Tolmuimeja

Põrandatolmuimeja

Proosa

• Kui meie ülemine naaber oma tolmuimeja tööle paneb, neelab see kõik meie mõtted.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 30

• Milleks mulle äratuskell?? Sellega on samamoodi nagu kunstnik Gontšarova tolmuimejaga, mis kattus tolmuga otse minu silme all, samal ajal kui tema käis sellest alati ringiga mööda - justkui oleks tegemist priske põõnava maoga).
  • Marina Tsvetajeva kirjas Ariadna Bergile, 12. juuni 1939, rmt: "Elu tules. Pihtimused", tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 502

• Meeletu möirgega lendas tolmuimeja õhku. Hetke jooksul võis näha teda tillukese musta täpina laotusse tormamas, siis kadus ta sootuks.

"See oli nüüd küll fiasko," nentisin ma ilmse rahuldustundega.

Kogu punakoerte punt seisis ninad norus. Ent siis upitas end püsti Suslov, kes oli seni nurgas konutanud ja salvestanud salaja kõigi kohalviibijate juttu ning vereringe kohinat.

"Seltsimehed!" hüüatas Suslov. "Me oleme tõestanud Nõukogude Liidu võimsust! Me saatsime kosmosesse sputniku!"

"Mis see sputnik on?" küsis Hruštšov.

"See, mis praegu ära lendas," seletas Suslov.

"Mina mõtlesin, et see oli tolmuimeja," ütles Hruštšov.

"Ei olnud. See oli sputnik," kordas Suslov. (lk 103)

• Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008

• Jaan Poska tütar kirjeldab oma mälestusteraamatus nende pere asumist uude kodusse Kadriorus. Aastanumber oli 1907 - aga maja oli elektrifitseeritud. "Elektrijõu kasutamine ei läinud kaugemale kui valgustuseks. Aga üht eset mäletan, mis isa pärastpoole koju tõi - see oli tolmuimeja. Siis kogunes terve pere söögituppa, kus demonstratsioon toimus." Edasi jutustab Veera Poska, kuidas üks neil külas olnud vanaproua hüüatanud: "Kas võib nüüd kahelda, et jumal on olemas, kui niisugune ime meie silmade all sünnib..." (lk 159)
  • Mirjam Peil, "Meie kodude kraam", 2011

• Ma mäletan, et tädi Ella tarvitas oma Hooverit ükskord niimoodi juuste kuivatamiseks. Õnnetuseks oli ta kasutanud palsamina munavalgeid. Ta loputas neid ikka äädika või kummeliteega, et värvi esile tõsta. (Tal olid uhked punakaspruunid lokid.) Igatahes oli tal veel munavalge juustes, kui ta kummardus tolmuimejat käivitama ja õhusurvet kontrollima, nii et lõpuks oli tal peas midagi halli karusnahkse vannimütsi sarnast. Olime lummatud. (lk 22)
  • Phyllida Law, "Märkmed minu ämmale". Tõlkinud Tiina Tarik. Argo, 2022

Kirjandus

• Eno Raud, "Hirmuäratav tolmuimeja" jutukogus "Konn ja ekskavaator". Pegasus 2016