Evolutsioon

Ernst Haeckeli "Elu puu" (1879), mis illustreerib evolutsiooni käiku. Tolle aja ettekujutuse kohaselt oli inimene looduse kroon ja tippsaavutus.
  • Ma ei usu evolutsiooni nii, nagu inimesed usuvad Jumalasse. [---] Teadust ja tehnikat ei arenda inimesed, kes usuvad, vaid inimesed, kes ei tea, aga teevad oma parima, et teada saada.
    • Terry Pratchett, Ian Stewart, Jack Cohen, "The Science of Discworld" (2014), lk 41
  • ... keele kreatiivsus ning info säilitamine on kaks erinevat asja - nende vaheldumist ja dünaamikat võib eristada koguni kultuuride või ajajärkude mõttes. Kreatiivne periood (koodiplahvatus) osutub kõlbmatuks info säilitajana. Inimkultuurid ei saa olla ülemäära kreatiivsed, sest ilma stabiilse kollektiivteadvuseta ei saaks nad eksisteerida. Teiste sõnadega - meie geniaalsust piiravad loodusseadused, vastasel korral ei saaks meid lihtsalt olemas olla. Stabiilsus on olulisem kui loovus, see viimane on inimteadvuse evolutsioonis pigem maitseaineks.
  • Seda, mida me teeme, ei või ajada evolutsiooni kaela. Seletuste lihtsus on haarav, ent tihti petlik. Paraku just lihtsate seletuste poole teadus suures osas püüdlebki.
    • Kalevi Kull, "Koos Konrad Lorenziga käitumist vaadeldes". Järelsõna Konrad Lorenzi raamatule "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu". Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018
  • Ometi võivad uued liigid põliste liikide olukorda ka soodustada, pakkudes neile toitu, luues soodsama elupaiga või täites uues keskkonnas muid vajalikke ja seni puuduvaid rolle. Ent sellisedki seosed võõrliigi ja põlise liigi vahel võivad muuta ökosüsteemi toiduvõrgustikku, paigutada ümber koosluste struktuure ja tuua kaasa evolutsioonilisi muutusi. Just seepärast on võõrliikide uurimisest kasu ka alusteadusele. Kuigi võõrliikide sissetoomine võib olla senisele ökosüsteemile hukatuslik, annab see siiski ainulaadse võimaluse uurida populatsioone, elukooslusi ja evolutsiooni.
  • Inimaju loomisel evolutsioon mitte üksnes ei pannud eelajaloolise inimese vajadustest mööda, vaid see on ainuke juhtum, mil evolutsioon on ühele liigile andnud organi, mida viimane ei oska kasutada.
  • Mälu kui sellise teooria peaks olema midagi sellist, nagu on valguse või siis evolutsiooniteooria, mis ütlevad, mis asjad need (valgus, evolutsioon) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule.
    • Endel Tulving, intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179
  • Mälu, arvan ma, on selle saba aseaine, millest me evolutsiooni õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne. Järelikult, mida rohkem keegi mäletab, seda lähemal on ta arvatavasti surmale.
    • Jossif Brodski, "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28

AllikataRedigeeri

  • Mida kaugemale liigub inimkonna vaimne evolutsioon, seda ilmsemana tundub mulle, et tee tõelise religioossuse juurde ei lähe mitte eluhirmu, surmahirmu või pimeduse usu kaudu, vaid läbi püüdluse ratsionaalse teadmise poole.

KirjandusRedigeeri

  • Henri Bergson, "Loov evolutsioon", 2005, tlk Margus Ott, Heete Sahkai
  • Ernst Mayr, "Bioloogilise mõtte areng: mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus", 2017, tlk Ülo Maiväli, Sille Remm, Kristiina Vind

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel