Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell (18. mai 1872 – 2. veebruar 1970) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija. Ta oli üks mõjukamaid tuumarelva ja Vietnami sõja kritiseerijaid maailmas. Aastal 1950 sai Russell Nobeli kirjandusauhinna "tunnustuseks oma mitmekesiste ja tähenduslike kirjutiste eest, milles ta kaitseb inimesesõbralikke ideaale ja mõttevabadust".
- Maailma hädad tulevad sellest, et rumalad on liiga enesekindlad ja targad on täis ebakindlust.
- "The Triumph of Stupidity" (10.05.1933). Mortals and Others: Bertrand Russell's American Essays, 1931-1935 (Routledge, 1998, ISBN 0-415-17866-5), lk 28.
- Kummatigi oli lumetormi, udu ja sõja puhul tegu /---/ faktiga, et kõik tundsid ennast võrdsetena. Reeglina on igaüks meist hõivatud omaenda muredest; teised võivad meid sealjuures takistada, tüüdata või siis jääda hoopiski meie poolt tähele panemata. On aga kordi, kus üks ühine tundeelamus mõjutab tervet inimhulka. Kui nii juhtub – isegi kui tundeelamus ei ole meeldiv – , tekitab fakt, et see on ühine, iseäraliku õnnetunde, mida ei ole võimalik saavutada ühelgi muul teel.
- Kui me kõik elaksime pidevalt mingi ühise tundeelamuse mõju all, siis oleksime me alati õnnelikud, alati koostööaltid ja alati priid igavusest. Võib-olla saavutavad selle tuleviku valitsuspsühholoogid. Riiklikud pühad algavad suitsukirjadega taevas: "Toimus marslaste sissetung. Iga mees, naine ja laps on võitluses vajalik." Vastu õhtut tuleks teade, et rünnak on tagasi löödud. Sel moel oleksid rõõmsad pühad kindlustatud.
- Ma kohtusin [Branislav Petronieviciga] ainult ühe korra aastal 1917. /---/ Serblased olid hiljaaegu läbi viinud oma kangelasliku suurtaganemise Saksa vallutajate ees ja mind huvitas väga kuulda temalt kui vahetult osavõtjalt selle taganemise kirjeldust, tema aga tahtis ainult selgitada oma õpetust, mille kohaselt ruumis asuvate punktide arv on lõplik ja määratav arvudeteooriast lähtuvate võtete abil. Meie huvide erinevus avaldus mõnevõrra iseäralikus vestluses. Mina küsisin: "Kas te võtsite suurest taganemisest osa?" ja tema vastas: "Jah, aga punktide arvu ruumis saab välja arvutada sel teel, et..." Mina küsisin: "Kas käisite jalgsi?" ja tema ütles: "Jah, vaadake, see peab olema algarv." Mina küsisin: "Kas te ei proovinud hobust leida?" ja tema ütles: "Alguses olin hobusega, aga pärast kukkusin maha, ja milline algarv, seda ei peaks olema raske teada saada." Hoolimata kõikidest pingutustest ei kuulnud ma temalt niisugusest tühisest asjast nagu maailmasõda enam mitte midagi rohkemat.
- "Valik esseid", 1994, tõlkinud Erkki Sivonen
- Aristoteles ... on olnud üks inimsoo suuri õnnetusi. Tänapäevani on loogika õpetamine enamikus ülikoolides täis mõttetust, milles tema on süüdi.
- The Scientific Outlook, London: George Allen & Unwin 1931, lk 15.
