Piibel

muuda

Sest ülekohus põleb otsekui tuli,
mis põletab kibuvitsu ja ohakaid
ning süütab metsarägastikud
kerkiva suitsuna haihtuma.


Proosa

muuda
  • XVII. Õiglane on kõige rahulikum, ent ebaõiglane on kõige enam täis rahutust.
  • XXXIV. Ebaõiglus ei ole halb iseenesest, vaid hirmu tõttu, mida tekitab kahtlus, et ei jääda peitu nende eest, kes on määratud selliste tegude eest karistama.
    • Epikuros, "Peamised arvamused"; "Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781


  • 7. Ülekohut teha ja peidetuks jääda on keeruline, saavutada usku varjatuks jäämisse aga võimatu.
    • Epikuros, "Ütlused", I; "Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781



  • Sellele, kes ei suuda ülekohut taluda, saab olevikus harva lugupidamine osaks, ja see, kes seda suudab, minetab oma loomulaadi tulevikuks. (lk 8)
  • Kes põeb sellist haigust, et ei suuda taluda ebaõiglust, ei tohi aknast välja vaadata ning peab toaukse lukku keerama. Ehk oleks kasu ka peegli ärapeitmisest. (lk 13)
  • Kui millegi eest karmilt karistatakse, siis ei tõesta see sugugi, et see on ebaõiglane; see tõestab vaid seda, et see on võimulolijate huvide seisukohast kahjulik. Sageli on just karistus ilusa teo pitser. (lk 22)



  • Inimesed ei häbene mitte ülekohut, mida nad korda saadavad, vaid ülekohut, mis neile osaks saab. Ent selle saavutamiseks, et ülekohtu kordasaatjad end häbeneksid, pole teist teed kui neile samaga vastata.


  • Tom mäletas, kuidas oli end tundnud, kui oli New Yorgis kohe esimese kuuga kaubalaost lahti lastud. Teda oli peetud tööl vähem kui kaks nädalat, sest ta oli nõrk ega jaksanud kaheksa tundi päevas apelsinikaste tõsta, aga ta oli rühmanud, mis jaksas, et teda ei vallandataks, ning mäletas, kui kohutavalt ülekohtuseks ta oli vallandamist pidanud. Ta oli jõudnud otsusele, et elus tuleb looma moodi rabada, olla niisama vintske nagu teised kaubalaos töötavad jõujuurikad — või nälgida. Ta mäletas, et oli kohe pärast seda varasta­nud poest leivapätsi, viinud koju ning pistnud kinni, tundes, et maailm võlgneb talle pätsi leiba — ja enamgi. (lk 29-30)
  • Võib-olla oli proua Cartwright noorpõlves ehtne rästik, mõtles Tom, võib­ olla oli just tema tütre neuroosides süüdi, võib-olla oli ta nii kõvasti tütre külge klammerdunud, et see ei saanudki oma elu elada ega mehele minna, võib-olla oleks tulnud ta hoopis üle parda lükata, mitte temaga tundide kaupa tekil ja­lutada ning tema juttu kuulata, aga tühja kah! Millal maailm enne on õiglase mõõduga mõõtnud? Kas Tomile oli õige mõõduga mõõdetud? Tom tänas mõttes õnne, sest ta oli kahest mõrvast puhtalt välja tulnud. Elu algus oli küll koletult ebaõiglane, mõtles Tom, aga Dickie'ga koos oldud aeg ja kõik pärastine olid selle heaks teinud. Ometi tundis Tom, et Kreekas juhtub midagi halba. Tal oli juba liiga kaua järjest vedanud. Kui ta sõrmejälgede ja testamendi pärast kinni nabitakse ja elektritoolile saadetakse... Kas surm elektritoolil on tõesti nii pii­narikas või surm ise nii hirmus, et novembrist alates nauditud elu seda üles ei kaalu? Vaevalt küll. (lk 188)


  • ... kui ülekohtu vastu leidub ühiskonnakorralduses küllaldasi praktilisi sanktsioone, siis ei ole rüvetusoht kuigi tõenäoline tekkima. Kui ülekohus ähvardab inimlikus plaanis jääda karistamata, siis kaldutakse muude sanktsioonide puudulikkuse korvamiseks appi võtma rüvetususkumusi.


  • Kui teie armastatu talub teie tehtud ülekohut, siis teid armastatakse. Selles suhtes peab mehi alati proovile panema. (lk 19)


  • Polnud midagi kuulda ega midagi näha. Ei ühtegi tõendust surnutest, välja arvatud nende nimed Blue käes olevas märkmikus.
Äkki oli Neeve'il õigus. Võib-olla Blue ikkagi põdes natuke. Mõnel päeval tundus veidi ebaõiglane küll, et kogu see ime ja vägi, mis ta perekonda ümbritseb, jõuab temani ainult paberimajanduse kujul.
Vähemalt olen asjasse pühendatud, mõtles Blue süngelt, kuigi tundis end sama palju asjasse pühendatuna kui pimedate juhtkoer.



  • Tuleb elada päev korraga ega tohi tulemusest liiga tugevalt kinni hoida. See on see, mis inimestel pea segi ajab - klammerdumine. Ja kui neilt midagi ära võetakse, see võib olla ükskõik mis, siis on neil raske ja tuntakse, et elu on ebaõiglane. See on midagi, mille kallal ma töötan ja soovitaksin kõigil seda teha.
    • Brian Melvin, intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19

Vanasõnad

muuda
  • Kes kõverust külvab, viletsust lõikab.
  • Kohus kestab, ülekohus kaob.
  • Patt papile, ülekohus köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele).
  • Valu (on) valmis ülekohut mõistma.
  • Ülekohtul pole ilmaski hinda.
  • Ülekohtuse kotil on auk põhjas.
  • Ülekohus ei seisa kotis.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929