab, kuidas käituda mõistliku tõhususe ja sündsusega sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes, kui ta hoiab korda ja täidab oma kohustusi, siis ta ei pea kartma Ameerika Ühendriikide sekkumist. Krooniline ülekohus või võimetus, mille tulemuseks on tsiviliseeritud ühiskonna sidemete üldine lõdvenemine, võib Ameerikas nagu ka mujal, lõpuks nõuda mõne tsiviliseeritud riigi sekkumist, ning läänepoolkeral võib Ühendriikide ustavus Monroe doktriinile sundida USA-d, kui tahes vastumeelselt, täitma ilmsete ülekohtu või teovõimetuse juhtumite korral rahvusvahelise politsei rolli.


  • Tänapäeval, kui põllumajanduse on vallutanud masinad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha kunsti üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes põldudel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred nugadega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui vili on niidetud, saabuvad teised, auru jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib Ameerika moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja lauludeta, ümber kivisöega köetava katla, keset tolmu ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg hirm nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne äke, mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, teaduse ning hea ja kurja tundmise puu mõru vili.
    • Frederi Mistral, "Noorusmälestused" (1906), Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124


  • Rahaaristokraatia on ikka vaimuaristokraatia loometingimuseks olnud. Vaimu harimine nõuab vaba aega, varandus võimaldab selle. Nii oli Ateenas ja Roomas, nii oli nähtavasti ka vanas Egiptuses, Baabilonis, Indias ja Kreetas. Ainult Ameerika näib arvest kriipsu läbi tõmbavat: määratu suured varandused on kokku kuhjatud, aga vaimuelu, kultuur on tulemata. Näib, nagu sünnitaksid miljardid ainult veel suurema kire uute miljardite järele. Sellepärast ei saa paljud reisijad Ameerikas päävangutusest lahti. Lugegem näit. Gorki, Hamsuni või Wells’i kirjeldusi või tuletagem sedagi meele, missuguse tõredusevalinguga Wilde Ameerikat mäletas; küllap siis aimate, kui halvas arvamises ollakse selle kullakuningate, kollase saadana kodu vaimlik-kultuurilise tasapinna kohta. Leidub niihästi eurooplasi kui ka ameeriklasi endid, kes arvamisele kalduvad, et Ameerikas isegi tulevikus kunsti alal midagi rõõmustavat pole loota. Neile julgeb Law (die Amerikaner) vastata, et ameeriklastel kunsti loomise aeg alles ees seisab. See on liig uus maa, liig palju leidub siin alles praktikamehi, kel puudub aeg luulekujudele andumiseks. Sellepärast oodakem!
  • Kuigi üksikuil ajajärgel Ameerika ärielu iseäranis palavikulise välimuse omandas, siis ei tähenda see sugugi, nagu oleksid sääl muud huvid kunagi suutnud ärielu oma varju jätta. Ei, seda mitte! Kõige pettuse ja kelmuse pääle vaatamata, mis äris ja poliitikas tehtud, on Ameerika oma arust ikka puritaanliselt kõlbline olnud ja kõlbluse kindlamaks tundemärgiks on ikka ärilist hoolsust ja tublidust peetud. Kõigi oma muinasjutuliste miljardite pääle vaatamata tunneb ameeriklane end nähtavasti ikka veel vaesena ja sellepärast pole tal aega ei puhkamiseks ega lõbuks, päämureks on üksluine, vaheldamata äri.
    • A. H. Tammsaare, "Ameeriklastest", rmt: "Sõjamõtted" (1919), lk 116


  • Niisiis, kallid kaasmaalased: ärge küsige, mida teie riik saab teha teie jaoks, vaid küsige, mida teie saate teha oma riigi heaks.
Kallid kaasmaalased kogu maailmas: ärge küsige, mida Ameerika saab teha teie jaoks, vaid küsige, mida me koos saame ära teha inimese vabaduse heaks.
Ja ükskõik, kas olete Ameerika või maailma kodanikud, nõudke meilt samasugust tugevust ja samasuguseid ohvreid, kui meie teilt nõuame. Mingem edasi – ainsaks tasuks puhas südametunnistus ning lõplikuks kohtumõistjaks ajalugu –, et juhtida seda maad, mida armastame, paludes selleks Jumala õnnistust ja abi, kuid teades, et peame siin maa peal Tema tööd jätkama.
    • And so, my fellow Americans: ask not what your country can do for you – ask what you can do for your country. My fellow citizens of the world: ask not what America will do for you, but what together we can do for the freedom of man. Finally, whether you are citizens of America or citizens of the world, ask of us here the same high standards of strength and sacrifice which we ask of you. With a good conscience our only sure reward, with history the final judge of our deeds, let us go forth to lead the land we love, asking His blessing and His help, but knowing that here on Earth God's work must truly be our own.
    • John F. Kennedy, ametisse astumise kõne, tõlge eesti keelde, 20. jaanuar 1961


  • Ameerika Ühendriikides on ning on kogu aeg olnud rumaluse kultus. Anti-intellektuaalsuse paine on läbi meie poliitilise ja kultuurielu siuglev pidev motiiv, mida toidab valearusaam, just nagu tähendaks demokraatia seda, et "minu rumalus on samavõrd hea kui sinu teadmine".
    • There is a cult of ignorance in the United States, and there always has been. The strain of anti-intellectualism has been a constant thread winding its way through our political and cultural life, nurtured by the false notion that democracy means that "my ignorance is just as good as your knowledge.
    • Isaac Asimov, A Cult of Ignorance, Newsweek, 21. jaanuar 1980


  • Ajaloolistel põhjustel ei usalda USA heaoluriigi ideed ning see usaldamatus näitab end salgamatult USA praeguse valitsuse ajal, mis kulutab loendamatuid miljardeid riigi vara millelegi, mida kutsub "riigikaitseks", ning veeretab kramplikult pihus sente plaanide jaoks, mis leevendaksid suure osa ameerika rahva rusuvat vaesust. Kanadas sellega nii lihtsalt ei pääseks.


  • Ma kõnelen mõistagi valdavalt Ameerika olukorrast. Tõlgendamine vohab siin neis kunstides, kus avangard on põdur ja tühine: ilukirjanduses ja draamas. Enamik ameerika romaani- ja näitekirjanikke on õigupoolest kas ajakirjanikud või harrastussotsioloogid ja -psühholoogid. Nad kirjutavad programmilise muusika kirjanduslikku vastet. Ning arusaam sellest, mida võiks teha ilukirjanduse ja draama vormiga, on olnud nõnda algeline, üksluine ja stagnatiivne, et isegi kui sisu pole pelk informatsioon, uudis, on see ikkagi kentsakalt nähtaval, käepärasem, väljapandum. Sel määral kui romaanid ja näidendid (Ameerikas), erinevalt luulest ja maalikunstist ja muusikast, ei kätke mingisugust kaasakiskuvat huvi vormimuutuste vastu, jäävad need kunstid avatuks tõlgendamisrünnakuile.
    • Susan Sontag, "Tõlgendamise vastu", rmt: Susan Sontag, "Vaikuse esteetika", tlk Berk Vaher, 2002, lk 20


  • See maa oli ju üksainus ürgmaastik. Kõik oli liiga suur ja liiga kaugel. Orud ja rannikud, päevade-, nädalatepikkuste reiside kaugusel. Liiga ebaülevaatlik. Neil olid olnud kõik võimalused, kui nad selle kontinendi avastasid. Ja asustasid. Ja mis sellest lõpuks välja tuli? Papist ja puust majad. Nendega võrreldes oli isegi tema maja massiivne. Toasuurused riidekapid, viierealised autoteed, väljasurnud kõnniteed ning tänavad, mis kandsid teleseriaalide nimesid. Ja linnad, mis olid olemas vaid sellepärast, et oli leiutatud kliimaseade. Ekskursioonijuht, üks noist puhtsüdamlikest ameerika nägudest, milles võis veel aimata väljarännanud eurooplaste füsiognoomia jäänuseid. Sisserändajaist sündinud rahvas.


  • Ameerika pole maa, kuhu võib niisama lihtsalt sisse jalutada. (lk 22)
  • "Okei. Pane oma vasak pöial skannerile."
Ma kõhklen hetkeks, kui seda rasvast klaaspinda näen. Aga Ameerika heaks teen mida iganes. Mõden kõigest jõust kotis olevale antibakteriaalsele geelile ja asetan pöidla skannerile. (lk 24)
  • Seal, hallikas kauguses, on New York.
Ma tunnen tänu oma voodi kohal rippuvale postrile linna silueti otsekohe ära. Sajad hallid, pruunid ja läiki­vad hooned moodustavad maailma kõige ilusama tulpdiagrammi. Kui neid vaatan, keerutavad mu peas tant­sida kaks sõna: lõpuks ometi.
Lugematul hulgal filme ja fotosid ja telesarju ja uudislugusid on mind selleks hetkeks ette valmistanud. Kõik, mida olin seni vaid telekast näinud, on nüüd tõelisuses mu silme ees. Mul on tunne, nagu hoiaksin planeete liikumas.
Ja järsku taipan sedagi, miks Ameerika immigratsiooniametnik tahtis, et mu räägitud lugu kõlaks tõeliselt. Ma näen maailmakuulsat siluetti oma ihusilmaga ja mõistan.
Ameerika ongi üks lugu. Siin astud justkui elusuuruses ekraani ette. Ja kui tahad ise filmis osaleda, pead siia sobi­tuma. (lk 27-28)
  • Anna Woltz, "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018


Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Ameerika_Ühendriigid&oldid=116012"