Kägu

linnuliik

Kägu (Cuculus canorus) on kägulaste sugukonda kuuluv lind, kes muneb oma munad teiste lindude pessa. Eesti rahvauskumuste kohaselt saavat käo kukkumiste (liigile iseloomulik jambirütmis laskuv terts) arvu järgi ennustada kuuljale elada jäänud aastaid.

Roolind (üleval) käopoega (all) toitmas
John Gerrard Keulemansi illustratsioon raamatus "Onze vogels in huis en tuin" (1873)
Käo hääl


  • Aastatuhandete vältel on käo sigimiskäitumine tõmmanud paljude loodusuurijate tähelepanu ning ajendanud arvukaid valearusaamu. Näiteks arvas 18. sajandil elanud saksa teadlane J. M. Bechstein, et üheskoos käo ümber sädistavad väikesed linnud õnnitlevad teda eduka tagasipöördumise puhul talvituspaigast ning juhatavad talle rõõmsalt kätte oma pesa: "Näe, mune siia, siin on veel ruumi!" Tegelikult kirjeldas teadlane ilmselt väikeste lindude ühist rünnakut vaenlase vastu [---].
  • Tegelikult nõuab emakohustustest kõrvalehoidmine kägudelt väga palju tööd, nutikust ja õnne.
  • Peremeeslinnu oskus käomuna ära tunda ja käo oskus muneda peremehe omadega võimalikult sarnaseid mune on ehe näide parasiidi ja peremehe vahelisest võidurelvastumisest, mis on üks kiiremaid evolutsioonilisi jõude. Teadaolevalt võivad käod peremehena kasutada 125 liiki linde, kuid sagedasti leiab neid vaid 20 liigi pesadest. Praegune seis on vaid üks peatus evolutsiooni kiirteel.
  • Öö oli nagu äraseletatud ja täis lahket ja heatahtlikku nõidust. Ei olnud kuulda ühtegi käredat ja pahakuulutavat häält. Kägu oli alles kulliks muutumata ja kukkus kord siin, kord seal, kord paremal, kord pahemal, ees ja taga, nagu end peites. Võis olla üksainus kägu, kes tegi nõnda, neid võis aga olla ka mitu.


Tere, ütleb ilus elu
aknast vaatan aasale
Ilus siil ja lõbus kägu
naeratavad sinule

  • Sven Kuntu/Eriti Kurva Muusika Ansambel, "Ilus elu"


Kukkus kägu kuk-kuku-kuku
kukkus kägu mul kase otsast kokku korda viis.
Arvatagi, et asi minu kurvaks tegi,
et nõnda vähe aastaid mulle kägu kukkus siis.

Vait jäi kägu, kuk-kuku-kuku
vait jäi kägu ma tahtsin et ta kukuks veidi veel.
Koputasin ja kaske veidi raputasin,
kuni kägu mulle pähe kukkus vaiksel metsateel.


Kellast välja väike kägu rändas,
metsatukka tulistvalu lendas,
lakkamatult hüüdes "Kuk-ku! Kuk-ku!",
nii et nurmenukul jäi suu lukku.


Oli arm mul unenägu,
laske näha edasi.
Isamaa - kui petis kägu,
elada ei tahagi.

  • Juhan Liiv, "Emale" (Kogumik "Sinuga ja sinuta", 1989, lk 54)


Siit suve unenägu
on toona läbi käind,
siin helinal hüüdnud kägu,
luht palju õnne näind.

  • Juhan Liiv, "Mets" (Kogumik "Sinuga ja sinuta", 1989, lk 139)


Mets mühiseb ja kägu kukub raal,
aas haljendab ja lilled õitsvad seal.
...
Mets mühama ja kägu kukma jääb,
Kuid noorus meil kui uni mööda läeb.

  • "Mets mühiseb ja kägu kukub raal". Sõnad Sergius Lipp, viis M. Oscheit.


Kuku sa kägu, kuldalindu,
häälitsele, hõbenokka!
Kuku meile kuulutusi,
häälitsele ilmutusi!
...
Kas see kägu kukub kulda,
Alta hammaste hõbedat,
Pealta keele penningida,
Keskelt keele killingida?


Mu kägu kuldane,
Sa laulad ilusti
Kui mõni moosekant,
Ke'l lauluks kõrge and!


Käokukkumine laanekurus kajab
kui palve, justkui igatsus või nutt.

  • Konstantin Balmont, "Elu sünnitades" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54)


VanasõnadRedigeeri

  • Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

KirjandusRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel