Isaac Asimov

Isaac Asimov (sünninimi Исаак Озимов; 2. jaanuar 1920 – 6. aprill 1992) oli ameerika ulmekirjanik, teaduspopularisaator ja biokeemik. Asimovi tuntumate teoste hulka kuuluvad ulmeromaanid nn Asumi sarjast ("Asum", "Asum ja impeerium" jt), ajarände kirjeldav "Igaviku lõpp" ning lühijutud ja romaanid n-ö robotite sarjast, kus autor arendas välja omaenda vaate tehisintellekti võimalikele probleemidele.

Isaac Asimov, 1965

Eesti keelde on tõlgitud mõned Isaac Asimovi populaarteaduslikud teosed ning terve rida tema ulmeromaane ja -jutte.

  • Need, kes arvavad end targad olevat, on tarkadele tüütuseks.
  • Anti-intellektuaalsuse paine on läbi meie poliitilise ja kultuurielu siuglev pidev motiiv, mida toidab valearusaam, just nagu tähendaks demokraatia seda, et "minu rumalus on samavõrd hea kui sinu teadmine".
    • There is a cult of ignorance in the United States, and there always has been. The strain of anti-intellectualism has been a constant thread winding its way through our political and cultural life, nurtured by the false notion that democracy means that "my ignorance is just as good as your knowledge.
    • A Cult of Ignorance, Newsweek, 21. jaanuar 1980

Robootika kolm põhiseadustRedigeeri

1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha.
2. Robot peab alluma inimese antud käsule, kui see ei lähe vastuollu esimese seadusega.
3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei ole vastuolus esimese või teise seadusega.
  • Esmakordselt ilmusid need 1942. aastal Asimovi lühijutus "Runaround", hiljem kasutas ta neid paljudes teostes ning lisas ka nullinda seaduse:
0. Robot ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega inimkonnale kahju teha.

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel