Hõbe (ladina keeles argentum) on iseloomuliku läikega pehme metall, keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Silver crystal.jpg


Tõesti, hõbedal on leiukoht
ja kullal pesemispaik,
2 raud võetakse mullast
ja kivist valatakse vask.
3 Piir pannakse pimedusele
ning viimseni otsitakse üles
pimeduse ja sünguse kivi.


  • Õiglase keel on valitud hõbe,
õelate süda on vähe väärt.


  • Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde
15 ja ütles: "Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?" Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.


  • Hõbe sisaldab maagilist väge; hõbekuul peletab vanapagana põgenema või surmab koguni, tapab näki, kodukäija, tondi, tulihänna, ülepea kõiksuguseid vaimusid. On mingisugune haldjas aga inimesele saatnud haiguse või vea, lepitatakse teda sellega, et talle hõbevalget ohverdatakse, kas raha või mõni hõbeasi antakse või hõbevalget kaabitakse.


  • [Alain de Carnillac:] Inimesed koguvad mitmesuguseid asju — kulda, hõbedat ja kalliskive. On neid, kes koguvad kuulsust või võimu. Mulle on korraga tulnud tuju koguda muusikuid ja ma ei usu, et oleksin neist rumalam, sest mul on neist kindlasti rohkem rõõmu kui surnud esemetest.
    • Karl Ristikivi, "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 159


Kuku sa kägu, kuldalindu,
häälitsele, hõbenokka!
Kuku meile kuulutusi,
häälitsele ilmutusi!
...
Kas see kägu kukub kulda,
Alta hammaste hõbedat,
Pealta keele penningida,
Keskelt keele killingida?


Kalevipoeg, kange meesi,
Laskis lodja valmistada,
Laeva teha hõbedasta,
Kallimasta hõbekarrast,
Õhukestest hõbelaudest.
Laevalagi hõbedasta,
Hõbekarrast laeva põrand,
Laevamastid hõbedasta,
Hõbekeedest laevaköied.
"L e n n u k" pandi laeval′ nimeks,
Et ta lendes lõhkus laineid.

  • Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kalevipoeg", XVI lugu


Risttee ringilt
  kõrvu kandub
  kuue tüdruku
  tantsusammu.
  Kolm on lihased neist,
  kolm hõbedast sekka pandud.


Meile üksikuile surm on sõber,
surm on sõber, hämarik on kodu.
Möödub võõrana meist päevi rodu,
meie juukseid ehib ööde hõbe.


AllikataRedigeeri

Noorus on hõbe,
vanadus kuld,
lausus mu õde
kord tehes tuld.
...
Sõnad on hõbe,
naeratus kuld,
noorus on tõde,
vanadus muld.


VanasõnadRedigeeri

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel