Frederi Mistral

Frédéric Mistral [freder'ik mistr'al] (provansi keeles Josèp Estève Frederic Mistral, Mistrali ortograafias Frederi Mistral; 8. september 1830, Maillane (Maiano), Provence, Prantsusmaa – 25. märts 1914, Maillane) oli provanssaali luuletaja ja leksikograaf. 1904. aastal jagas ta Nobeli kirjandusauhinda Hispaania näitekirjaniku José Echegaray y Eizaguirrega.

Frédéric Mistral

"Noorusmälestused"

muuda
  • Tänapäeval, kui põllumajanduse on vallutanud masinad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha kunsti üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes põldudel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred nugadega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui vili on niidetud, saabuvad teised, auru jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib Ameerika moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja lauludeta, ümber kivisöega köetava katla, keset tolmu ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg hirm nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne äke, mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, teaduse ning hea ja kurja tundmise puu mõru vili.
    • "Noorusmälestused" (1906), Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124
  • Liiklemise reeglite seas, härrased, oli siiski üks vana tava, mida kõik austasid: voorimehel, kelle rakendi esimesel hobusel olid kõik neli jalga valged, oli nii laskumise kui ka tõusu peal õigus sõita otse, vastutulijale teed andmata. Sellest on tulnud vanasõna: kel neli valget jalga all, see läheb igalt poolt läbi.
    • "Noorusmälestused" (1906), Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 202

Välislingid

muuda