Vestlus

Ane Marie Hansen (1852-1941), "Taluinterjöör kahe jutleva naisega", s.d.

Ingeborg Kolling, "Vestlev paar õhtuses interjööris" (1895)

Adele von Finck, "Naised vestlemas" (u 1916)

Stella Bowen, "Keskustelu Provence'is" (1936)

Proosa

• Ent kõikidest meie vestlustest meeldis see Caesarile kõige vähem ja meie kolmainsuse — mille üle ta isegi nalja viskas — kohta antavad selgitused ei jõudnud kuidagi temani. Ta ütles, et see oli mõistatus ja et tema aju seda ei taipa, ja talle ei andnud kuidagi selgeks teha, mis asi see usk on. Ometi õnnestus vestlustel tema tähelepanu nii hästi kõrvale juhtida, et ta meie, naiste seltskonda meeste omale eelistas, sest et ta ei joonud, ja need, kes ei joo, on sellel maal vilets seltskond.
  • Aphra Behn, "Oroonoko", tlk Kätlin Kaldmaa, 2009, lk 44

• Inimeste kõige lihtlabasemad kõnelused laskuvad raamatutele nagu säutsuvad varblased telefonitraadile.
  • Hugo von Hofmannsthal, "Raamatud laual" esseekogus "Väikesi vaatlusi", tlk Katrin Kaugver, LR 3-4 2010, lk 5

• Parim vestleja maailmas on see, kes aitab teistel rääkida.
  • John Steinbeck, "Hommiku pool Eedenit", tlk Pille Runtal, Tallinn: Varrak, 2001, lk 367

• Kui kaks inimest räägivad mõlemale teada oleva puu kasvamisest või selle leiva maitsest, mida nad äsja on koos söönud, või ühistest tööalastest kogemustest, siis võib vestlus olla vägagi oluline eeldusel, et nad ikka tõesti oma kogemuste põhjal räägivad ja ei jää pinnapealseks; teisest küljest jällegi võib vestlus käia küll poliitikast või religioonist ja ometi olla tühine; nii juhtub siis, kui kaks inim est rääkides kulunud fraase kasutavad, kui nad ei pane südant sellesse, mida ütlevad. Siinkohal peaksin lisama, et ühtviisi tähtis on vältida nii tühist vestlust kui ka halba seltskonda. Halva seltskonna all ei mõtle ma ainult pahelisi ja ohtlikke inimesi, nende seltskonda peaks vältima mürgise ja masendava õhkkonna pärast. Pean silmas ka neid inimesi, kelle hing on surnud, kuigi keha elab; inimesi, kelle mõtted ja vestlus on tühised, kes rääkimise asemel lobisevad ja kes mõtlemise asemel esitavad palju kordi kuuldud arvamusi. Muidugi ei ole alati võimalik ega vajalikki selliste inimeste vältimine. Kui neile ei vastata nii, nagu nad seda loodavad - s.t laenatud mõtete ja tühiste sõnadega - , vaid otsekoheselt ja inim likult, siis selgub tihtipeale, et nad muudavad käitumist - neid viib selleni ootamatuse üllatav mõju.
  • Erich Fromm, "Armastuse kunst", tlk Ann Alari, 2. tr, 2006, lk 117

• Nad istusid vaikides. Andrej veendus, kui raske asi on vestlus. Tal oli keskusteluks oma rutiin, kuid siin osutus kõik kasutuks. Neiu istus kramplikult sirgelt, põlved kõvasti vastu keha, silmad liikumatult Andrej lipsusõlmel. Nagu oleks lipsul merekoll või vähemalt sinepiplekk. See hakkas Andrejd häirima. Ta kompas lipsusõlme ja oli juba valmis kas või seapähklitest rääkima.
  • Jaroslava Blažková, "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, LR 28/29 1968, lk 26

• Evolutsioon on keerukas, ajuti lõbus ja sedavõrd seiklusrikas, et mind kohutavad vaid vähesed selle tujud või sundused. Meie ilmne vägivallaiha hirmutab, kuid mitte võimalus, et me peame üksteisega feromoonide vahendusel võib-olla huvitavaid, olgugi kavalaid vestlusi. Vaba tahe ei pruugi olla täiesti vaba, kuid tahtlik on see kindlasti, ja ometi näib, et see on üsna veniv mõiste. Nii osavad improviseerijad nagu inimesed oskavad peaaegu igast karist kõrvale põigata. Kui me millegagi tõesti silma paistame, siis piirangutest kõrvalehiilimise ja strateegiate väljanuputamisega, oskusega kõi­ge jõhkrama tõe ees silmi sulgeda, võimega elul kraest kinni haarata ja teda nagu kord ja kohus sakutada. Üsna kindlasti sakutab ta omalt poolt meidki, aga see meid ei takista.
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 48

• Beatrice vihkas kirjutamist. Ainus sõna, mille üle ta selles korralikus ja igavas uurimuses uhkust tundis, oli "vestlus", mille ta oli valinud, eelistades seda ilmsemale "dialoogile". Neil päevil oleks Beatrice andnud sellise vestluse eest mida tahes. Ta mõistis uduselt, et nende luuletuste lugemine pakkus talle valusat ning näis, et ka keelatud võimalust silmata tsiviliseeritud jutuajamise ja varjamatu kire ühitust, mida kõik kindlasti tahtsid, aga mida ei paistnud olevat kellelgi, kui ta vaatas ringi oma väikeses maailmas, oma tõsiseid metodistidest vanemaid, ülikooli naiste teeklubi juhtivat proua Bengtssonit ning teisi üliõpilasi, kes piinlesid kutsete pärast tantsu- ja vistiõhtutele.
  • A. S. Byatt, "Lumm", tlk Krista Kaer, 2013, lk 143-144

• Kas olete sama märganud: kui inimesed pursivad võõrast keelt, ei ütle nad seda, mida tahavad öelda, vaid seda, mida oskavad. Nii on just inglise keelt võõrkeelena kõnelejate vestlus tihtipeale nagu krigin, mida tekitavad hammasrattad, mis omavahel päris täpselt ei haaku. Korralikku ülekannet ei teki. Vahetatakse päheõpitud fraase, mis tabavad mõtet ehk riivamisi.
  • Ülle Madise, "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks" ERR, 14.03.2019

Luule

Ma kuulsin raukade vestlust:
"Kaob iga asi
ja kauaks meilgi kestvust."

• William Butler Yeats, "Raugad imetlemas ennast veepeeglist", 1904 (tlk Märt Väljataga; W. B. Yeats, "Luulet", Tln: Eesti Raamat 1990, lk 59)