Põllumajandus

Põllumajandus on majandusharu, mis üritab teenida tulu, kasvatades taimi, loomi jms elusorganisme suuremas koguses.

  • Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: "Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.
25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.
26 Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.
27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: "Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?"
28 Tema lausus neile: "See on vihamehe töö." Siis küsisid sulased temalt: "Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?"
29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.
30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: "Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!""


  • [Joosep Toots isaga:] "Üleüldse, nagu ma näen ja ennemaltki olen tähele pannud, seisab kodumaa põlluasjanduse ja karjakasvatuse peaviga sisteemi puuduses. Siin, kodumaal, ollakse väga visa vastu võtma uuendusi ja sisteemi.“
„Mis asi see on, see... nagu sa ütlesid... sitsteen või...?“
„Sisteem, sisteem. Mina ütlen: sisteem. Sisteem on — kord.“


  • Põllumajandus nii, nagu me seda teeme, on küttimine, ja meres me käitume nagu barbarid.
  • Farming as we do it is hunting, and in the sea we act like barbarians.
  • Me peame istutama merre ja karjatama sealseid loomi ... kasutades merd põllumeeste, mitte küttidena. See ongi kogu tsivilisatsiooni tuum: põllupidamine asendab küttimist.
  • We must plant the sea and herd its animals … using the sea as farmers instead of hunters. That is what civilization is all about — farming replacing hunting.
    • Jacques-Yves Cousteau, intervjuu, 17. juuli 1971; cit. via: Elizabeth Brubaker et al "Breath of Fresh Air", 2008, lk 180
  • Tänapäeval, kui põllumajanduse on vallutanud masinad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha kunsti üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes põldudel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred nugadega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui vili on niidetud, saabuvad teised, auru jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib Ameerika moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja lauludeta, ümber kivisöega köetava katla, keset tolmu ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg hirm nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne äke, mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, teaduse ning hea ja kurja tundmise puu mõru vili.
    • Frederi Mistral, "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124
  • Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: "ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta." Vaadake, mis meid ees ootab! "Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada."
Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära!
Teate, inimene, kes midagi säärast väidab, on seemneid söönud, ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer.) Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, aitab selle vastu see, et pannakse aeg-ajalt foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid kusagilt abi otsida!
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel