Eelmine Sacrum Facere plaat käsitles traditsioone. Mina kui kõrvaltvaataja filtreerisin Eesti traditsioone. Olen küll sünnipäraselt eestlane, kuid mitte oma juurtelt ega DNA-lt. Traditsioonide ja uskumuste juurest jõudsin naise kohani külaühiskonnas ning uurisin, kuidas see on muutunud. Kuidas saksa pietism naise olemust ja rolli muutis ning kuidas me selle all siiani ägiseme.
"ORGAN" ongi otsene vihje. Ühtelt poolt on kirik, ekstaas ja usk minu jaoks paradoksaalsed nähtused. Sinna juurde naine ja naine kui organ. Kiriku kese on orel kui jumala kiitmisemasin. Organid jällegi on universumi ja inimeksistentsi aluseks, mitte jumala kiitmise, vaid inimese kiitmise masinad.
Kasutasin väga palju erinevaid sümboleid. Eks vanusega hakkab käppa saama see, mida öelda tahan. Mingis mõttes on see ka selline elu üle rõõmustav tantsupidu. Saadan oma organi pensionile. Minust saab nüüd isik, mitte lihtsalt naine, mitte mingi seksuaal- või traditsiooniobjekt. Selle asemel, et kurvastada, leian hoopis, et mul on algamas uus eluetapp. Nii et on tõesti mitu tasandit.
Maria Faust, intervjuu: Margus Haav, "Ma ei ole publikule karjane", Postimees, 31. august 2020, lk 18
