Hõbe
Hõbe (ladina keeles argentum) on iseloomuliku läikega pehme metall, keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Piibel muuda
Tõesti, hõbedal on leiukoht
ja kullal pesemispaik,
2 raud võetakse mullast
ja kivist valatakse vask.
3 Piir pannakse pimedusele
ning viimseni otsitakse üles
pimeduse ja sünguse kivi.
- Iiobi raamat 28:1-3
- Õiglase keel on valitud hõbe,
- õelate süda on vähe väärt.
- Õpetussõnad 10:20
- Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde
- 15 ja ütles: "Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?" Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.
- Matteuse evangeelium, 26:14-15
Proosa muuda
- Hõbe sisaldab maagilist väge; hõbekuul peletab vanapagana põgenema või surmab koguni, tapab näki, kodukäija, tondi, tulihänna, ülepea kõiksuguseid vaimusid. On mingisugune haldjas aga inimesele saatnud haiguse või vea, lepitatakse teda sellega, et talle hõbevalget ohverdatakse, kas raha või mõni hõbeasi antakse või hõbevalget kaabitakse.
- Matthias Johann Eisen, "Eesti vana usk", 10. peatükk "Kivid ja metallid"
- [Alain de Carnillac:] Inimesed koguvad mitmesuguseid asju — kulda, hõbedat ja kalliskive. On neid, kes koguvad kuulsust või võimu. Mulle on korraga tulnud tuju koguda muusikuid ja ma ei usu, et oleksin neist rumalam, sest mul on neist kindlasti rohkem rõõmu kui surnud esemetest.
- Karl Ristikivi, "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 159
Luule muuda
Kuku sa kägu, kuldalindu,
häälitsele, hõbenokka!
Kuku meile kuulutusi,
häälitsele ilmutusi!
...
Kas see kägu kukub kulda,
Alta hammaste hõbedat,
Pealta keele penningida,
Keskelt keele killingida?
- Fr. R. Kreutzwald "Kalevipoeg", 4. lugu
Kalevipoeg, kange meesi,
Laskis lodja valmistada,
Laeva teha hõbedasta,
Kallimasta hõbekarrast,
Õhukestest hõbelaudest.
Laevalagi hõbedasta,
Hõbekarrast laeva põrand,
Laevamastid hõbedasta,
Hõbekeedest laevaköied.
"Lennuk" pandi laeval′ nimeks,
Et ta lendes lõhkus laineid.
- Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kalevipoeg", XVI lugu
Risttee ringilt
kõrvu kandub
kuue tüdruku
tantsusammu.
Kolm on lihased neist,
kolm hõbedast sekka pandud.
- Federico García Lorca, "Kitarrimõistatus", tõlkinud Ain Kaalep ("Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn: SE&JS, 2006, lk 893)
Meile üksikuile surm on sõber,
surm on sõber, hämarik on kodu.
Möödub võõrana meist päevi rodu,
meie juukseid ehib ööde hõbe.
- Heiti Talvik, "Meile üksikuile" kogust "Palavik" (1937)
Vanasõnad muuda
- Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
