Pidusöök

Proosa

Tollal ilmus diplomaatilistele suareedele veel "metsikuid" pašasid sisemaalt. Need olid barbarid, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad "võtsid kaasa" igasuguseid asju. Keegi maiasmokk nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve langusti taskusse libistanud. Üks noor atašee märkas seda, haaras ülemeelikusehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: "Votre Excellence a oublie la sauce".

Noore atašee karjäär ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75)

Balti parunid jõid nagu nende alamadki, kuid alati vaid erilistel puhkudel — välja arvatud mõned tuntud joomarid, Kui perekond oli omavahel, oli paljudes mõisates vaid piim laual. (Vesi oli joogiks kõlbmatu.) Ent pidusöökide ja jahi ajal oli enamik "kultuurikandjatest" täiesti purjus. Järgmisel päeval sarnanesid salongid lahinguväljaga. Mahagonist lauaplaatidesse olid sigarid põletanud suured augud, lõhkikäristatud sohvapadjad vedelesid kõikjal, põrand oli kilde täis. Mu klaver oli häälest ära, sest üks külaline oli terve pudeli veini klaverikeelte peale kallanud.

Neis ringkondades, kus elasin varem, polnud iialgi juhtunud, et mehed oleksid end daamide juuresolekul purju joonud, äärmisel juhul läks mõni Ungari diplomaat sentimentaalseks ja hakkas kaunitaridega kurameerima või kuulutas nukralt, et keegi teda ei armasta.

Siin aga olid mehed sageli maani täis ning nende ülimoraalsed naised ei näinud selles midagi imelikku. "Vaesed mehed, neil on majapidamisega nii palju muresid. Nad peavad vahel ka meelt lahutama." (lk 113)

Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, Loomingu Raamatukogu, nr 48-51, 1981 (orig "End und Anfang", 1929)

Tahtsin just teha õudselt targa märkuse üheteistkümneaastaste poiste aadressil, kui keegi katusekambri ust hakkas kraapima. See võis olla ainult Urax. Avasin ukse ja sealt marssiski sisse uhkeldades saba liputav suur koer, kes hüppas mu najale püsti, pani käpad mu õlgadele. Ta hammaste vahel oli mingi sedelike.

"Tasa, Urax!" hüüdsin ma.

Koer laskus põrandale, võtsin tal sedeli hambust, tegin lahti ja lugesin vaarisale ette, mis sinna oli kirjutatud:

"Austatud härraseit palutakse ilmuda pitusöökile!"

Vaarisa piilus üle mu õla ja lausus: "Sinu alt-memm on teinud selles ainsas lauses tervenisti kolm viga. Aga isegi ta vigades on nooblit joont. Tule, Boy, mingem pidusöögile." ("Viies päev")

James Krüss, "Minu vaarisa ja mina", tlk Linda Ariva, Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 146-147

Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Ent siis ütles Tommy:

"Kui isa ja ema korraldavad lõunasöögi, saavad härrad alati kaardi, kuhu on kirjutatud, missuguse daami nad peavad lauda saatma. Minu meelest peaks meil ka nõnda olema."

"Mine metsa," ütles Pipi.

"Ehkki meil on lugu halvem, sest siin olen mina üksi härra," arutas Tommy kõhklemisi.

"Lora," sõnas Pipi. "Arvad sa vahest, et härra Nilsson on preili?"

"Ei, muidugi, ma unustasin härra Nilssoni hoopis ära," ütles Tommy. Ta istus puudekastile ja kirjutas kaardi:

"Härra Settergren suvatsegu saata preili Pikksukka." "Härra Settergren, see olen mina," lausus ta rahulolevalt ning näitas Pipile kaarti. Teisele kaardile kirjutas ta:

"Härra Nilsson suvatsegu saata preili Settergreni."

"Jah, aga hobune peab ka kaardi saama," arvas Pipi kindlalt. "Isegi kui ta laua ääres istuda ei saa."

Ning Tommy kirjutas Pipi etteütluse järgi järgmisele kaardile:

"Hobune suvatsegu seista nurgas, siis ta saab kooki ja suhkrut."

Pipi hoidis kaarti hobuse nina all ja käskis:

"Loe ja ütle, mis sa arvad!"

Kuna hobusel mingeid vastuväiteid polnud, pakkus Tommy Pipile kätt ja nad läksid laua äärde. Härra Nilsson ei teinud mingeid katseid Annikat lauda paluda, seepärast võttis Annika asja üsna otsustavalt oma kätte ja tõstis härra Nilssoni enda laua äärde. ("Pipi peab sünnipäeva")

Astrid Lindgren, "Pipi Pikksukk", tlk Vladimir Beekman, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 87

Kirjandus

Platon, "Pidusöök" (Symposion), tlk Astrid Kurismaa, rmt: "Pidusöök. Sokratese apoloogia", sari: Klassikalised lood, Tallinn: Eesti Raamat, 1985
Petronius, "Trimalchio pidusöök", tlk Leo Metsar, sari: Klassikalised lood, Tallinn: Eesti Raamat, 1974
Isak Dinesen, "Babette'i pidusöök", tlk Piret Peiker, Tallinn: Varrak, 1996
George R. R. Martin, "Vareste pidusöök", tlk Mario Kivistik, sari: "Jää ja tule laul", Tallinn: Varrak, 2012, 2013
Wimberg, "Suur pidusöök", Tallinn: Maalehe Raamat, 2009