Umbusaldus

(Ümber suunatud leheküljelt Usaldamatus)

ProosaRedigeeri


  • Ajaloolistel põhjustel ei usalda USA heaoluriigi ideed ning see usaldamatus näitab end salgamatult USA praeguse valitsuse ajal, mis kulutab loendamatuid miljardeid riigi vara millelegi, mida kutsub "riigikaitseks", ning veeretab kramplikult pihus sente plaanide jaoks, mis leevendaksid suure osa ameerika rahva rusuvat vaesust. Kanadas sellega nii lihtsalt ei pääseks.


  • "Porthos, mu sõber, te teate ju, et isa poolt põlvnen ma prohvetitest ja ema poolt sibüllidest, ja seepärast räägin ma vaid tähendamissõnu ja mõistukõnesid. Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu, kel silmad on näha, see nähku, rohkem ma ei või praegu öelda."
"Tegutsege, mu sõber," ütles Athos, "olen kindel, et kõik, mis te teete, on hästi tehtud."
"Ja kas teie, Aramis, olete samal arvamusel?"
"Täiesti, mu armas d'Artagnan."
"Tore," ütles d'Artagnan, "teie olete tõsised usklikud ja teie silma all on lausa lõbu imesid teha. Teie pole nagu see uskmatu Porthos, kes tahab alati kõike näha, ja enne kui uskuma hakkab, käega katsuda."
"See on tõsi," ütles Porthos kavala naeratusega, "olen tõepoolest väga umbusklik." (lk 617-618)


  • Me mõlemad olime kasvanud üles pereliikmetega, kes nägid rassi läbi ekstsentrilise usaldamatuse prisma. Olin kogenud Dandy aastakümnete pikkust podisevat vimma, kui temast vaadati tööalaselt mööda tema nahavärvi tõttu, nagu ka Southside'i muret selle pärast, et tema lapselapsed ei või valgete naabruses end turvaliselt tunda. Samal ajal kuulas Barack Tooti, oma valgenahalist vanaema, tegemas suvalisi etnilisi üldistusi ja koguni tunnistamas oma mustanahalisele lapselapsele, et mõnikord ta tunneb hirmu, kui satub tänaval vastamisi mustanahalise mehega. Me olime elanud aastaid koos oma mõnede vanemate sugulaste kitsarinnalisusega, tunnistades, et keegi ei ole täiuslik, iseäranis need, kes on vananenud rassilise eraldatuse ajastul. (lk 269)