Kui hakkasime koera võtma, siis öeldi, et need karvad hakkavad olema igal pool. Elujulgust täis noorte inimestena olime veendunud, et meil ei hakka, sest meie kavatseme need lihtsalt ära koristada. Meile ei jõudnud kohale, et isegi kui me koristame kõik ära, ma mõtlen absoluutselt kõik ära, lapiga, harjaga, luuaga, tolmuimejaga, kleeprulliga, siis 15 minutit hiljem pole seda tööd ja vaeva enam näha. Küll aga valget ja pehmet DNA-d. Kõikjal, kus meie tondike on otsustanud istuda, lamada, kõndida või kasvõi lihtsalt seista ja hingata.