Proosa muuda

  • Tollal ilmus diplomaatilistele suareedele veel "metsikuid" pašasid sisemaalt. Need olid barbarid, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad "võtsid kaasa" igasuguseid asju. Keegi maiasmokk nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve langusti taskusse libistanud. Üks noor atašee märkas seda, haaras ülemeelikusehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: "Votre Excellence a oublie la sauce".
Noore atašee karjäär ei olevat olnud eriti edukas.


  • On ka veel olemas illusioon, et keeruliste toitude valmistamine on "loomingulisem" kui lihtsate. Ma pole muidugi mingi barbar (lubage see mul kohe selgeks teha). Prantsuse külatoit, nagu seda ikka veel sellel õnnistatud maal leida võib, on väga hea; aga selle headuse aluseks on traditsioon ja intuitsioon, mida ei saa järele ahvida. Pretensioonikas inglise majaperenaine peab keerulisust ja rituaali vooruseks, kuid vähe sellest - ta kasutab sageli oma eksiteele viivat kunsti nende heaks, kes tegelikult ei naudi üldse toitu, kuigi nad ühelgi juhul ei tunnistaks seda. (lk 15)


  • Ugrilane asus odrakäki kallale, jõi kalja peale, heitis siis korraga kurja pilgu ukse poole, haaras kärbsepiitsa ja virutas. Miski piiksatas ning jäi vait. "Mis see oli?!" küsis vennapoeg pilku tõstmata.
"Ah, mis ta ikka oli," porises ugrilane. "Va päkapiku-raibe. Palju on neid siginenud, söövad varsti nisu sootuks ära!"
Vennapoeg tõstis aeglaselt pea ning jõllitas onule otsa.
"Päkapikk!" hüüatas ta. "Päkapikk! Kas sina, onu, oled näinud päkapikke?"
"Olen," vastas ugrilane odrakäkki närides. "Alguses olid neid kõik kohad täis, aga ma olen teisi ikka püüdnud. Praegugi on aidas ja sahvris lõksud üleval."
"Barbar!" karjatas vennapoeg etteheitvalt. "Päkapikud!... Kas või kordki päkapikku näha oleks mulle suur õnn!"
"Mis neist tühjadest vaadata," ühmas ugrilane ükskõikselt [---].


Luule muuda

Sest tema oli barbar mitte päritolu tõttu, vabast tahtest,
vaid kutsumuselt. Ta hävitas puid, mida teised olid istu-
tanud, ja lage maa oli ta unistuseks. Nagu kõiki sure-
likke saatis tedagi poolik täius: kus ta puu maha raius,
seal kasvas järgmisel kevadel mitu noorukest võsu, ja ta
väsis ära seda tööd tehes, innukus oli veel ainult hootine,
ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata.

  • Ene Mihkelson, "Sest tema oli barbar mitte päritolu tõttu" [1976] kogus "Ring ja nelinurk" (1979), lk 89

Film muuda

  • [Mongoli kindral:] Conan! Mis on elus parim?
[Conan:] Purustada su vaenlased. Näha neid sinu ees aetuna. Kuulata nende naiste itke.
[Mongoli kindral:] See on hea! See on hea.