Vikitsitaadid

Eesti vanasõnad

Eestist pärit eestikeelsed või murdekeelsed vanasõnad.

A

  • Aasta ei tunne aastat. (EVS)
  • Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost. (EVS)
  • Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks. (EVS)
  • Aastad pole vennaksedu. (EVS)
  • Abi aiast, vari võrgust. (EVS)
  • Aeg aitab arstida. (EVS)
  • Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale. (EVS)
  • Aeg annab abi (head nõu; arutust). (EVS)
  • Aeg annab head nõu.
  • Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju. (EVS)
  • Aeg koolitab. (EVS)
  • Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid. (EVS)
  • Aeg küpsetab asju. (EVS)
  • Aeg lõpetab leinapäevad. (EVS)
  • Aeg maksab raha. (EVS)
  • Aeg on õnne asutaja. (EVS)
  • Aeg parandab haavad, aga jätab armid. (EVS)
  • Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks. (EVS)
  • Aeg võidab viimaks vaenu. (EVS)
  • Aeg õpetab albi targemaks. (EVS)
  • Aega ei saa (või) rahaga osta. (EVS)
  • Aega kurel koolda, kuni soo sulab. (EVS)
  • Aega läheb (kulub), asja saab. (EVS)
  • Aegamööda asi parem. (EVS)
  • Aegamööda asjad käivad. (EVS)
  • Aegamööda saab härg jänesele järele
  • Agan leiva jätk, humal õle jätk. (EVS)
  • Agan leivajätku, humal õllejatku. (EVS)
  • Aganik on kevadine leivakast. (EVS)
  • Aganik peab kehva aitama. (EVS)
  • Ahi ahne, pada nõid. (EVS)
  • Ahi ei hakka su eest astuma, ise pead astuma. (EVS)
  • Ahju peal ei saa kindraliks. (EVS)
  • Ahju taga laisa ase. (EVS)
  • Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud. (EVS)
  • Ahne kõht ei saa iialgi täis. (EVS)
  • Ahnus ajab auku. (EVS)
  • Aituma, anna veel! (EVS)
  • Aituma eest hea küll. (EVS)
  • Aitumal andjale, kassi kandjale. (EVS)
  • Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise. (EVS)
  • Aja tühi asjale, karga ise kannule. (EVS)
  • Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab. (EVS)
  • Aja viidad, asja saad. (EVS)
  • Amet ei küsi leiba. (EVS)
  • Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota. (EVS)
  • Amet kõik, mis leiba annab. (EVS)
  • Ametil kuldpõhi all. (EVS)
  • Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees. (EVS)
  • Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas. (EVS)
  • Ametmees armas mees, kalamees kallis mees. (EVS)
  • Ametmees leiab leiba igal pool. (EVS)
  • Andja hea mees, tagasinõudja paha mees. (EVS)
  • Andja käsi ei alane. (EVS)
  • Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi). (EVS)
  • Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud. (EVS)
  • Anna aega, aeg annab head nõu! (EVS)
  • Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab! (EVS)
  • Anna antu, murra mujalt toodu! (EVS)
  • Anna au ülemale ja alamale! (EVS)
  • Anna ihule, mida ihu igatseb! (EVS)
  • Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka! (EVS)
  • Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks. (EVS)
  • Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. (EVS)
  • Anna põllule, põld annab sinule! (EVS)
  • Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa). (EVS)
  • Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi. (EVS)
  • Arg koer hoiab nahka. (EVS)
  • Arg koer nahka ei müü. (EVS)
  • Arg koer, terve nahk. (EVS)
  • Arm mõjub enam kui hirm. (EVS)
  • Armas laps, kibe vits. (EVS)
  • Armastus ei päri aastaid taga. (EVS)
  • Armastus on pime. (EVS)
  • Armastus sünnib armust. (EVS)
  • Armastusel on kakskümmend paari silmi peas. (EVS)
  • Armu juurde ei aeta hirmuga. (EVS)
  • Armul ei ole põhja. (EVS)
  • Asjata ei saa asja ajada. (EVS)
  • Au ei anta asjata ega tarkust tasuta. (EVS)
  • Au enam kui hea põli. (EVS)
  • Au maksab raha. (EVS)
  • Au sellele, kes au väärt (teeninud). (EVS)
  • Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga. (EVS)
  • Aus mees nähes, kelm kuuldes. (EVS)
  • Aus nimi kallim kui kuld. (EVS)
  • Aus silma ees, kelm selja taga. (EVS)
  • Aus võtmas, kelm tagasi andmas. (EVS)
  • Ausat meest ei hammusta keegi. (EVS)
  • Austa tööd, töö austab sind. (EVS)

E

  • Ees ilu ei lähe ega rõõm perra rühi, ees käivad itkupäevad, taga laste laulupäevad. (EVS)
  • Ees lukk, taga taba, võti minu taskus. (EVS)
  • Ega abi kännust ja kivist saa, vaid inimestest. (EVS)
  • Ega aega ole aiateibast võtta. (EVS)
  • Ega amet leiba küsi
  • Ega ema vits lapsele liiga tee. (EVS)
  • Ega haigus käi mööda puid, haigus käib mööda inimesi. (EVS)
  • Ega hiir viljasalve sure. (EVS)
  • Ega häbi ole härja suurune, häbi nii suur kui tehakse. (EVS)
  • Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane. (EVS)
  • Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
  • Ega küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse
  • Ega kõht ole narrida. (EVS)
  • Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale. (EVS)
  • Ega kõik lumi lange lagedale. (EVS)
  • Ega lakkudes kõht täis saa. (EVS)
  • Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab. (EVS)
  • Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene. (EVS)
  • Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud. (EVS)
  • Ega Liisa Liisut tunne. (EVS)
  • Ega maa vilja sigata, vaid taevas. (EVS)
  • Ega magajale kassile hiir suhu jookse. (EVS)
  • Ega mari enne maha lange kui küpseks saanud. (EVS)
  • Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse. (EVS)
  • Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha. (EVS)
  • Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe. (EVS)
  • Ega määritud ratas karju. (EVS)
  • Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta. (EVS)
  • Ega oma silm peta. (EVS)
  • Ega pajust palki saa. (EVS)
  • Ega palju köha tee ega küllalt käsi riku. (EVS)
  • Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene. (EVS)
  • Ega pill peret toida, pill toidab kõrtsimaid. (EVS)
  • Ega pudru nii palavalt sööda kui keedetakse. (EVS)
  • Ega puust pulma tehta ega au aiateibast. (EVS)
  • Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole. (EVS)
  • Ega raha taskus karju. (EVS)
  • Ega selg kaeru kasvata ega mees nahatäiest sure. (EVS)
  • Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku). (EVS)
  • Ega sõda soola, leiba too. (EVS)
  • Ega surnud vares enam lenda. (EVS)
  • Ega suu kulu. (EVS)
  • Ega suu sarvest ole. (EVS)
  • Ega söök mehe suhu jookse. (EVS)
  • Ega talv taevasse jää. (EVS)
  • Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed. (EVS)
  • Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb. (EVS)
  • Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb
  • Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
  • Ega unest rõõska saa. (EVS)
  • Ega vale vaka alla jää. (EVS)
  • Ega venelane mõõgaga selja taga seisa. (EVS)
  • Ega vihm (lumi) taeva jää. (EVS)
  • Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei kipu. (EVS)
  • Ega võõra silma tule vett. (EVS)
  • Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima. (EVS)
  • Ega üksi lauldes või elada. (EVS)
  • Ei asja ees ega teist taga. (EVS)
  • Ei hullu külvata ga künta, hull sigineb enesest. (EVS)
  • Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits. (EVS)
  • Ei kaht asja või korraga teha. (EVS)
  • Ei kahte head või saada. (EVS)
  • Ei kirikupäev võlgu jää. (EVS)
  • Ei kusagil noka nõu aita. (EVS)
  • Ei lõppe tegija töö ja magaja uni
  • Ei maial ole osa ega näljasel leent. (EVS)
  • Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames. (EVS)
  • Ei märjale maale ole vett vaja. (EVS)
  • Ei naine naljalt teist lähe kiitma. (EVS)
  • Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb. (EVS)
  • Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad. (EVS)
  • Ei ole nii uteke kui näöst näitab. (EVS)
  • Ei ole rutul rooga ega maial magu. (EVS)
  • Ei ole seda väärt, mis sööb. (EVS)
  • Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud. (EVS)
  • Ei ole töid, ei ole leiba. (EVS)
  • Ei ole veel Tartus käinud. (EVS)
  • Ei riie meest ehi, mees ehib riiet. (EVS)
  • Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud. (EVS)
  • Ei saa puust poega ega laastust last. (EVS)
  • Ei talv anna, vaid talv tahab. (EVS)
  • Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud. (EVS)
  • Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht. (EVS)
  • Ei viga ämmal, minial mitu viga. (EVS)
  • Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes. (EVS)
  • Ei virgal puudu tööd ega laisal aega. (EVS)
  • Ei või kaht surma surra. (EVS)
  • Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud. (EVS)
  • Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb. (EVS)
  • Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab. (EVS)
  • Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees. (EVS)
  • Ei ükski sünni targaks. (EVS)
  • Eineta ei või elada. (EVS)
  • Eks on oleks'i poolvenda, läks oakaunaga Soome, sinna ta ka jäi. (EVS)
  • Eks ükskord puutu näpud ikka põhja. (EVS)
  • Ela ise, lase teisi ka elada. (EVS)
  • Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
  • Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi käib hästi). (EVS)
  • Elu hullem kui põrgus. (EVS)
  • Elust surma pisut sammu. (EVS)
  • Ema arm igaks ajaks. (EVS)
  • Ema edevus, tütre takistus. (EVS)
  • Ema ees, tütar kannul. (EVS)
  • Ema hellitab, isa karistab. (EVS)
  • Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega. (EVS)
  • Ema mees ei ole ikka lapse isa. (EVS)
  • Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. (EVS)
  • Ema pilli tantsib pere. (EVS)
  • Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. (EVS)
  • Ema sureb, isa põgeneb. (EVS)
  • Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni. (EVS)
  • Ema tuntud, isa tundmata. (EVS)
  • Ema väga vana, tütar liiga noor. (EVS)
  • Enam andel jätku kui ahnel kõhtu. (EVS)
  • Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
  • Enam teeb suur suikuja kui kaua magaja. (EVS)
  • Enam tehakse nõuga kui jõuga
  • Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal. (EVS)
  • Enam vana kasukas kui uus kuub. (EVS)
  • Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll
  • Endine ei aita, kui praegune ei kõlba. (EVS)
  • Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda. (EVS)
  • Enne ehita kaev, siis maja! (EVS)
  • Enne jaagupit palu vihma, pärast tuleb isegi. (EVS)
  • Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! (EVS)
  • Enne mõtle, pärast ütle. (EVS)
  • Enne saab külla küljest kui nälja otsast. (EVS)
  • Enne surma ei ole keegi tark. (EVS)
  • Enne talve küntud, pool rammutud. (EVS)
  • Enne tarvis isu, siis lusikat. (EVS)
  • Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse. (EVS)
  • Enne veski, pärast veskilised. (EVS)
  • Enneaegsed lapsed ei jää elama. (EVS)
  • Ennem lähed ise, kui et laiska käsid. (EVS)
  • Ennem olgu valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib. (EVS)
  • Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom
  • Ennem saab külla otsast kui nälja otsast. (EVS)
  • Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi. (EVS)
  • Esimene vasikas läheb ikka aia taha. (EVS)
  • Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb. (EVS)
  • Ette söödud leib on kibe. (EVS)
  • Ettekartmine parem kui takkakahetsemine. (EVS)
  • Ettevaatamine on kõige tarkuse ema. (EVS)

H

  • Habe kasvab kärmemini kui aru. (EVS)
  • Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu. (EVS)
  • Habe vanataadi ilu. (EVS)
  • Haige (vigane) laps emale kõige armsam. (EVS)
  • Haigus on surma käsk. (EVS)
  • Haigus söödab ja joodab, aga ei lihuta. (EVS)
  • Haigus toidab ise. (EVS)
  • Hakka peast kinni, saad sabasse! (EVS)
  • Hakkaja (osav) kisub kivistki leiba välja. (EVS)
  • Halb kaup haiseb. (EVS)
  • Haledus ajab silmad paisuma. (EVS)
  • Hall pea kisub haua poole. (EVS)
  • Halli pead austa, kulupead kummarda! (EVS)
  • Haned lähevad, hallad käivad; luiged lähevad, lund (lumi) tuleb. (EVS)
  • Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta. (EVS)
  • Harakas alati sea seljas, ei näe keegi; hunt korra karjas, kõik karjuvad. (EVS)
  • Harakas ei sünni varesega paari. (EVS)
  • Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse. (EVS)
  • Harva harak sea seljas, vana vares igapäev. (EVS)
  • Harva kehva pajas seapea. (EVS)
  • Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita. (EVS)
  • Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki. (EVS)
  • Hea asi nõuab aega (iga asi tarvitab aega). (EVS)
  • Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head. (EVS)
  • Hea härg sööma, verisarv vedama. (EVS)
  • Hea ilm ei riku kuube ega kasukat. (EVS)
  • Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski. (EVS)
  • Hea kerjata, kui kott käes. (EVS)
  • Hea kiidab kaunist paremat. (EVS)
  • Hea laps hända vaja, - muidu läheb metsa hundiks. (EVS)
  • Hea laps kasvab vitsata. (EVS)
  • Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. (EVS)
  • Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski. (EVS)
  • Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata). (EVS)
  • Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda. (EVS)
  • Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab. (EVS)
  • Hea naine vaese varandus. (EVS)
  • Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
  • Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski. (EVS)
  • Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. (EVS)
  • Hea on uneski hea. (EVS)
  • Hea parema kannupoiss. (EVS)
  • Hea põli ajab hukka. (EVS)
  • Hea räägib paremat taga. (EVS)
  • Hea sõna ei tee kahju. (EVS)
  • Hea sõna leiab hea paiga. (EVS)
  • Hea sõna mahub igale poole. (EVS)
  • Hea sõna parem kui 100 rubla. (EVS)
  • Hea sõna sööb (võidab) võõra väe. (EVS)
  • Hea teha, aga paha vastata. (EVS)
  • Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla. (EVS)
  • Hea õlu näitäb oma au välja. (EVS)
  • Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse. (EVS)
  • Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi. (EVS)
  • Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga. (EVS)
  • Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes. (EVS)
  • Head sõnad jahutavad rohkem kui külm vesi. (EVS)
  • Head teod unuvad varsti. (EVS)
  • Heal ajal saadud, pahal ajal peetud. (EVS)
  • Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma. (EVS)
  • Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid). (EVS)
  • Heal tööl käib kasu kannul. (EVS)
  • Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele. (EVS)
  • Heategu leiab harvasti tänu. (EVS)
  • Heategu leitakse eest. (EVS)
  • Heateo palk - kuri malk. (EVS)
  • Heida sõbraks, aga mitte korraga! (EVS)
  • Heinamaa on põllu peremees (ema). (EVS)
  • Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi. (EVS)
  • Heldus lubab, kehvus keelab. (EVS)
  • Herits kiidab ennast, õige mees teist. (EVS)
  • Hilbud naeravad, nartsud nutavad. (EVS)
  • Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi. (EVS)
  • Hilja on saksa rutt. (EVS)
  • Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla. (EVS)
  • Hilp ees lööb taluka taga surnuks. (EVS)
  • Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas. (EVS)
  • Hirmul on suured silmad
  • Hirmuta kasvab, auta elab. (EVS)
  • Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks
  • Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad
  • Hobune küsib vähilt villu, vähil enesel ainult kaks karva. (EVS)
  • Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda ajal! (EVS)
  • Hoia suu kinni, süda jahtub ära! (EVS)
  • Hoidjal osa, kaitsjal kasu. (EVS)
  • Hommik on õhtust targem
  • Hommikul kiida aset, õhtul ilma! (EVS)
  • Hommikune töö kuld, õhtune muld. (EVS)
  • Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! (EVS)
  • Hoobelda kergem kui teha. (EVS)
  • Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. (EVS)
  • Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta. (EVS)
  • Hooletus ees, õnnetus taga. (EVS)
  • Hooletus ja õnnetus on seltsimehed. (EVS)
  • Hooletus on laisa ema. (EVS)
  • Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis. (EVS)
  • Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast. (EVS)
  • Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka. (EVS)
  • Hoolsam kodu, ausam ahju peal. (EVS)
  • Hukka läinud head humalad, kahju kalleist linnastest. (EVS)
  • Hulga maa peal läheb tihane mõtuseks. (EVS)
  • Hulgusel kodu kõikjal.
  • Hulk kokki, lahja leem. (EVS)
  • Hulk teeb hulga töö. (EVS)
  • Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd. (EVS)
  • Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära. (EVS)
  • Hullu last ei paluta pulma. (EVS)
  • Hullul peal (joodikul) on palju vaeva. (EVS)
  • Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga. (EVS)
  • Hundid söönud, lambad terved.
  • Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab. (EVS)
  • Häbenemine ei teota tütarlast. (EVS)
  • Häbi Hiiumaal äkkeks tehtud (ütlus häbistajale). (EVS)
  • Häbi läks härjaga randa, rannast mere jääle, kukkus sisse karsumdi. (EVS)
  • Häbi nii suur kui häbenetakse. (EVS)
  • Häbi rääkida, vaev vait olla. (EVS)
  • Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja. (EVS)
  • Häda ajab (õpetab) paluma, hea põli hooplema. (EVS)
  • Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja händagi. (EVS)
  • Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella. (EVS)
  • Häda hull, ei mees. (EVS)
  • Häda koolitab (õpetab) mehe targaks. (EVS)
  • Häda kõige asja alustus. (EVS)
  • Häda linnas, häda laanes, aga kõige suurem häda elada kavalate inimeste seas. (EVS)
  • Häda murrab ka raua katki. (EVS)
  • Häda puis, häda mais. (EVS)
  • Häda rääkida, häda rääkimata jätta (vait olla). (EVS)
  • Häda suurem kui käsk. (EVS)
  • Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad. (EVS)
  • Hädalisel pole hända taga, tiidsal teed ees, pikalisel pead otsas. (EVS)
  • Hädas leiab inimene viis nõu. (EVS)
  • Häid sõpru hädä-ajal läheb sada loe peale. (EVS)
  • Hõiska siis, kui mäele saad. (EVS)

I

  • Iga aeg küsib oma tööd taga. (EVS)
  • Iga algus on raske (ränk). (EVS)
  • Iga jalg teeb isejälgi. (EVS)
  • Iga juttu ei või uskuda. (EVS)
  • Iga king vajutab (pigistab) oma jalga. (EVS)
  • Iga (kõik) katsetöö on raske. (EVS)
  • Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma. (EVS)
  • Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja. (EVS)
  • Iga mari pole maasikas. (EVS)
  • Iga pilli järele ei saa tantsida. (EVS)
  • Iga päev ei ole pühapäev. (EVS)
  • Iga päev toob isetööd. (EVS)
  • Iga sammu vaata ette, enne kui astud. (EVS)
  • Iga töö ajab oma aega taga. (EVS)
  • Iga vili saab omal ajal küpseks. (EVS)
  • Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas. (EVS)
  • Igal asjal kaks otsa. (EVS)
  • Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter. (EVS)
  • Igal inimesel omad head ja vead. (EVS)
  • Igal maal oma viis. (EVS)
  • Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu. (EVS)
  • Igal oinal oma mihklipäev.
  • Igal pool hea, kodus kõige parem.
  • Igal talul oma taar, igal perel oma viis. (EVS)
  • Igamees kiidab ennast, rebane oma saba. (EVS)
  • Igamees kiidab oma kapsaid. (EVS)
  • Igamees kiidab oma, vaene kotti. (EVS)
  • Igamees teab, kust ta king pigistab. (EVS)
  • Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta. (EVS)
  • Igavam ootus kui lootus. (EVS)
  • Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole. (EVS)
  • Igaühel (mehel) ise mõtted. (EVS)
  • Igaühel oma armas. (EVS)
  • Igaüks enese poole. (EVS)
  • Igaüks oma seltsiga. (EVS)
  • Igaüks oma õnne sepp. (EVS)
  • Igaüks omaga, vaene sant kotiga. (EVS)
  • Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada
  • Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. (EVS)
  • Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta sööb. (EVS)
  • Ika kant lõikab
  • Ikka abi saab, kui arstitakse. (EVS)
  • Ilm õpetab hilja. (EVS)
  • Ilm õpetab inimese, raske koorm hobuse. (EVS)
  • Ilm teeb, ilm sööb. (EVS)
  • Ilma ei saa (jõua) soojaks kütta. (EVS)
  • Ilma jutt kui merelaine. (EVS)
  • Ilma suud ei jõua ükski sulgeda. (EVS)
  • Ilu ei panda patta ega kaunidust katlasse. (EVS)
  • Ilu maksab sada rubla, tegu ei tengagi. (EVS)
  • Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru. (EVS)
  • Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid. (EVS)
  • Ilus hobune, ilusad valjad. (EVS)
  • Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
  • Ilus nägu, paha tegu. (EVS)
  • Ilus peenikest pidada, kuri peenikest kududa, paha pesta peenikesta. (EVS)
  • Ilus õun, uss sees. (EVS)
  • Inimene ei kasva karistuseta. (EVS)
  • Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt. (EVS)
  • Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. (EVS)
  • Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale. (EVS)
  • Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks. (EVS)
  • Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab). (EVS)
  • Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe. (EVS)
  • Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
  • Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma. (EVS)
  • Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. (EVS)
  • Inimene peab enam mõtlema kui rääkima. (EVS)
  • Inimene püüab raha, raha hinge. (EVS)
  • Inimene saab töö eest, lind laulu eest. (EVS)
  • Inimene õpib niikaua kui elab. (EVS)
  • Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub. (EVS)
  • Inimese nägu ununeb, teod ei unune. (EVS)
  • Inimese tahtmine on ta taevariik. (EVS)
  • Isa (ema) süda laste küljes. (EVS)
  • Isa hirm kõigeks eaks. (EVS)
  • Isa kogub, poeg pillutab. (EVS)
  • Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine. (EVS)
  • Isa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees. (EVS)
  • Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas! (EVS)
  • Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema. (EVS)
  • Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa. (EVS)
  • Isa sõna enam kui ema vits. (EVS)
  • Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
  • Ise ees, ise rees, ise ree pära peal. (EVS)
  • Ise mees, ise mehike. (EVS)
  • Ise tarkus, ise kavalus. (EVS)
  • Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste

J

  • Jaagup külvab heina liiva, Laurits raudnaelu. (EVS)
  • Jaagupipäeval lüüakse raudnael rohu sisse. (EVS)
  • Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest väljaa. (EVS)
  • Jaan joob piima, Jaagub lakub kakku, - Laurits - hoppis lokka. (EVS)
  • Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
  • Jagajale jäävad näpud
  • Jagajale jäävad sõrmed paljaks. (EVS)
  • Jalahoop surmahoop. (EVS)
  • Jalg seina, hambad varna. (EVS)
  • Joobnud tuntakse jalust. (EVS)
  • Jooda meest, küll mees näitab oma taba. (EVS)
  • Joodik sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka. (EVS)
  • Joodikud kukuvad pehmesti. (EVS)
  • Joodikul joodiku õnn. (EVS)
  • Julge hundi rind on rasvane
  • Julge koer müüb vahel naha. (EVS)
  • Julge pead toidab, arg suretab. (EVS)
  • Julgele hundile tuleb pea ots. (EVS)
  • Julgus ei aita Jumala vastu. (EVS)
  • Julgus ei varja sõjameest surma eest. (EVS)
  • Julgus on suurem kui vägi. (EVS)
  • Julgus tõstab, julgus tapab. (EVS)
  • Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. (EVS)
  • Jutt suurem kui asi. (EVS)
  • Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. (EVS)
  • Jänes šampust ei joo.
  • Jänes teeb öösi rohkem jälgi kui lammas kogu suvel. (EVS)
  • Järv küla iluks, tüdruk maja iluks. (EVS)
  • Jõua aegamööda! (EVS)
  • Jõudu mööda igaüks elab. (EVS)
  • Jõuluõhtu jõudes õhtu (jõuab tuttu kätte). (EVS)

K

  • Kaaren kaarna silma välja ei noki. (EVS)
  • Kaaren lepib kaarnaga. (EVS)
  • Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad. (EVS)
  • Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead. (EVS)
  • Kade kaob, karvad jäävad suitsema. (EVS)
  • Kade langeb ikka iseenese mõõka. (EVS)
  • Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse. (EVS)
  • Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse. (EVS)
  • Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu. (EVS)
  • Kadedus katkub oma kana. (EVS)
  • Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad. (EVS)
  • Kahel ikka kahe nõu. (EVS)
  • Kahele surra liig, kolmele elada vähe. (EVS)
  • Kahju ei tule kell kaelas. (EVS)
  • Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga. (EVS)
  • Kahju õpetab mehe kavalaks. (EVS)
  • Kahju päästab silmad lahti. (EVS)
  • Kahju teeb targaks. (EVS)
  • Kaja oskab iga keelt. (EVS)
  • Kaks kassi ei sünni ühte kotti. (EVS)
  • Kaks kolmat ei jätä. (EVS)
  • Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait. (EVS)
  • Kaks leekuningat ei mahu ühe katuse alla. (EVS)
  • Kaks silma ulatuvad kaugemale kui üks. (EVS)
  • Kaks uhket ei või üheskoos käia. (EVS)
  • Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. (EVS)
  • Kali, ära kääri üle jõu (ääre)! (EVS)
  • Kana otsid, muna kaotad. (EVS)
  • Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett. (EVS)
  • Kannatajal ikka kaks otsa. (EVS)
  • Kannatus võidab kõik. (EVS)
  • Kapsad ei kasva kastmata. (EVS)
  • Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt! (EVS)
  • Kari kaitseb karja. (EVS)
  • Karjatee peal ei kasva rohtu. (EVS)
  • Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam. (EVS)
  • Karukasukas ei karda külma. (EVS)
  • Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega, kelle ma vale eest saanud?. (EVS)
  • Kask ei kasva kuuse kännu peale. (EVS)
  • Kass ja koer ei lepi iial kokku. (EVS)
  • Kass paneb saba pandiks. (EVS)
  • Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse. (EVS)
  • Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu. (EVS)
  • Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast laadale. (EVS)
  • Kassil saba koormaks
  • Kaste jäljelt küntakse kulda. (EVS)
  • Kaste on vihma karjapoisike. (EVS)
  • Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest. (EVS)
  • Kasvab saak, kasvab himu. (EVS)
  • Katsudes kasvab rammu, vaadates himu. (EVS)
  • Katsumata ikka kaunis, maitsemata ikka magus. (EVS)
  • Kaua kits kiitusega elab. (EVS)
  • Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi. (EVS)
  • Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla. (EVS)
  • Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad. (EVS)
  • Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles. (EVS)
  • Kaugelt kägu kuulus. (EVS)
  • Kaup vanem kui meie. (EVS)
  • Kauple kui juut, maksa kui saks! (EVS)
  • Kavalale kannikas, narrile naeru. (EVS)
  • Kavalus ja himu on vennad. (EVS)
  • Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis. (EVS)
  • Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni. (EVS)
  • Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast kalja. (EVS)
  • Keelatud vili on magus
  • Kehv suvi, lahja sügis. (EVS)
  • Kehvuse pada keedab kesi. (EVS)
  • Kel amet, sel leiba. (EVS)
  • Kel anda, sel võtta. (EVS)
  • Kel hool, sel koor. (EVS)
  • Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega. (EVS)
  • Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud. (EVS)
  • Kel kavalust, sel tarkust. (EVS)
  • Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus. (EVS)
  • Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus. (EVS)
  • Kel käed rüpes, sel nälg kõhus. (EVS)
  • Kel käpud, sel upud. (EVS)
  • Kel lauda ees, sel lauda taga. (EVS)
  • Kel nälg, sel jalad. (EVS)
  • Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta. (EVS)
  • Kel pole tööd, otsib tööd. (EVS)
  • Kel püksid jalas, küll see naise saab. (EVS)
  • Kel raha, sel sõpru. (EVS)
  • Kel suur tulek, sel suur minek. (EVS)
  • Kel suurem suu, sel suurem õigus. (EVS)
  • Kel tarkus peas, sel ohjad peos. (EVS)
  • Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd. (EVS)
  • Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. (EVS)
  • Kelle katuse all, selle võimuse all. (EVS)
  • Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab. (EVS)
  • Kelle käsi liigub, selle suu maigub. (EVS)
  • Kelle laps, selle nimi. (EVS)
  • Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. (EVS)
  • Kelle sõna kuuled, selle sulane oled. (EVS)
  • Kelle tubakas, selle tuli. (EVS)
  • Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad.
  • Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust. (EVS)
  • Kellest süda täis, sellest räägib suu. (EVS)
  • Kelm kiidab ennast, õige mees teisi. (EVS)
  • Kelm petab kelmi. (EVS)
  • Kelm tüssab kõiki, olgu sõber või naaber. (EVS)
  • Kerge lubada, aga mitte anda. (EVS)
  • Kerge lubada, raske täita. (EVS)
  • Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta. (EVS)
  • Kergeid jalgu kiidetakse, laisku jalgu laidetakse. (EVS)
  • Kergem laita kui paremini teha. (EVS)
  • Kes aega viidab, see aega saab. (EVS)
  • Kes edasi ei lähe, läheb tagasi. (EVS)
  • Kes ees, see mees. (EVS)
  • Kes ei mõista kannatada, see ei mõista elada. (EVS)
  • Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski. (EVS)
  • Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa. (EVS)
  • Kes ei taha paluda, see saata merele. (EVS)
  • Kes ei taha tööd teha, ei pea sööma. (EVS)
  • Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema. (EVS)
  • Kes ei täna piskust, ei täna paljust. (EVS)
  • Kes ei tööta, see ei söö.
  • Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab. (EVS)
  • Kes enne nii tark kui pärast. (EVS)
  • Kes enne veskile tuleb, enne järge saab. (EVS)
  • Kes hauas, see hinnas. (EVS)
  • Kes head otsib, parema leiab. (EVS)
  • Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma. (EVS)
  • Kes heast paremat otsib, see pahema leiab. (EVS)
  • Kes hirmuta kasvab, see armuta elab. (EVS)
  • Kes hoiab, ei õhka. (EVS)
  • Kes hästi määrib, hästi sõidab. (EVS)
  • Kes hästi tahab surra, peab hästi elama. (EVS)
  • Kes iga päev tahab ilus käia, ei saa harvagi kena käia. (EVS)
  • Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab. (EVS)
  • Kes jõuab ilma pilli tantsida? (EVS)
  • Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia). (EVS)
  • Kes kannatab, see kaua elab. (EVS)
  • Kes kardab, ei kahetse. (EVS)
  • Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse. (EVS)
  • Kes kassi ei toida, toidab hiiri
  • Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
  • Kes kaua ootab, kauni saab. (EVS)
  • Kes kaugel käib, palju näeb. (EVS)
  • Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. (EVS)
  • Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab. (EVS)
  • Kes koerust teeb, see kolkida saab. (EVS)
  • Kes kooleb, koju läheb; kes elab, ette puu teeb. (EVS)
  • Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. (EVS)
  • Kes korjab, see leiab. (EVS)
  • Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld. (EVS)
  • Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab. (EVS)
  • Kes külje kõrvetanud, tunneb tule. (EVS)
  • Kes küsib vaese valust ehk kerjaja tühjast kõhust. (EVS)
  • Kes kõik pühad ärä peab, see kõik näljad ärä näeb. (EVS)
  • Kes kõik sood solgib, kõik marjad maitseb. (EVS)
  • Kes kõikide meele pärast tahab olla (tahtmist täita), ei jõua kellegi meele pärast olla (tahtmist täita). (EVS)
  • Kes kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab. (EVS)
  • Kes kõneleb, sel õigus. (EVS)
  • Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub. (EVS)
  • Kes kõverust külvab, viletsust lõikab. (EVS)
  • Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale. (EVS)
  • Kes leplik heaga, see leplik pahaga. (EVS)
  • Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe). (EVS)
  • Kes magab, on vaene. (EVS)
  • Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool. (EVS)
  • Kes mees sööb, see mees lööb (teeb). (EVS)
  • Kes mees ühest, see mees teisest. (EVS)
  • Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab. (EVS)
  • Kes noorelt nobe, see virk vananagi. (EVS)
  • Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga. (EVS)
  • Kes oma last armastab, see teda ka karistab
  • Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab). (EVS)
  • Kes palju laenab, pea leinab. (EVS)
  • Kes palju lobiseb, palju valetab. (EVS)
  • Kes palju näeb, palju õpib. (EVS)
  • Kes palju otsib (valib), pahema saab. (EVS)
  • Kes palju teeb, see palju saab. (EVS)
  • Kes pandib, see sandib. (EVS)
  • Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga ammugi läbi. (EVS)
  • Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad maast kasvavat. (EVS)
  • Kes pärast naerab, naerab kõige paremini! (EVS)
  • Kes põhja joob, poja saab. (EVS)
  • Kes põldu toidab, seda toidab põld jälle. (EVS)
  • Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida. (EVS)
  • Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
  • Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni. (EVS)
  • Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma. (EVS)
  • Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt. (EVS)
  • Kes talguid suudab vorstega sööta. (EVS)
  • Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu. (EVS)
  • Kes teab, mitu tuult jalgade all. (EVS)
  • Kes tegi? Ise tegi. (EVS)
  • Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb. (EVS)
  • Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
  • Kes tera ei korja, vakka ei saa. (EVS)
  • Kes tuult külvab, tormi lõikab. (EVS)
  • Kes tütre tahab saada, peab ema meelitama. (EVS)
  • Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga. (EVS)
  • Kes tööd teeb, leiba leiab. (EVS)
  • Kes tööd teeb, mustaks saab. (EVS)
  • Kes tööd teeb, on rikas ja nõid. (EVS)
  • Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. (EVS)
  • Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi. (EVS)
  • Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma. (EVS)
  • Kes valetab, see varastab. (EVS)
  • Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa. (EVS)
  • Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma. (EVS)
  • Kes vara üles tõuseb, leiab õnne. (EVS)
  • Kes varest valib, kui tedreparv ees. (EVS)
  • Kes varga eest võib seista. (EVS)
  • Kes viimasena naerab, naerab paremini.
  • Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole. (EVS)
  • Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna. (EVS)
  • Kes õigust laidab, teotab iseennast. (EVS)
  • Kestab isa eaks, poja põlveks ja tütrele veel tükiks ajaks. (EVS)
  • Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule. (EVS)
  • Kevadine muda enam kui sügisene sööm. (EVS)
  • Kevadine päev, sügisene nädal. (EVS)
  • Kevadine vesi tark, sügisene loll. (EVS)
  • Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab. (EVS)
  • Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas). (EVS)
  • Kibe sõna kihutab vihale. (EVS)
  • Kibemest tuli, sõnast tüli. (EVS)
  • Kidsi annab kirstust, helde omast suust. (EVS)
  • Kiida koerale lihasööki! (EVS)
  • Kiida päeva, kui magama lähed! (EVS)
  • Kiida õnne, kui kitsikusest pääsed! (EVS)
  • Kiitus on rumalate lõks. (EVS)
  • Kiivit toob kindatäie, koovit koormatäie, kurg kuhja lagedalt. (EVS)
  • Kindel kaup keelab tüli. (EVS)
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata. (EVS)
  • Kinkija on surnud, kinkija poeg elab ja selle nimi on: osta! (EVS)
  • Kinnas kotti, pöial matti
  • Kiri ei valeta, kirjatekijad valetavad. (EVS)
  • Kirik keset küla. (EVS)
  • Kitsil kintsud külmetavad, ahnel suu ammuli. (EVS)
  • Kivi ei jahvata ühe poolega. (EVS)
  • Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest. (EVS)
  • Kivi sammaldub, kui seisab; veerev kivi haljendab. (EVS)
  • Kivisüld kergem mõõta kui kokku kanda. (EVS)
  • Kodust varast ei saa valvata. (EVS)
  • Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi
  • Koerad aga - kolkida. (EVS)
  • Kogujal pillaja kannul. (EVS)
  • Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit. (EVS)
  • Kohtuskäik kurnab raha kukrust ja kustutab tule paja alt. (EVS)
  • Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla. (EVS)
  • Kohus kestab, ülekohus kaob. (EVS)
  • Kohus nõnda kui mõistetakse, õigus nõnda kui tehakse. (EVS)
  • Kohus on kolm päeva vanem kui maailm. (EVS)
  • Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
  • Konn krooksatab ka, kui jalaga peale astud. (EVS)
  • Konn krooksub kevadel. (EVS)
  • Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla. (EVS)
  • Konn tahab härja suuruseks saada. (EVS)
  • Konnad head küll, kui kalu ei ole. (EVS)
  • Kook ei täida üksi kõhtu. (EVS)
  • Kook tahab koort, sepik selget, kakk kaunist, puder parast. (EVS)
  • Kopik hoiab rubla. (EVS)
  • Kopiku eest asja, rubla eest kära. (EVS)
  • Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub. (EVS)
  • Korja õigel ajal, - siis võtta häda-ajal. (EVS)
  • Korra kuri ikka kooleb, halb hauda läheb. (EVS)
  • Kosuta põldu, siis annab leiba. (EVS)
  • Kubjas on keskel (= kõht). (EVS)
  • Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab kõrtsi kõrvale. (EVS)
  • Kuhu kuub läheb, sinna lähevad nööbid ka. (EVS)
  • Kuhu paks läheb, läheb vedel ka. (EVS)
  • Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab. (EVS)
  • Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi. (EVS)
  • Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul. (EVS)
  • Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind. (EVS)
  • Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta. (EVS)
  • Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu. (EVS)
  • Kui häda kõige suurem, siis abi kõige lähem. (EVS)
  • Kui isa sureb, siis ema kõduneb. (EVS)
  • Kui juhmi käsi hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima). (EVS)
  • Kui kaks kaubal, siis kolmas kõrval. (EVS)
  • Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt. (EVS)
  • Kui kaks muna pärast tülis, pistab kolmas ta suhu. (EVS)
  • Kui karjane karjas, teoline teol, võib ikka elada. (EVS)
  • Kui kassid kisklevad, peavad hiired pulmi. (EVS)
  • Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis. (EVS)
  • Kui kont terve, küll kont liha kasvatab. (EVS)
  • Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita! (EVS)
  • Kui kõht täis, ei maitse leib. (EVS)
  • Kui kõik otsas, siis suul (südamel) rahu. (EVS)
  • Kui küüt kurdab, on leib otsas. (EVS)
  • Kui laastu on, siis pada ei külmeta. (EVS)
  • Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber. (EVS)
  • Kui last karistad, siis ära pärast kahetse. (EVS)
  • Kui Mart kopsib kasukaga, siis Kadri ripsib riidega. (EVS)
  • Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid. (EVS)
  • Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata. (EVS)
  • Kui palju patusel head vaja on. (EVS)
  • Kui peremees kottu ärä, siis viis vaja. (EVS)
  • Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada. (EVS)
  • Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog. (EVS)
  • Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi! (EVS)
  • Kui raha räägib, on ilm vait. (EVS)
  • Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule. (EVS)
  • Kui saab sant, saab ka juht. (EVS)
  • Kui saapa õigus kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi. (EVS)
  • Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist. (EVS)
  • Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav põllu heaks. (EVS)
  • Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. (EVS)
  • Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes ise oled! (EVS)
  • Kui töö lõpeb, lõpeb leib. (EVS)
  • Kui töö tehtud, magus puhata (hea hingata). (EVS)
  • Kui tööd teed, tee, et tänatakse! (EVS)
  • Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi. (EVS)
  • Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel. (EVS)
  • Kui õnnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast. (EVS)
  • Kuidas ema, nõnda tütred. (EVS)
  • Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. (EVS)
  • Kuidas jõud, nõnda koorem; kuidas saak, nõnda maksud. (EVS)
  • Kuidas kana, nõnda muna. (EVS)
  • Kuidas karjane, nõnda kari; kuidas valgus, nõnda vari. (EVS)
  • Kuidas kaup, nõnda hind. (EVS)
  • Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.
  • Kuidas küla minule, nõnda mina külale. (EVS)
  • Kuidas küli, nõnda vili. (EVS)
  • Kuidas külvad, nõnda lõikad
  • Kuidas känd, nõnda käbi. (EVS)
  • Kuidas känd, nõnda võsu. (EVS)
  • Kuidas käsi teeb, nõnda kael kannab. (EVS)
  • Kuidas looma toidad, nõnda ta veab. (EVS)
  • Kuidas lükkad, nõnda läheb; kuidas tõmbad, nõnda tuleb. (EVS)
  • Kuidas maa, nõnda marjad (mood). (EVS)
  • Kuidas maa, nõnda usk. (EVS)
  • Kuidas mees, nõnda palk. (EVS)
  • Kuidas metsa hõigatakse, nõnda mets vastu kostab. (EVS)
  • Kuidas mänd, nõnda kasu. (EVS)
  • Kuidas mõtted, nõnda teod. (EVS)
  • Kuidas nimi, nõnda vili. (EVS)
  • Kuidas pakk, nõnda talb. (EVS)
  • Kuidas pea, nõnda kübar. (EVS)
  • Kuidas peremees, nõnda sulane. (EVS)
  • Kuidas põldu harid, nõnda põld sulle tasub. (EVS)
  • Kuidas pütt, nõnda kaan. (EVS)
  • Kuidas rahvas, nõnda riie. (EVS)
  • Kuidas saadud, nõnda söödud. (EVS)
  • Kuidas saun saadud, nõnda saun mingu. (EVS)
  • Kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. (EVS)
  • Kuidas söödad, nõnda lüpsad. (EVS)
  • Kuidas tamm, nõnda tõru. (EVS)
  • Kuidas tibu, nõnda tervis. (EVS)
  • Kuidas tulnud, nõnda läinud. (EVS)
  • Kuidas töö, nõnda palk. (EVS)
  • Kuidas vakk, nõnda kaas. (EVS)
  • Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel. (EVS)
  • Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma. (EVS)
  • Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. (EVS)
  • Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg. (EVS)
  • Kukk tegema, härg sööma. (EVS)
  • Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna. (EVS)
  • Kurbus sööb südant nagu rooste rauda. (EVS)
  • Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
  • Kurg toob kevadel uued saapad. (EVS)
  • Kuri ei karda Jumalat ega inimesi. (EVS)
  • Kuri keel teravam kui nuga. (EVS)
  • Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti. (EVS)
  • Kuri kõne (jutt) rikub head kombed. (EVS)
  • Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. (EVS)
  • Kuri nutab kadeduse pärast, hea rõõmu pärast. (EVS)
  • Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata. (EVS)
  • Kuri võtab kulbist, paha pajast. (EVS)
  • Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna. (EVS)
  • Kurja hea vastu on maailma viis. (EVS)
  • Kurja keele eest ei pääse kuhugi. (EVS)
  • Kurjad naised - hurjutada. (EVS)
  • Kurk kulutab enam kui käed teenivad. (EVS)
  • Kus argipäev hästi, sel harva halvasti. (EVS)
  • Kus ei ole aset, ei ole asja. (EVS)
  • Kus ei ole hirmu, ei ole armu. (EVS)
  • Kus ei ole kaebajat, ei ole kohut. (EVS)
  • Kus haige, seal käsi; kus arm, seal silm. (EVS)
  • Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
  • Kus hundist räägid, seal hunt aiataga
  • Kus häda otsib, leiab häda. (EVS)
  • Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel). (EVS)
  • Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi. (EVS)
  • Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb. (EVS)
  • Kus kiitust, seal laitust. (EVS)
  • Kus konn saadud, seal konn söödud. (EVS)
  • Kus koorm langeb, sinna ründed jäävad. (EVS)
  • Kus kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab. (EVS)
  • Kus kõnelejaid, seal kuulajaid. (EVS)
  • Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha. (EVS)
  • Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soos ja rabas. (EVS)
  • Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas. (EVS)
  • Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva. (EVS)
  • Kus palju koos, sinna kogub veel juurde. (EVS)
  • Kus palju päid, palju mõtteid. (EVS)
  • Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale poole. (EVS)
  • Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat. (EVS)
  • Kus puud raiutakse, seal laastud lendavad. (EVS)
  • Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid. (EVS)
  • Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde. (EVS)
  • Kus saun, seal eestlased
  • Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe. (EVS)
  • Kus suitsu, seal sooja. (EVS)
  • Kus surm, seal muld. (EVS)
  • Kus tegijaid, seal nägijaid. (EVS)
  • Kus tuld, seal suitsu. (EVS)
  • Kus vai pääseb, kui nui pihta annab. (EVS)
  • Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde. (EVS)
  • Kus vähe tuld, seal palju suitsu. (EVS)
  • Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi. (EVS)
  • Kus õhtu, seal öömaja. (EVS)
  • Kust tuul, sealt meel. (EVS)
  • Kust võatakse, sealt väheneb. (EVS)
  • Kutsumata võõrad, teadmata roog. (EVS)
  • Kuu kehib kuiva, päev sapib sadu. (EVS)
  • Kuulab, et suu ila tilgub. (EVS)
  • Kuule palju, räägi (kõnele) pisut! (EVS)
  • Kuulmas tõsi, nägemas vale. (EVS)
  • Kuulsam laps kodus (kolde ees), ausam ahju peal. (EVS)
  • Kuulus kuninga tõbi ja vaese mehe taar. (EVS)
  • Kuus viga, seitsmes surm. (EVS)
  • Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia. (EVS)
  • Küla söömad küllili, oma söömad otsekohe. (EVS)
  • Külaleib magusam kui oma. (EVS)
  • Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb
  • Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. (EVS)
  • Küll asi võib veel teiseks (teisiti) minna. (EVS)
  • Küll häda õpetab sandi lugema (laulma). (EVS)
  • Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. (EVS)
  • Küll leib saab sööja, sai sõtkuja. (EVS)
  • Küll mees oma mehe tunneb. (EVS)
  • Küll nälg õpetab sandi paluma. (EVS)
  • Küll pikk aeg vaagub kord hauale. (EVS)
  • Küll pikk päev jõuab õhtule. (EVS)
  • Küll valge ära sööb, mis must kokku paneb. (EVS)
  • Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk. (EVS)
  • Küllap elu õpetab. (EVS)
  • Küllus ajab uhkeks. (EVS)
  • Külm ajab käed põue. (EVS)
  • Külm ajab mehe reelt maha, istub ise peale. (EVS)
  • Külm kisub kindad karmanist välja. (EVS)
  • Külm paneb lindude aidaukse lukku. (EVS)
  • Külm teeb jalad alla. (EVS)
  • Külm teeb vete üle sillad. (EVS)
  • Külva head, siis kasvab head. (EVS)
  • Küsija suu pihta ei lööda
  • Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja. (EVS)
  • Küsija suu peale ei lüüa. (EVS)
  • Kütt läheb metsa, pane (pange) pada kummuli, kalamees läheb kalale, pane (pange) pada tulele. (EVS)
  • Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja ema. (EVS)
  • Küünlakuuse sula vastab vastlakuu ära. (EVS)
  • Küüru teise seljas näeb igamees. (EVS)
  • Käbi ei kuku kännust kaugele. (EVS)
  • Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi. (EVS)
  • Käed teevad tööd, pea toidab. (EVS)
  • Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet. (EVS)
  • Käsi puusas, täi taskus. (EVS)
  • Käsk vanem kui käsutäitja. (EVS)
  • Kätel otsid, jalal leiad. (EVS)
  • Kätel pühad, kõhul paast. (EVS)
  • Kätki toassa tüliksi, vibu silma pistajaksi. (EVS)
  • Kõht isand, sina ta sulane. (EVS)
  • Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas. (EVS)
  • Kõht teab paremini kui kell oma aega. (EVS)
  • Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas. (EVS)
  • Kõht vaevab kehva enam kui rikast. (EVS)
  • Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem. (EVS)
  • Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse. (EVS)
  • Kõik ajab oma aega taga. (EVS)
  • Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale! (EVS)
  • Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub). (EVS)
  • Kõik ei ole saamapäevad, muist on ikka söömapäevad. (EVS)
  • Kõik herned ei kee korraga pehmeks. (EVS)
  • Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud. (EVS)
  • Kõik kased ei kasva ühepikkuseks. (EVS)
  • Kõik kosilased on rikkad. (EVS)
  • Kõik kurjad kositakse, kõik viletsad viiakse, tõbist (tõvealust) ei vii keegi. (EVS)
  • Kõik omal ajal. (EVS)
  • Kõik pilved ei anna vett. (EVS)
  • Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed. (EVS)
  • Kõik sügised ei ole salvetäidjad. (EVS)
  • Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised. (EVS)
  • Kõik varandus ei aita surma vastu. (EVS)
  • Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla. (EVS)
  • Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis. (EVS)
  • Kõnele muudega vähe, enesega palju. (EVS)
  • Kõrtest kubu korjatakse. (EVS)
  • Kõrts ei ole põrguhaud ega kirik taevariik. (EVS)
  • Kõrts kuradi kabel. (EVS)
  • Kõrts pandud kõndijale, palvemaja patusele, kirik kõikidele. (EVS)
  • Kõrtsipink on tõrvane. (EVS)
  • Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki. (EVS)
  • Kõrtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja. (EVS)
  • Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna. (EVS)
  • Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
  • Kõver käsi teeb uksed lahti. (EVS)

L

  • Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua. (EVS)
  • Laen kerge anda, raske tagasi saada. (EVS)
  • Laena nii kaua teistele kui ise laenama lähed. (EVS)
  • Laena suu külasse, söö ise läbi külje. (EVS)
  • Laenaja leiab enam laitust kui tänu. (EVS)
  • Laenaja sõber, tagasinõudja vaenlane. (EVS)
  • Lahti lõigatud leib (viilukas) ei kasva enam kukku. (EVS)
  • Lahtine suu ei jää nälga. (EVS)
  • Laisa linna ei leita kusagil. (EVS)
  • Laisa päev pikk
  • Laisa tööpäev ikka homme. (EVS)
  • Laida meest, mitte mehe mütsi
  • Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis. (EVS)
  • Laisk koer, hea õnn. (EVS)
  • Laisk läheb suvel (ahju) vilusse, talvel ahju paistele (peale). (EVS)
  • Laisk ootab, kuni päev looja läheb. (EVS)
  • Laisk sureb enne surma laiskuse pärast. (EVS)
  • Laisk susi ei saa lammast. (EVS)
  • Laisk teeb ikka laupäeva õhtu. (EVS)
  • Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad. (EVS)
  • Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele. (EVS)
  • Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind. (EVS)
  • Laiskus läheb naha vahele. (EVS)
  • Laiskus on kuradi peapadi. (EVS)
  • Laiskus on rumaluse ori. (EVS)
  • Laitjaid küll, aga võta koorm oma selga, talu esiti ja laida siis. (EVS)
  • Laps ikka enam kui laast. (EVS)
  • Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta. (EVS)
  • Laps narmus, siga karvus. (EVS)
  • Laps noorem, jalg kärmem. (EVS)
  • Lapse kümnes on kerge maksta. (EVS)
  • Lapse suu seletab rohkem, kui mehe
  • Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa. (EVS)
  • Lapsel valutab sõrm, emal süda. (EVS)
  • Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku. (EVS)
  • Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem. (EVS)
  • Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale. (EVS)
  • Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita. (EVS)
  • Laulust lauda ei kaeta, sõnust ei tehta söömaaega. (EVS)
  • Lausutud sõna lagub. (EVS)
  • Leent (putru) ei sööda nii kuumalt kui keedetakse. (EVS)
  • Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast. (EVS)
  • Leib vaese sai. (EVS)
  • Leib vanem kui meie. (EVS)
  • Lesk on katuseta hoone. (EVS)
  • Libe keel kaval petis. (EVS)
  • Libe keel, kibe meel. (EVS)
  • Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra väe. (EVS)
  • Liha ei kasva kondita ega puu oksata. (EVS)
  • Liha ei kõlba soolata ega laps vitsata. (EVS)
  • Liha otsib, kondi leiab. (EVS)
  • Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele. (EVS)
  • Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast. (EVS)
  • Lihane keel lõikab luise kaela maha. (EVS)
  • Lihata võib elada, ei leivata. (EVS)
  • Lihunik vahib rätsepa aknast välja. (EVS)
  • Liig kõverdamine murrab puu. (EVS)
  • Liikjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse. (EVS)
  • Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks. (EVS)
  • Linna saia sarved paistavad silma. (EVS)
  • Lobasuul koera suu, jänese süda. (EVS)
  • Loetud raha ei keela varga käppa. (EVS)
  • Loll hommikul, loll õhtul. (EVS)
  • Loodetuul on taeva luud. (EVS)
  • Lootus hea mees. (EVS)
  • Lootus sureb viimasena.
  • Lubaja hea mees, pidaja veel parem. (EVS)
  • Lusikaga antud, kulbiga võetud. (EVS)
  • Lustipidu ajab mõne korra kurja idu. (EVS)
  • Luu kasvatab liha, aga liha ei kasvata luud. (EVS)
  • Luu liha valijale, koor leiva algajale. (EVS)
  • Lühike au, suur häbi. (EVS)
  • Lükka enne sea küna ümber, siis hakka vastu rääkima. (EVS)
  • Läheb silmist, läheb meelest. (EVS)
  • Läheb tütar toasta, läheb töö toasta. (EVS)
  • Lõigatud laps kardab nuga. (EVS)
  • Lõikuse ajal on kannad kurdid. (EVS)
  • Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.
  • Lõpeb üks töö, algab teine töö. (EVS)
  • Lõpp iga asja kroon. (EVS)
  • Lõpp (ots) hea, kõik hea. (EVS)
  • Lõpul igaüks tark. (EVS)
  • Löö rusikaga tuult ehk aja tühja juttu taga - ükskõik. (EVS)

M

  • Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis. (EVS)
  • Maa katab kõik kõverused kinni. (EVS)
  • Maa (mulla) põues magus magada. (EVS)
  • Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord. (EVS)
  • Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks. (EVS)
  • Maarjapäev toob keskhommiku, rukkivihu viib keskhommik. (EVS)
  • Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele
  • Madal mets saab enne maasika kui kõrge. (EVS)
  • Madisepäev annab kanale võtme kätte. (EVS)
  • Madleena annab hädaleiba, Jaagub suure kaku. (EVS)
  • Madu poetab naha, aga ei poeta paha. (EVS)
  • Magab sõba, ei maga sõbaalune. (EVS)
  • Magades ei leia keegi leiba. (EVS)
  • Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära. (EVS)
  • Magaja kassi suhu ei jookse (rotti) hiirt. (EVS)
  • Magaja koer ei taba varast. (EVS)
  • Magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda. (EVS)
  • Magaja uni ja tegija töö ei lõpe. (EVS)
  • Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg. (EVS)
  • Magajal und, tegijal tööd. (EVS)
  • Magu müüjal, magu ostjal. (EVS)
  • Magus petab maia ära. (EVS)
  • Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi
  • Maias maitseb, kärsitu katsub. (EVS)
  • Maius mao põletab. (EVS)
  • Maja ilma meheta kui õu ilma koerata. (EVS)
  • Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita. (EVS)
  • Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta). (EVS)
  • Meega püütakse maiast. (EVS)
  • Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib. (EVS)
  • Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud. (EVS)
  • Mees, kes petab, narr, kes petta laseb. (EVS)
  • Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib. (EVS)
  • Mees kõrtsis, hobune põrgus. (EVS)
  • Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu). (EVS)
  • Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge. (EVS)
  • Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles. (EVS)
  • Mees pulmas, hobu põrgus. (EVS)
  • Mees püüab hüljest, hüljes meest. (EVS)
  • Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku. (EVS)
  • Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema. (EVS)
  • Mees silmas, võlg meeles. (EVS)
  • Mees tuntakse mütsist, naine tanust. (EVS)
  • Meest mõõdetakse mõistusest. (EVS)
  • Meest sõnast, härga sarvest
  • Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil. (EVS)
  • Mehe ilu ja koti jämedus on üks. (EVS)
  • Mehe kont maksab ikka raha. (EVS)
  • Mehe poeg näeb mõnda. (EVS)
  • Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas. (EVS)
  • Mehel mehe süda. (EVS)
  • Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama. (EVS)
  • Merel silmad, metsal kõrvad. (EVS)
  • Meretagune tuleb, ei tule maa-alune. (EVS)
  • Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja. (EVS)
  • Mesi karu lõksu meelitab. (EVS)
  • Mesi peiul, viha naisemehe suus. (EVS)
  • Mesi suus, sapp südames. (EVS)
  • Mesileib minnes, saiakakk saades. (EVS)
  • Mets vaese mehe kasukas
  • Metsal silmad, seinal kõrvad. (EVS)
  • Metsas talupoja õigus. (EVS)
  • Mida armsam laps, seda valusam vits. (EVS)
  • Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga
  • Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. (EVS)
  • Mida enam päid, seda enam tahtmisi. (EVS)
  • Mida enam saab, seda enam tahab. (EVS)
  • Mida enam saad, seda enam läheb. (EVS)
  • Mida enam tuult, seda enam tuld. (EVS)
  • Mida harvem näed (tuled), seda armsam oled. (EVS)
  • Mida higisem nahk, seda magusam leib. (EVS)
  • Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
  • Mida kõrgemalt kukud, seda valusamalt vaagud. (EVS)
  • Mida kõrtsis kõneled, seda külas kuuled. (EVS)
  • Mida madalam maja, seda magusam leib. (EVS)
  • Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad. (EVS)
  • Mida pikem juus, seda lühem mõistus. (EVS)
  • Mida pisem keha, seda suurem süda. (EVS)
  • Mida rohkem aega, seda parem töö. (EVS)
  • Mida rutem rattad jooksevad, seda kergem koorm. (EVS)
  • Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta. (EVS)
  • Mida suurem hulk, seda vedelam leem (lake). (EVS)
  • Mida suurem kala, seda paksem leem. (EVS)
  • Mida vaesem sant, seda suurem kott. (EVS)
  • Mida vaiksem tuul, seda lähem torm. (EVS)
  • Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad. (EVS)
  • Mida varem, seda parem. (EVS)
  • Mida vähem jõudu, seda enam kiusu. (EVS)
  • Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust. (EVS)
  • Millal savine vesi selgeks saab. (EVS)
  • Mina härra, sina härra, - kes siis kotikandja?. (EVS)
  • Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma. (EVS)
  • Mine kulli küüsist saaki kiskuma. (EVS)
  • Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi. (EVS)
  • Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi. (EVS)
  • Mine tuult kinni püüdma. (EVS)
  • Mine vihma käest ära, satud räästä alla. (EVS)
  • Mine vägevaga vaidlema ehk suurega kohut käima. (EVS)
  • Mis aitab istumine, kui ei aita astumine. (EVS)
  • Mis ajast, see arust. (EVS)
  • Mis elab, see liigub, mis liigub, see kulub. (EVS)
  • Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
  • Mis hirm toob, seda hirm sööb. (EVS)
  • Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb. (EVS)
  • Mis isa korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga. (EVS)
  • Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. (EVS)
  • Mis Juku õppinud, seda Juhan teab. (EVS)
  • Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga). (EVS)
  • Mis kala keegi otsib, selle ta saab. (EVS)
  • Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
  • Mis kaunis, see kallis. (EVS)
  • Mis keegi teab, see ei söö leiba. (EVS)
  • Mis kindel kinda sees, see seisab meeste ees. (EVS)
  • Mis kirves otsib, seda kirves leiab. (EVS)
  • Mis kits kitsele annab, kui isegi närib haavakoori. (EVS)
  • Mis kopikuks loodud, on kopik. (EVS)
  • Mis kurel viga, kui herned nina all. (EVS)
  • Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema. (EVS)
  • Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda. (EVS)
  • Mis meelelt, see keelelt
  • Mis mõisa viiakse, satub kui tuulde. (EVS)
  • Mis möödas, see meelest. (EVS)
  • Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida. (EVS)
  • Mis noormees teeb, seda vanamees rikub. (EVS)
  • Mis noorus kogub, seda vanus leiab. (EVS)
  • Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule! (EVS)
  • Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab. (EVS)
  • Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on. (EVS)
  • Mis sa teed, teed iseenesele! (EVS)
  • Mis sa teisele teed, seda tehakse sulle. (EVS)
  • Mis saab, ikka kurgust alla. (EVS)
  • Mis sant see, kel pole kotti. (EVS)
  • Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. (EVS)
  • Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni! (EVS)
  • Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole. (EVS)
  • Mis süda vihkab, seda silm ei ihka. (EVS)
  • Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel. (EVS)
  • Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast. (EVS)
  • Mis täis kõht sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis. (EVS)
  • Mis täna tehtud, see homme hooleta. (EVS)
  • Mis vanemad teevad, seda lapsed näevad. (EVS)
  • Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta. (EVS)
  • Mis viga tuld teha, kui tunglad ees. (EVS)
  • Mis vihaga tehakse, läheb viltu. (EVS)
  • Mis võtja võtab, kui andja ei anna. (EVS)
  • Mis ühele hea, see teisele paras. (EVS)
  • Mitmed pead, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed tööd. (EVS)
  • Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane. (EVS)
  • Mul kaks head kosilast, kirikukirves ja raudlabidas. (EVS)
  • Mul rutt ees, sul taga. (EVS)
  • Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva. (EVS)
  • Muna ei maksa munaga vahetada, ehk: ega kaupmees muna muna vastu vaheta. (EVS)
  • Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte inimesed?. (EVS)
  • Mune enne, kaaguta siis! (EVS)
  • Mure ei aita üle mulgu ega kurvastus üle künka. (EVS)
  • Mure ei lase magada, hooli suuri aeleda; mure kütab külje all, hooli põues põletab. (EVS)
  • Mure kõnnib, muhk peas, vilets kõnnib, vesi silmis. (EVS)
  • Mure murrab mehe, valu vaeselapse. (EVS)
  • Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole. (EVS)
  • Mure teeb mustaks, häda halliks. (EVS)
  • Murra vitsa, kui vits veel nõrk! (EVS)
  • Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad. (EVS)
  • Musul mulla magu. (EVS)
  • Müts mehe au. (EVS)
  • Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas. (EVS)
  • Mägi ei saa mäega kokku, inimene saab ikka inimesega. (EVS)
  • Märjal maal pole vihma vaja. (EVS)
  • Mõisas lase käsi käia. (EVS)
  • Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära. (EVS)
  • Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga. (EVS)
  • Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki. (EVS)
  • Mõistsid alata, mõista lõpetada. (EVS)
  • Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos). (EVS)
  • Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata. (EVS)
  • Mölder elab vee ja tuulega
  • Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette
  • Möldri matt ja kõrtsi võlg on maksta. (EVS)
  • Mõnda juhtub tegijal, magajal ei midagi. (EVS)

N

  • Naer tuleb naerust. (EVS)
  • Naerult tehtud, tõelt peetud. (EVS)
  • Naerust tõuseb nutt. (EVS)
  • Nagu ema, nõnda ka tütar
  • Nagu hane selga vesi
  • Naine mehe abi, mees naise tugi
  • Naine mehe nõu, kübar mehe au. (EVS)
  • Naine on maja lukk. (EVS)
  • Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist! (EVS)
  • Naise ja naise vahet saab sülega mõõta. (EVS)
  • Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi. (EVS)
  • Naise pea ja kanapea on ühesugused. (EVS)
  • Naise võtad, reed, rattad varsti taga. (EVS)
  • Naise võtad, tüli tuleb majasse. (EVS)
  • Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega. (EVS)
  • Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal. (EVS)
  • Naiste tahk ja kana ninarätik - need kaks vanapaganal teadmata. (EVS)
  • Naistel pikad juuksed, kerge meel. (EVS)
  • Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa. (EVS)
  • Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma. (EVS)
  • Naisterahval on pikemad patsid kui aru. (EVS)
  • Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus. (EVS)
  • Narri meest, aga ära narri mehe mütsi! (EVS)
  • Narri naist, aga ära narri naise tanu! (EVS)
  • Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. (EVS)
  • Natuke hea, palju veel parem. (EVS)
  • Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis käsi hästi käib). (EVS)
  • Neiud noored - noppida. (EVS)
  • Neli silma näevad rohkem kui kaks. (EVS)
  • Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal. (EVS)
  • Nii mitu meest, nii mitu meelt. (EVS)
  • Niine võtad, rihma maksad. (EVS)
  • Niipalju on veel rootsi õigust, et maha kukkudes oma loaga võib üles tõusta. (EVS)
  • Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku. (EVS)
  • Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang. (EVS)
  • Nina mehe nägu. (EVS)
  • Nina otsa näed, ea otsa ei näe. (EVS)
  • Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked. (EVS)
  • Noor inimene on vanast seitse korda taga. (EVS)
  • Noor jalg jooksma, vana püha pidama. (EVS)
  • Noor nahk venib, vana rebeneb. (EVS)
  • Noor veri, noor tahtmine. (EVS)
  • Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad. (EVS)
  • Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine. (EVS)
  • Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad. (EVS)
  • Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma. (EVS)
  • Nuiaga lüüakse haavu, sõnaga lüüakse luu katki. (EVS)
  • Nuta taga vooditäit, ära nuta kätkitäit! (EVS)
  • Nutab mullist naeru. (EVS)
  • Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed. (EVS)
  • Nüüd elavad kõik suure võimusega maa peal. (EVS)
  • Nüüd on kits kotis ja sarved väljas. (EVS)
  • Nüüd on konn künka otsas. (EVS)
  • Nüüd on kõik kanad õrrel. (EVS)
  • Nüüd on kõik targad tööl. (EVS)
  • Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas. (EVS)
  • Näe palju, kuule palju, ärä palju pajata! (EVS)
  • Nälg ajab hundi külasse. (EVS)
  • Nälg ei jätä nuga tuppa. (EVS)
  • Nälg keedab magusa leeme. (EVS)
  • Nälg kõhus, uhkus südames. (EVS)
  • Nälg naerab noore naise, tühi kõht tüdruku. (EVS)
  • Nälg näitab, oht õpetab. (EVS)
  • Nälg on kõige parem kokk. (EVS)
  • Nälg paneb karu käppa imema. (EVS)
  • Nälg roa soolab. (EVS)
  • Näljane koer (täi, kirp) hammustab valusasti. (EVS)
  • Näljane sööb jänestki. (EVS)
  • Näljase näpud ei saa rasva tilkuma. (EVS)
  • Näputäis tõtt parem kui sületäis valet. (EVS)
  • Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne.. (EVS)
  • Nõid naerab nõida. (EVS)
  • Nõnda kui mina metsale, nõnda mets minule. (EVS)
  • Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse. (EVS)
  • Nõu aitab meest, nõõ hoost. (EVS)
  • Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega. (EVS)

O

  • Odav kala, lahja leem. (EVS)
  • Ole ise mees, pea ka teist mekukkheks! (EVS)
  • Ole nobe noorena, siis saad vanana vaadata! (EVS)
  • Oleks ei maksa midagi, oleks uppus Jamburi jõkke ära. (EVS)
  • Oleks ei ole hea mees. (EVS)
  • Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale). (EVS)
  • Oleks surijaid, küll oleks pärijaid. (EVS)
  • Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka üks. (EVS)
  • Olgu ikka üks pudrukeetja, teised pudrusööjad. (EVS)
  • Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees. (EVS)
  • Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks. (EVS)
  • Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse, jahtub ometigi. (EVS)
  • Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka. (EVS)
  • Olgu mis on, üks ta ikka on. (EVS)
  • Olgu ohuks, kui ei ole rohuks. (EVS)
  • Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees. (EVS)
  • Olgu pime või vigane, kui aga isane. (EVS)
  • Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule. (EVS)
  • Oma au, oma hais. (EVS)
  • Oma ei jäta, võõrast ei võta. (EVS)
  • Oma eit eidekene, võõras eit raisk. (EVS)
  • Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks. (EVS)
  • Oma kari, oma kaer. (EVS)
  • Oma kiit ikka kõige rutemini käes. (EVS)
  • Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb. (EVS)
  • Oma kodu koeradki tunnevad. (EVS)
  • Oma kolle kulda väärt. (EVS)
  • Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene. (EVS)
  • Oma leib kõige magusam. (EVS)
  • Oma leib toidab, oma ramm toedab. (EVS)
  • Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
  • Oma pesa kuldne pesa. (EVS)
  • Oma põld, oma põrsas. (EVS)
  • Oma silm on kuningas. (EVS)
  • Oma suu on ikka lähem kui teise suu. (EVS)
  • Oma süüd ei tunne keegi. (EVS)
  • Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib. (EVS)
  • Oma tarvidus on kõige parem kubjas. (EVS)
  • Oma teenitud leib on magus. (EVS)
  • Oma teenitud leival on saia magu. (EVS)
  • Oma tehtud töö on meistri töö. (EVS)
  • Oma tuba, oma luba. (EVS)
  • Omad jalad viivad, omad jalad toovad. (EVS)
  • Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
  • Omad vitsad kibedad vitsad. (EVS)
  • Omad vitsad peksavad kõige valusamini. (EVS)
  • Omaga saab inimene enesele vaenlasi. (EVS)
  • Omal maal õitseb õnn, kodu kasvab kasu parem. (EVS)
  • On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad
  • On sul häda, kaeba enesele. (EVS)
  • Ootaja õnge tuleb kala. (EVS)
  • Ootajal ohjad kaelas. (EVS)
  • Ootajal pikad silmad. (EVS)
  • Ootamata võõras, varumata vara. (EVS)
  • Oras ei ole veel salves. (EVS)
  • Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest. (EVS)
  • Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal. (EVS)
  • Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda. (EVS)
  • Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja. (EVS)
  • Orjavitsal on ka õis. (EVS)
  • Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure
  • Ostad, mis pärast ei ole tarvis, müüd pärast, mis tarvis. (EVS)
  • Ostad õhtul, vaatad hommikul, ei maksa kaht vähkigi. (EVS)
  • Ots hea, kõik hea. (EVS)
  • Otsi ohtu, katsu rohtu. (EVS)

P

  • Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba. (EVS)
  • Pada ei ole nii must kui sõimatakse. (EVS)
  • Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad. (EVS)
  • Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad
  • Paha ei paranda paha. (EVS)
  • Paha keel tõstab tüli. (EVS)
  • Paha mees, parem õnn. (EVS)
  • Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand
  • Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, maa külmand ja ohakad torgivad
  • Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt. (EVS)
  • Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab. (EVS)
  • Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti). (EVS)
  • Palju kisa, vähe villu. (EVS)
  • Palju kokki keedavad pudru põhja. (EVS)
  • Palju külalisi kustutavad leemepaja alt tule ära. (EVS)
  • Palju lapsi, laiad silmad. (EVS)
  • Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küll. (EVS)
  • Palju päid ei sünni ühe mütsi alla. (EVS)
  • Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi. (EVS)
  • Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad! (EVS)
  • Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! (EVS)
  • Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis. (EVS)
  • Paranda, kui paras aeg! (EVS)
  • Paras surmale järele saata. (EVS)
  • Parast põuda pilved, pärast ilu istlemine. (EVS)
  • Parem 9 sõrmega süüa ise leiba kui 10 sõrmega kroonukuube kanda. (EVS)
  • Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. (EVS)
  • Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda. (EVS)
  • Parem auga hauda minna (surra), kui häbiga elada. (EVS)
  • Parem avalik vaenlane kui sala sõber. (EVS)
  • Parem elav väeti laps kui surnud kuningas. (EVS)
  • Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas. (EVS)
  • Parem ette vaadata kui pärast oiata (õhata). (EVS)
  • Parem haava hoida kui oiata. (EVS)
  • Parem hea sulane kui halb peremees. (EVS)
  • Parem hea sõber kui halb peremees. (EVS)
  • Parem head vähe kui halba palju. (EVS)
  • Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid. (EVS)
  • Parem hommikul tehtud, kui õhtul mõeldud. (EVS)
  • Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revetada. (EVS)
  • Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease. (EVS)
  • Parem ise teha kui teist käskida. (EVS)
  • Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. (EVS)
  • Parem karta kui kahetseda. (EVS)
  • Parem kolm süsti õlas kui kaks toru ninas. (Häädemeeste)
  • Parem kooruke huule käes kui kakuke tuule käes. (EVS)
  • Parem kuri kodu kui hea küla. (EVS)
  • Parem kurja kannatada kui kurja teha. (EVS)
  • Parem kurjas kodus, kui lahkes toas.
  • Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal. (EVS)
  • Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. (EVS)
  • Parem lahja laudas kui lihav metsas. (EVS)
  • Parem lahja rahu kui rasvane riid. (EVS)
  • Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga. (EVS)
  • Parem leivakoorukest kodu närida kui võõrsil saia süüa. (EVS)
  • Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda. (EVS)
  • Parem müüa kui osta. (EVS)
  • Parem naerda kui nutta. (EVS)
  • Parem natukesega kui üsna ilma. (EVS)
  • Parem nõukaupa kui jõukaupa. (EVS)
  • Parem oja suud sulgeda kui jõe suud. (EVS)
  • Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib. (EVS)
  • Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe. (EVS)
  • Parem omad aganad kui võõra selge leib. (EVS)
  • Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata. (EVS)
  • Parem paar pastlaid kui üks saabas. (EVS)
  • Parem paar viiske kui paljajalu. (EVS)
  • Parem paigatud riie kui ilus ihu. (EVS)
  • Parem paluke leiba kui paha sõna. (EVS)
  • Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta. (EVS)
  • Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike nälg. (EVS)
  • Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta. (EVS)
  • Parem pisike peremees kui suur sulane. (EVS)
  • Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga. (EVS)
  • Parem pool muna kui tühi koor
  • Parem päeva kuumus kui vihma vilu. (EVS)
  • Parem sooja surra kui külma koolda. (EVS)
  • Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida. (EVS)
  • Parem suuga paluda kui käega võtta. (EVS)
  • Parem suutäis soolast kui kõhutäis magedat. (EVS)
  • Parem sõna hammaste taga kui keele peal. (EVS)
  • Parem söömata magama minna kui murega üles tõusta. (EVS)
  • Parem targa kiitus kui lolli laitus. (EVS)
  • Parem tark vaenlane kui loll sõber. (EVS)
  • Parem tihane kotis kui metsis oksal. (EVS)
  • Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega. (EVS)
  • Parem vaene ja tark kui rikas ja loll
  • Parem vaikida kui vaielda. (EVS)
  • Parem vana habeme all kui noore piitsa all. (EVS)
  • Parem vana king kui paljas jalg. (EVS)
  • Parem vana varjul kui noore ilul. (EVS)
  • Parem varblane peos kui kümme katusel. (EVS)
  • Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel. (EVS)
  • Parem viis viljaga kui kuus näljaga. (EVS)
  • Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane. (EVS)
  • Parem üks, kaks hüppamas kui viis, kuus vingumas. (EVS)
  • Parem üks sant toita kui üheksa. (EVS)
  • Parem üks suur kui kaks väikest. (EVS)
  • Parem üks vana sõber kui kaks uut. (EVS)
  • Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel.
  • Patt lõikab õiguse kaela maha, viin murrab õiguse pea otsast. (EVS)
  • Patt on hinge peremees. (EVS)
  • Patt papile, ülekohus köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele). (EVS)
  • Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema. (EVS)
  • Pea nagu Pärnu linn, nina nagu Nissi kirik, kael nagu kalaveerand, silm nagu Siimu sigade laut, koon nagu Koluvere mõis, kõrv nagu Kõnna kuurialune (öeldakse ilusast näost lugu pidajale). (EVS)
  • Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku. (EVS)
  • Pea pool suud kinni! (EVS)
  • Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb! (EVS)
  • Peaga ei pääse keegi läbi seina. (EVS)
  • Peast vaadatakse peigu, jalast neidu. (EVS)
  • Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda. (EVS)
  • Peremees ees, sulane järel. (EVS)
  • Peremees hulgub, ori magab väsimust. (EVS)
  • Peremees, kes põhku müüb, sandikoti kaela viib. (EVS)
  • Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba. (EVS)
  • Peremees tüves, sulane ladvas. (EVS)
  • Peremehe hea sõna kutsub külalisi sisse. (EVS)
  • Peremehe jäljed väetavad põldu. (EVS)
  • Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. (EVS)
  • Peremehe silm teeb loomad rammusaks. (EVS)
  • Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt. (EVS)
  • Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma. (EVS)
  • Pese kasukat, aga ära tee märjaks! (EVS)
  • Pesule suvel suuri uhtumisi, talvel targu väänamista. (EVS)
  • Petis peksab iseennast. (EVS)
  • Pettusel on lõhkine kuub. (EVS)
  • Piip ligem kui naine. (EVS)
  • Piipu valva nagu varast öösi, muidu riisub su puupaljaks. (EVS)
  • Pikast ilust tõuseb pill. (EVS)
  • Pikem jalg astub pikemad sammud. (EVS)
  • Pikk vikat niidab laia kaare. (EVS)
  • Pikka puud ei lasta taevasse kasvada. (EVS)
  • Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi. (EVS)
  • Pill pika ilu järele, lall laia rõõmu peale. (EVS)
  • Pill pinu taga, torm toa taga, sõrmiline sõnnikul. (EVS)
  • Pill tuleb pika ilu peale. (EVS)
  • Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. (EVS)
  • Pilliga viidi, pisarail toodi. (EVS)
  • Pillimehed lähevad põrgu, tantsijad takka järele. (EVS)
  • Pime kana leiab ka tera. (EVS)
  • Pime õues - piits peos; koit õues - kott seljas; valge õues - vagu taga. (EVS)
  • Pimeda silmad sõrmede otsas. (EVS)
  • Pisike kivi viskab enne koorma ümber kui suur. (EVS)
  • Pisike pind sõrmes, suur valu. (EVS)
  • Pisike säde teeb suure tule. (EVS)
  • Pisikene pada keedab parema leeme. (EVS)
  • Pisikesed lapsed, pisikesed mured, suured lapsed, suured mured. (EVS)
  • Pisikesed pajad keevad ruttu üle. (EVS)
  • Piskust tööst saab enam kui suurest seisust. (EVS)
  • Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada! (EVS)
  • Pisut lapsi, palju leiba. (EVS)
  • Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta. (EVS)
  • Pojast põlv muutub. (EVS)
  • Port ei usu puhast ega varas vaga. (EVS)
  • Pudelid on - purjutada. (EVS)
  • Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi. (EVS)
  • Puu ei kasva oksata ega liha kondita. (EVS)
  • Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure. (EVS)
  • Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. (EVS)
  • Pühapäev püha, esmaspäev edev, teisipäev tõsine, kesknädal kehv, neljapäev näljane, reede rikas, laupäev ladus. (EVS)
  • Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu. (EVS)
  • Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad kana. (EVS)
  • Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle. (EVS)
  • Päeva lõhud, aasta parandad. (EVS)
  • Päeviti ela, aasta mõtle ette. (EVS)
  • Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale. (EVS)
  • Pärast põuda pilved, pärast ilu istlemine. (EVS)
  • Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. (EVS)
  • Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab. (EVS)
  • Pööra sõna suus enne kolm korda ümber kui välja ütled. (EVS)
  • Põld põline toitja. (EVS)
  • Põld põllumehe piimalehm. (EVS)
  • Põlenud laps kardab tuld. (EVS)
  • Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba. (EVS)
  • Põllu nägu näitab põllumehe tegu. (EVS)
  • Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, amet seisab. (EVS)
  • Põrm ei lahku maast. (EVS)
  • Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane. (EVS)
  • Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad. (EVS)

R

  • Rahaahnus on kõige kurja juur. (EVS)
  • Raha ajab (paneb) rattad käimä. (EVS)
  • Raha hea sulane, aga paha peremees. (EVS)
  • Raha jookseb raha juurde. (EVS)
  • Raha murrab rauda. (EVS)
  • Raha olgu loetud, hobune seotud. (EVS)
  • Raha on hinge varas. (EVS)
  • Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida. (EVS)
  • Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida. (EVS)
  • Raha tuli tulema ja vesi minema. (EVS)
  • Rahal ei ole silmi peas. (EVS)
  • Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna. (EVS)
  • Rahu kasvatab (kosutab), tüli (vaen) kaotab. (EVS)
  • Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks. (EVS)
  • Rahu võidab raha. (EVS)
  • Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida. (EVS)
  • Raske on rebasel regi vedada (järele võtta). (EVS)
  • Raske õppustel, kerge lahingus.
  • Raud tugev, aga ajahammas veel tugevam. (EVS)
  • Rauda tao, kui ta palav! (EVS)
  • Rebase kavaluse võidab karu. (EVS)
  • Rebasel on enam kui üks urgas. (EVS)
  • Ree ja ratta surm on ikka tee pääl
  • Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda. (EVS)
  • Riided teevad mehe meheks. (EVS)
  • Riie ei riku meest. (EVS)
  • Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. (EVS)
  • Rikas maksab rahaga, vaene nahaga. (EVS)
  • Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte. (EVS)
  • Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal. (EVS)
  • Rikas see, kes vähega läbi saab. (EVS)
  • Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on. (EVS)
  • Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest. (EVS)
  • Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad. (EVS)
  • Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad. (EVS)
  • Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele. (EVS)
  • Rikkad ei räägi kunagi rahast, nemad mõtlevad rahast kui pahast
  • Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus. (EVS)
  • Rikkal on enem sõpru kui kehval. (EVS)
  • Rikkal raha, vaesel lapsed. (EVS)
  • Rikkal suur pea, vaesel suured jalad. (EVS)
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine! (EVS)
  • Rohunina tärkab, künnimees ärkab. (EVS)
  • Ronk ja ronk on kokku kaks ronka. (EVS)
  • Roobi suits ja tuki ving on saksa surm. (EVS)
  • Rooste sööb rauda, kurvastus südameid. (EVS)
  • Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal. (EVS)
  • Rublane nimi, kopikane amet. (EVS)
  • Rukis maja peremees. (EVS)
  • Rukki pea kõrge, aga ise kerge. (EVS)
  • Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga. (EVS)
  • Rumal näeb palju vaeva. (EVS)
  • Rumal peab targema ori olema. (EVS)
  • Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski. (EVS)
  • Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama. (EVS)
  • Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada. (EVS)
  • Rumala aknad on alati tuhmid. (EVS)
  • Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib. (EVS)
  • Rumalale peab ruumi andma. (EVS)
  • Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. (EVS)
  • Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel. (EVS)
  • Rutt rattal, rutt kodaral, vaene naine vankril. (EVS)
  • Rutta, aga pikkamööda. (EVS)
  • Rutta, et õigel ajal valmis saad! (EVS)
  • Ruttu tehtud rumal töö! (EVS)
  • Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast. (EVS)
  • Räägi hundist, hunt aia taga. (EVS)
  • Räägi meest, aga ära nimeta mehe nime! (EVS)
  • Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps! (EVS)
  • Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks
  • Räägud karjuvad, vihm ligidal (tulemas). (EVS)
  • Rääkimine hõbe vaikimine kuld
  • Rääkimine kopik, vaitolemine kaks. (EVS)

S

  • Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam suru. (EVS)
  • Saaja ikka saab, saagu suhu või silma. (EVS)
  • Saapa õigus suurem kui pastla õigus. (EVS)
  • Saia ei saja taevast maha. (EVS)
  • Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta. (EVS)
  • Sajusel ilmal sõidab saks, udusel hulgub hunt. (EVS)
  • Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise! (EVS)
  • Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen. (EVS)
  • Saksa katel keeb salaja (kaua). (EVS)
  • Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi. (EVS)
  • Saksa uni on sandi söömaaeg. (EVS)
  • Salaja tehakse, avalikult nähakse. (EVS)
  • Salajutt läheb haisema. (EVS)
  • Samet ja siid teevad leeme lahjaks. (EVS)
  • Sandi vagu pikk, oder ahtakene. (EVS)
  • Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie põrgusse. (EVS)
  • Sandile anna, aga ära santi andidega tappa! (EVS)
  • Sant otsib naist, naine enese kõrvas. (EVS)
  • Sant tänab kuni suu märg. (EVS)
  • Sea kaup ei sünni kotis, mõrsja kaup ei ukse taga. (EVS)
  • Seda kuuske kummarda, kelle all sa oled. (EVS)
  • Seda lammast pöetse, kel villa on. (EVS)
  • Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades. (EVS)
  • Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele. (EVS)
  • See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada. (EVS)
  • See mees ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea. (EVS)
  • See on teatud, mis elatud. (EVS)
  • Segases vees hea kalu püüda. (EVS)
  • Seisev vesi läheb haisema. (EVS)
  • Seitse ei oota üht. (EVS)
  • Seitse venda elavad üheskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab sõda. (EVS)
  • Seitsmest ahjust juba leiba söönud, kaheksas karask veel katsumata. (EVS)
  • Sel jutul ei ole otsa ega aru. (EVS)
  • Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab. (EVS)
  • Seltsis segasem, hulgas hubasem. (EVS)
  • Seni poeg poeg, kui naise võtab. (EVS)
  • Seni põlv põlvekene, kui pole suul sulgejada ega keelel köitjada. (EVS)
  • Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab. (EVS)
  • Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
  • Sepik sööb vana leiva ära. (EVS)
  • Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine. (EVS)
  • Sikul sarved enese (selja) poole. (EVS)
  • Sile kass, teravad küüned.
  • Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest. (EVS)
  • Silm kuningas, käsi tegija. (EVS)
  • Silm on hinge peegel. (EVS)
  • Silm on ihu küünal. (EVS)
  • Silmad jäid õue. (EVS)
  • Silmad näevad enam kui silm. (EVS)
  • Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda. (EVS)
  • Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab. (EVS)
  • Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest. (EVS)
  • Sina härra, mina härra - kes meist teed annab? (EVS)
  • Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline! (EVS)
  • Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. (EVS)
  • Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam. (EVS)
  • Sirbi järele käib ader. (EVS)
  • Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit
  • Sitika vilul lähevad laisad tööle. (EVS)
  • Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad. (EVS)
  • Sits kehva siid. (EVS)
  • Soe tuba, magus jutt. (EVS)
  • Soe vihm vend, udu onupoeg. (EVS)
  • Soojalt suhu, palavalt parda. (EVS)
  • Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib. (EVS)
  • Sool kehva leeme (supi) maoks. (EVS)
  • Sool, leib teeb paled punaseks. (EVS)
  • Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid. (EVS)
  • Sugulased omad, kaup võõras. (EVS)
  • Suits ei tõuse ilma tuleta. (EVS)
  • Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. (EVS)
  • Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe. (EVS)
  • Surm ei küsi aega taga. (EVS)
  • Surm jala all iga päev. (EVS)
  • Surm ligemal kui särk ihul. (EVS)
  • Surm suus, kalm kaelas. (EVS)
  • Surma eest ei või ükski ära joosta. (EVS)
  • Surma ette ei saa keegi kätt panna. (EVS)
  • Surma vastu pole rohtu. (EVS)
  • Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua. (EVS)
  • Surnu suu ei tunnista ja vangitorni müüridel ei ole kõrva. (EVS)
  • Suu ees magus, selja taga mõru. (EVS)
  • Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja. (EVS)
  • Suu on südame tulk (mõõt). (EVS)
  • Suu seatagu sekki mööda. (EVS)
  • Suu suurem kui mees (naine) ise. (EVS)
  • Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi. (EVS)
  • Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole. (EVS)
  • Suule kui hunt, tööle kui sant. (EVS)
  • Suur suurele, peen peenele (väike väikesele). (EVS)
  • Suur tükk ajab suu lõhki. (EVS)
  • Suur vara, suur mure. (EVS)
  • Suured söömad, suured joomad. (EVS)
  • Suured söömad, suured saamad. (EVS)
  • Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud. (EVS)
  • Suust läheb tõbi sisse. (EVS)
  • Suvel hauguvad suured koerad, sügisel pole kutsikaidki kuulda. (EVS)
  • Suvel silmad, talvel hambad. (EVS)
  • Suvi ja talv taplevad teineteisega. (EVS)
  • Suvi kogub, talv sööb. (EVS)
  • Suvi soeb, jaanipäev teeb jalad alla. (EVS)
  • Suvine rand ei pea kaua jääd. (EVS)
  • Suvine tund enam kui talvine päev. (EVS)
  • Säde teeb suure tule, sõna suure tüli. (EVS)
  • Südamel ei ole akent sisse vaadata. (EVS)
  • Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa. (EVS)
  • Sügis söödab, kevad kurnab. (EVS)
  • Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest. (EVS)
  • Sügisel näed orast küll, aga vili ei ole veel salves. (EVS)
  • Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki. (EVS)
  • Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. (EVS)
  • Sündinud asju ei või parata. (EVS)
  • Süsi hakkab söest. (EVS)
  • Süü ühte, patt pooleks. (EVS)
  • Süüd katlal, süüd kaanel. (EVS)
  • Süüd rokal, süüd vasikal. (EVS)
  • Süües kasvab isu. (EVS)
  • Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki. (EVS)
  • Sõber koorib sõbra (naabri) püksid. (EVS)
  • Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid. (EVS)
  • Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest. (EVS)
  • Sõber sülitab sõbra tasku. (EVS)
  • Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks. (EVS)
  • Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi. (EVS)
  • Sõimajale jäävad sõnad, rahurikkujale rahutu süda. (EVS)
  • Sõpra tuntakse häda-ajal. (EVS)
  • Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad. (EVS)
  • Sõna magusam hammaste taga kui suust väljas. (EVS)
  • Sõna murrab meeste meele. (EVS)
  • Sõna päästab, sõna sõlmib. (EVS)
  • Sõna siit, teine säält, kolmas koera hänna alt. (EVS)
  • Sõna vägi suurem kui sõjavägi. (EVS)
  • Sõnad ei tasu võlga. (EVS)
  • Sõnal ei ole sõrga ega saba, ei saa enam kätte. (EVS)
  • Sõnal olgu sõlm ja jutul jätk. (EVS)
  • Sõnast meest, härga sarvest. (EVS)
  • Sõnnik põllumehe kuld. (EVS)
  • Sõprus on väärt rohkem kui raha
  • Sõrme otsast külvad, sõrme otsast lõikad. (EVS)
  • Sõrmed väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües. (EVS)
  • Sõuab sahk sirbi jälgil paistab põld peiu palgel. (EVS)
  • Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. (EVS)
  • Söö seni kive kuni kännud kasvavad. (EVS)
  • Sööb koer paljugi, elab vähemaga ka. (EVS)
  • Sööda kui sõpra, karda kui vaenlast. (EVS)
  • Sööjä käsi pikk, lööja käsi lühike. (EVS)
  • Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal. (EVS)
  • Söök läheb ikka söögi peale, löök ei lähe löögi peale. (EVS)
  • Söök sünnib söögi peale, löök ei sünni löögi peale. (EVS)
  • Sööma ajal käsi pikk. (EVS)
  • Söömal ei ole kubjast. (EVS)
  • Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia. (EVS)
  • Söömata magama, löömata üles. (EVS)
  • Sööme kui saame. (EVS)
  • Söömise juures ei ole kubjast vaja. (EVS)
  • Söön sütt, salvan saue. (EVS)
  • Söönu hingab, tõbine oigab. (EVS)
  • Söönud peni kõva haukuma, joobnud mees kõva kõnelema. (EVS)
  • Söötinud põld tahab teravat äket. (EVS)

T

  • Taar söök, taar jook, taar töö ka. (EVS)
  • Taba keelab varast, taba varjab maja. (EVS)
  • Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda. (EVS)
  • Taha viskad, eest leiad. (EVS)
  • Tahad head, ära tee kellelegi kurja! (EVS)
  • Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha. (EVS)
  • Tahtmine õige, saamine vaene (halb). (EVS)
  • Takka järele Tallinna mees tark. (EVS)
  • Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad. (EVS)
  • Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära. (EVS)
  • Talupoja tütar talupoja naiseks. (EVS)
  • Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa talupoega. (EVS)
  • Talv ajab ahju taga. (EVS)
  • Talv ajab karu pesasse. (EVS)
  • Talv ei tule ühega ega lähe kahega. (EVS)
  • Talv kisub kindad taskust. (EVS)
  • Talvel kahe mehe jõud. (EVS)
  • Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk. (EVS)
  • Tantsib täna, küll homme puhub pilli (tantsi, tantsi täna jne.)! (EVS)
  • Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. (EVS)
  • Targem annab järele. (EVS)
  • Tarkus läheb takkapoolt sisse. (EVS)
  • Tarkus on enam kui rikkus. (EVS)
  • Tarkus on hinge tervis. (EVS)
  • Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. (EVS)
  • Tasa ja targu, madalasti ja märgu. (EVS)
  • Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad. (EVS)
  • Tasa sõuad, kaugele jõuad
  • Tasane käib targu, madal märgu. (EVS)
  • Tea palju, räägi vähe! (EVS)
  • Tee enne, kiida pärast! (EVS)
  • Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. (EVS)
  • Tee head või kurja, leiad head või kurja eest. (EVS)
  • Tee ise, teeta teisi, käi ise ja käse muid! (EVS)
  • Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast! (EVS)
  • Tee tööd higiga, sööd leiba himuga! (EVS)
  • Tee tööd ja palu Jumalat! (EVS)
  • Tee tööd, kinnita vööd; kui sööma lähed, siis nõrguta! (EVS)
  • Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva! (EVS)
  • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal! (EVS)
  • Tee õigust, siis pole karta kedagi! (EVS)
  • Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ja inimesed! (EVS)
  • Teeb jõe sinna, kus veepiiskagi pole. (EVS)
  • Teeb tühjast tüki ja kahest nahast kasuka. (EVS)
  • Tegemine maksis tenga, kasimine kaks tenga. (EVS)
  • Tegemine toob ikka tenga, aga magamine ei too malkagi. (EVS)
  • Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga. (EVS)
  • Tegija saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest. (EVS)
  • Tegijal ikka süüd, magajal ei midagi. (EVS)
  • Tegijal sünnib mõnda, seisjal ei midagi. (EVS)
  • Tegijal tööd, magajal und. (EVS)
  • Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse. (EVS)
  • Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski. (EVS)
  • Teine jalg hauas, teine haua äärel. (EVS)
  • Teine koer tunneb teist. (EVS)
  • Teine naine on ümmardaja. (EVS)
  • Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest. (EVS)
  • Teine söödab, teine sõidab. (EVS)
  • Teine talu, teine taar. (EVS)
  • Teise haigus puu küljes. (EVS)
  • Teise seljast on hea rihma lõigata. (EVS)
  • Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne.. (EVS)
  • Teise valu kivi küljes (häda puu küljes). (EVS)
  • Teisel maal teine viis. (EVS)
  • Teises peos naer, teises nutt. (EVS)
  • Teistele anna kõik andeks, enesele mitte! (EVS)
  • Teng pane paika häil päevil, tarvis hädäpäevil! (EVS)
  • Terav kirves leiab kivi.
  • Terve jalg läheb tööle, haige ahju peale. (EVS)
  • Tervisega ei või kaubelda, ehk: ega jne. (EVS)
  • Tihase ramm on nokas. (EVS)
  • Toit ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues. (EVS)
  • Truu sulane, õnnelik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine. (EVS)
  • Tuim tööle, kärme suule. (EVS)
  • Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle, siis oleme ikka sõbramehed! (EVS)
  • Tuleb aeg, tuleb nõu. (EVS)
  • Tulel lai käsi, veel sügavam vagu. (EVS)
  • Tuli ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks. (EVS)
  • Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat. (EVS)
  • Tuli kõige peremees. (EVS)
  • Tuli tõuseb, vesi vajub. (EVS)
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma. (EVS)
  • Tuul ja meel pööravad ruttu. (EVS)
  • Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore. (EVS)
  • Tuul on teise inimise abi. (EVS)
  • Tuul toidab joodikut, vesi elatab. (EVS)
  • Tuul toob tervista, pilved pikka igada. (EVS)
  • Tuul toonud, vesi viinud. (EVS)
  • Tuule tiivul tuleb häda, sitika sammul lahkub. (EVS)
  • Tuulest ei või elada. (EVS)
  • Tühjad pead ikka püsti. (EVS)
  • Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss). (EVS)
  • Tüdrukuna tui, naisena nui. (EVS)
  • Tühi kott ei seisa püsti. (EVS)
  • Tühi kõht ajab tööd tegema. (EVS)
  • Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane. (EVS)
  • Tühi kõht on kõige parem kokk. (EVS)
  • Tühi kõht teeb leivale saia magu. (EVS)
  • Tühi toob tüli majasse, nälg ajab lapsed vargile. (EVS)
  • Tühja kõhuga on raske vilet puhuda. (EVS)
  • Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. (EVS)
  • Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli. (EVS)
  • Tüli ei too tulu. (EVS)
  • Tüli talu hävitab, vaen valla kaotab. (EVS)
  • Tüli tuleb tühja pealt, jaht jahumati pealt. (EVS)
  • Tülitsejal vesine leem. (EVS)
  • Tütar põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune. (EVS)
  • Tütar toob pidu peresse. (EVS)
  • Tütarlaps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub. (EVS)
  • Tütarlaps tööta kui teekäija vööta. (EVS)
  • Täis kõht ei küsi süüa. (EVS)
  • Täis kõht ei usu tühja kõhtu. (EVS)
  • Täis mõõt, täis raha. (EVS)
  • Täks täna, täks homme, kord ikka suur puu langeb. (EVS)
  • Täna helmes, homme mullas. (EVS)
  • Täna kuld, homme muld. (EVS)
  • Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki. (EVS)
  • Täna mulle, homme sulle. (EVS)
  • Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul põld ju pooleni küntud. (EVS)
  • Tänamata karu lükatakse auku tagasi. (EVS)
  • Tänamata meel maailma palk. (EVS)
  • Tänasid toimetusi ära viska homse varna! (EVS)
  • Tõbi toidab, aga ei kosuta. (EVS)
  • Tõbi tuleb hoostega, läheb härgega. (EVS)
  • Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub). (EVS)
  • Tõmba hinge, tee tööd! (EVS)
  • Tõnisepäeval murtakse talve selg
  • Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks. (EVS)
  • Tõotamisel ei ole hända taga. (EVS)
  • Tõotus ajab sandi ukse eest ära. (EVS)
  • Tõotus (lubamine) ka hea mees. (EVS)
  • Tõsi kui aamen kirikus. (EVS)
  • Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk. (EVS)
  • Tõsi kuulaja, vale nägija. (EVS)
  • Tõsi tõeks, vale valeks. (EVS)
  • Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat. (EVS)
  • Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta riid! (EVS)
  • Töö ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal. (EVS)
  • Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees. (EVS)
  • Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole. (EVS)
  • Töö inimest toidab, laiskus teda rikub
  • Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost. (EVS)
  • Töö kardab meistrit.
  • Töö kiidab iseennast. (EVS)
  • Töö kiidab tegijat, loom loojat. (EVS)
  • Töö maksab kopika, amet kaks. (EVS)
  • Töö on lolli teha.
  • Töö on auasi.
  • Töö on oma käega teha, palk ei ole oma käega võtta. (EVS)
  • Töö on rikkuse alus.
  • Töö kiidab tegijat.
  • Töö tehtud, hea hingata. (EVS)
  • Töö teisele, õpetus omale. (EVS)
  • Töö tänaseks, jõud homseks (jutt homseks). (EVS)
  • Töö töö ajal, jutt jutu ajal. (EVS)
  • Töö õpetab tegijat. (EVS)
  • Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones. (EVS)
  • Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus. (EVS)
  • Tööl viha juur, aga magus vili. (EVS)
  • Tööta ei saa ükski süüa. (EVS)
  • Töötegijale teng, hoolekandjale kaks. (EVS)

U

  • Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke edasi. (EVS)
  • Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile. (EVS)
  • Uhkus hukutab, kangus kaotab. (EVS)
  • Uhkus istub huule peal. (EVS)
  • Ull võit ollaq, a kavval piät olõma. [1]
  • Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta. (EVS)
  • Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist. (EVS)
  • Umbrohi visa kaduma. (EVS)
  • Unekotist ei saa iial töötegijat. (EVS)
  • Unest ei saa pätsi. (EVS)
  • Uni ajab oma aega taga. (EVS)
  • Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. (EVS)
  • Uni maitseb lapsel magusam kui vanal. (EVS)
  • Uni nõuab ikka oma. (EVS)
  • Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta. (EVS)
  • Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda käima. (EVS)
  • Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles! (EVS)
  • Unustab hoidja, ei unusta püüdja. (EVS)
  • Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse. (EVS)
  • Unustatud asi langeb lausa vette. (EVS)
  • Unustamine parem kui kättemaksmine. (EVS)
  • Uppuja hakkab õlekõrrest kinni. (EVS)
  • Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi. (EVS)
  • Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles. (EVS)
  • Usinus austus, laiskus häbistus. (EVS)
  • Usinus toob leiba, laiskus nälga. (EVS)
  • Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.
  • Usu meeste sõna, küll siis õndsaks saad! (EVS)
  • Usu suu sõbrale, aga ära usu südant! (EVS)
  • Uued ajad, uuet asjad. (EVS)
  • Uued luuad pühivad hästi. (EVS)
  • Uued rattad käivad raskesti. (EVS)
  • Uus kuu, uued ilmad. (EVS)
  • Uus luud pühib (hästi) puhta toa. (EVS)
  • Uus ratas jookseb raskelt. (EVS)
  • Uus sukk, vana auk. (EVS)
  • Uus sõel varna, vana seina äärde. (EVS)

V

  • Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima! (EVS)
  • Vaene ei ole see, kel vähe, vaid see, kes palju tartvitab. (EVS)
  • Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga. (EVS)
  • Vaene laseb silmist suhu. (EVS)
  • Vaene on rikka leiväkõrvaline (roog). (EVS)
  • Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu. (EVS)
  • Vaene see, kes rohkem raiskab kui kogub. (EVS)
  • Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta. (EVS)
  • Vaene vaestega, vares varestega. (EVS)
  • Vaenlaselt võid ka head õppida. (EVS)
  • Vaesel ikka vaese aru. (EVS)
  • Vaesel palju vaakujaid. (EVS)
  • Vaesel pole toitu valida. (EVS)
  • Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse). (EVS)
  • Vaev on vanaks saada, vanana hea põli elada. (EVS)
  • Vaev teeb vanaks ja mure mustaks. (EVS)
  • Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas. (EVS)
  • Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. (EVS)
  • Vaga veri ei värise. (EVS)
  • Vagas vees enam mutikaid kui käredas. (EVS)
  • Vagu lambaid mahub palju ühte lauta. (EVS)
  • Vahetajale jäävad valjad. (EVS)
  • Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi. (EVS)
  • Vaitolemine kõige parem vastus. (EVS)
  • Vale kuradi peapadi. (EVS)
  • Vale on jutu jätkuks. (EVS)
  • Valega valet õiendatakse, valet ikka suurendatakse. (EVS)
  • Valekeel ajab maailma põlema. (EVS)
  • Valel lühikesed jalad (jäljed). (EVS)
  • Valelik teeb rohkem keelega kui meelega. (EVS)
  • Valetab, et kõrvad suitsevad (tuli taga). (EVS)
  • Valetaja pea suitseb. (EVS)
  • Valgus naerab pimeduse tööd. (EVS)
  • Valu (on) valmis ülekohut mõistma. (EVS)
  • Valmista talvel rattaid, - siis võid suvel sõita. (EVS)
  • Vana arm ei hallita (roosteta). (EVS)
  • Vana arm vana karm
  • Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus. (EVS)
  • Vana hunt, kõva kont.
  • Vana inimene ja heinakoorem on üks. (EVS)
  • Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. (EVS)
  • Vana karu ei õpi tantsima. (EVS)
  • Vana kasukas on külma vastu parem kui uus kuub. (EVS)
  • Vana koer valet ei haugu. (EVS)
  • Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune. (EVS)
  • Vana mees, varsa aru (mõtted). (EVS)
  • Vana nähtud, uus nägemata. (EVS)
  • Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga. (EVS)
  • Vana rebast raske püüda. (EVS)
  • Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab. (EVS)
  • Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta. (EVS)
  • Vana tee, vana sõber. (EVS)
  • Vana vits ei kõlba enam väädiks. (EVS)
  • Vanad nõule, noored teole. (EVS)
  • Vanad päevad, vaeva päevad. (EVS)
  • Vanal on sitkem hing kui kassil. (EVS)
  • Vanal surm silma ees, noorel selja taga. (EVS)
  • Vanal valus hammas. (EVS)
  • Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam. (EVS)
  • Vanal varese, noorel nugise silmad. (EVS)
  • Vanal õigus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna. (EVS)
  • Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega. (EVS)
  • Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana. (EVS)
  • Vanasõna - vanahõbe. (EVS)
  • Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta. (EVS)
  • Vanasõnad on kuldsed sõnad
  • Vanasõnal kuldsisu. (EVS)
  • Vanasõnal valged jalad. (EVS)
  • Vanatüdruk saab taeva, kuldkee kaela. (EVS)
  • Vanema hool on enam kui noorema töö. (EVS)
  • Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes. (EVS)
  • Vanker sõimab talve. (EVS)
  • Vanne on varga tänu. (EVS)
  • Vanne salvab oma sünnitajat. (EVS)
  • Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota. (EVS)
  • Vanus võidab, aiatagune tahab. (EVS)
  • Vara naerdakse, hilja nutetakse. (EVS)
  • Varane kaer, raske kaer. (EVS)
  • Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka). (EVS)
  • Varane vasikas läheb metsa (paska). (EVS)
  • Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi. (EVS)
  • Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas. (EVS)
  • Varas otsib öö hõlmast varju. (EVS)
  • Varas vannub vastu kuni võllani. (EVS)
  • Varas varastab varga takka. (EVS)
  • Varastatud karul ei kasva karvu. (EVS)
  • Varastatud king neelab õigusega saadud raudkanna ära. (EVS)
  • Varastatud leival veri sees. (EVS)
  • Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi. (EVS)
  • Varblased pühivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad. (EVS)
  • Vares ei lähe valgeks, kui palju ka pesed. (EVS)
  • Vares vaagub ise oma pesa üles. (EVS)
  • Vares vaagub vahetaja värava suus. (EVS)
  • Vares vara sadu vaagub, õhtu hilja head ilma. (EVS)
  • Vares varese silma ei noki. (EVS)
  • Vares varesega, harakas harakaga. (EVS)
  • Varga vargus kaob kui vesi sõelast. (EVS)
  • Vargal varga õnn. (EVS)
  • Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed. (EVS)
  • Vargus tuleb omal ajal valgele. (EVS)
  • Varjus jahedam elada. (EVS)
  • Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus. (EVS)
  • Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast. (EVS)
  • Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada. (EVS)
  • Veel ei ole oksa, lainel latva. (EVS)
  • Veerevale kivile ei kasva sammalt. (EVS)
  • Veli oma veli, teng võõras vahel. (EVS)
  • Veli võlg võttes, vennikene makstes. (EVS)
  • Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene. (EVS)
  • Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen. (EVS)
  • Veri hoiab vere poole. (EVS)
  • Veri paksem kui vesi. (EVS)
  • Veri vihkab verevaeva. (EVS)
  • Vesi ikka vesi, veri veri. (EVS)
  • Vesi jääb veeks, vili väeks. (EVS)
  • Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti. (EVS)
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku. (EVS)
  • Vesi vaese piima jätk. (EVS)
  • Viha ei kõlba asjaajajaks. (EVS)
  • Viha laastab linnad ja põletab puud. (EVS)
  • Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest. (EVS)
  • Viha võtab vilja põllult, pahandus suust palukese. (EVS)
  • Vihma käest räästa alla
  • Vihma sajab laisale, hea ilm virgale. (EVS)
  • Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks. (EVS)
  • Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes. (EVS)
  • Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib. (EVS)
  • Viin metsavahi nõid. (EVS)
  • Viin on kuradi käsiraha. (EVS)
  • Viin tapab joojat. (EVS)
  • Viin toob viletsuse majasse. (EVS)
  • Viin võtab mehe meele. (EVS)
  • Viina vits on valus. (EVS)
  • Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre. (EVS)
  • Viinapudel põrgu pass. (EVS)
  • Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal. (EVS)
  • Vile (kärme) nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama. (EVS)
  • Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama. (EVS)
  • Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab. (EVS)
  • Viletsat vitsal peksetakse, õnnis kasvab ise (õiget suul õpetatakse). (EVS)
  • Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab. (EVS)
  • Viletsus lahkub vingudes. (EVS)
  • Vili väljal ei ole veel kotis. (EVS)
  • Virk ema, laisad lapsed. (EVS)
  • Virk käsi leiab igal pool leiba. (EVS)
  • Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab. (EVS)
  • Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib. (EVS)
  • Volbripäävast on hobuse kaeravooder metsas.
  • Voolas vesi ei lange ikka merre. (EVS)
  • Voon läheb vähjalt villu otsima. (EVS)
  • Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab. (EVS)
  • Väike (pisike) ratas veereb ikka ees. (EVS)
  • Väike varas võlla, suur tõlda. (EVS)
  • Väimees puuakse võlla, kui naise-ema majas. (EVS)
  • Väravas varsa kaupa, tänavas täku kaupa. (EVS)
  • Väsib andja, ei väsi võtja. (EVS)
  • Väsib ära äkiline, pikaline peab vastu. (EVS)
  • Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise aeg). (EVS)
  • Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama! (EVS)
  • Võitud vanker ei karju (tänita). (EVS)
  • Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld. (EVS)
  • Võlg teeb vaese orjaks. (EVS)
  • Võlg võõra oma. (EVS)
  • Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja. (EVS)
  • Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk! (EVS)
  • Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsega. (EVS)
  • Võta peopesast karvu või vähi seljast villu. (EVS)
  • Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema. (EVS)
  • Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse. (EVS)
  • Võta silm näppu, - küll siis seletad. (EVS)
  • Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese südant! (EVS)
  • Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole. (EVS)
  • Võtja käe peale lüüakse, aga mitte paluja suu peale. (EVS)
  • Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb. (EVS)
  • Võõra leib valus süüa. (EVS)
  • Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla. (EVS)
  • Võõrad teevad, võõrad viivad. (EVS)
  • Võõrad veised ei seisa karjas. (EVS)
  • Võõral laudil leib kõrges. (EVS)
  • Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita. (EVS)
  • Võõras on võlu peres. (EVS)
  • Võõras raha kõrvetab tasku. (EVS)
  • Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas. (EVS)
  • Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka. (EVS)
  • Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva. (EVS)
  • Võõrast nahast kerge kingi lõigata. (EVS)
  • Võõrast veist teised ikka pusklevad. (EVS)
  • Võõrsil hea, kodu veel parem. (EVS)

Õ

  • Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
  • Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli. (EVS)
  • Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi. (EVS)
  • Õhtu paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale. (EVS)
  • Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega. (EVS)
  • Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele. (EVS)
  • Õhuke ostetud leib, väikene väljast saadud. (EVS)
  • Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga veri ei värise. (EVS)
  • Õige sõber kaalub enam kui kuld. (EVS)
  • Õigus elab kõige vanemaks. (EVS)
  • Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel. (EVS)
  • Õigus nii kuidas mõistetakse. (EVS)
  • Õigus otsas, kohus kotis. (EVS)
  • Õigus peab ikka õiguseks jääma. (EVS)
  • Õigus ülem kui kohus. (EVS)
  • Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal. (EVS)
  • Õiguse vastu ei saa ükski. (EVS)
  • Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
  • Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada. (EVS)
  • Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad). (EVS)
  • Õnn ja õnnetus käivad paaris. (EVS)
  • Õnn leidjal, kahju kaotajal. (EVS)
  • Õnne mööda mees elab. (EVS)
  • Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa. (EVS)
  • Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub. (EVS)
  • Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra. (EVS)
  • Õnnes vaata ette, õnnetuses looda. (EVS)
  • Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha. (EVS)
  • Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline. (EVS)
  • Õnnetus ei hüüa tulles
  • Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus. (EVS)
  • Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi. (EVS)
  • Õnnetus õpetab. (EVS)
  • Õnnetuse eest ei saa ära joosta. (EVS)
  • Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse. (EVS)
  • Õpeta hundi poega murdma! (EVS)
  • Õpeta seale muru tuhnimist! (EVS)
  • Õpi iseennast tundma! (EVS)
  • Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! (EVS)
  • Õpi palju, näe palju, ära palju pajata!

Ä

  • Ära aja kõiki püksa korraga jalga, muidu lähevad kõik katki! (EVS)
  • Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga! (EVS)
  • Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! (EVS)
  • Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! (EVS)
  • Ära arva piigat palest, vaid viisist! (EVS)
  • Ära enne hurjuta kui hunti polegi! (EVS)
  • Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi perse külge puutub! (EVS)
    • originaalis trükituna: Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p—e külge puutub!
  • Ära hõiska enne, kui oled üle mäe saanud! (EVS)
  • Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja! (EVS)
  • Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata! (EVS)
  • Ära kanna vett merre! (EVS)
  • Ära katsu koera karvust, vaid hambust! (EVS)
  • Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud! (EVS)
  • Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud! (EVS)
  • Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks! (EVS)
  • Ära kiida iseennast, lase teised kiita! (EVS)
  • Ära kiida päeva enne, kui ta juba looja läinud! (EVS)
  • Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! (EVS)
  • Ära kiida suve enne sügist! (EVS)
  • Ära kiida vilja enne jaani! (EVS)
  • Ära kõnele teistele seda, mis kõik inimesed ei pea teadma! (EVS)
  • Ära kõnele tuule poole! (EVS)
  • Ära laida leiba ega kiida kõhtu! (EVS)
  • Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita! (EVS)
  • Ära mehi loe, vaid kaalu! (EVS)
  • Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! (EVS)
  • Ära mine üle vee vett otsima! (EVS)
  • Ära müü enne karu nahka kui karu käes! (EVS)
  • Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära! (EVS)
  • Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks! (EVS)
  • Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma! (EVS)
  • Ära põlga esimest õnne ära! (EVS)
  • Ära sulgi enne nopi, kui lind käes! (EVS)
  • Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis! (EVS)
  • Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)! (EVS)
  • Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla!
  • Ära tantsi enne kui veel pulmas pole! (EVS)
  • Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut maani! (EVS)
  • Ära unusta turule minnes silmi koju! (EVS)
  • Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul kõned kavalad! (EVS)
  • Ära usu ilma, ilm ajab puru silma! (EVS)
  • Ära usu suure saksa suud! (EVS)
  • Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis! (EVS)
  • Ära võta võõra vara! (EVS)
  • Ära õmble jämetad kotti siidiga! (EVS)
  • Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha. (EVS)

Ö

Ü

  • Ühe hoobiga puu ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata. (EVS)
  • Ühe kahju, teise kasu. (EVS)
  • Ühe käega ei saa sõlme siduda. (EVS)
  • Ühe muna sisse ei mahu kaks rebu. (EVS)
  • Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. (EVS)
  • Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu (ei lähe päike looja). (EVS)
  • Ühe õnnetus, teise õnn. (EVS)
  • Ühe surm, teise leib. (EVS)
  • Üheksa ametit, kümnes nälg. (EVS)
  • Üheksa korda mõtelda, üks kord teha. (EVS)
  • Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks. (EVS)
  • Ühele varblasele palju, kahele vähe. (EVS)
  • Ühes vaadis ei või kahesugust õlut olla. (EVS)
  • Ühest kõrvast sisse, teisest välja. (EVS)
  • Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma. (EVS)
  • Ühtegi head ei saa ilma vaevata. (EVS)
  • Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema. (EVS)
  • Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem. (EVS)
  • Üks häda sööb teise ära. (EVS)
  • Üks hüüab üht taga, teine teist. (EVS)
  • Üks käsi ei pese üksi. (EVS)
  • Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna. (EVS)
  • Üks lammas määgib, kõik talled lähevad. (EVS)
  • Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata.
  • Üks mädamuna rikub kõige pudru ära. (EVS)
  • Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas. (EVS)
  • Üks "on" parem kui kaks "küll saad". (EVS)
  • Üks pada sõimab teist mustaks. (EVS)
  • Üks patt otsib teist taga. (EVS)
  • Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal. (EVS)
  • Üks päev kaebab teist taga. (EVS)
  • Üks pääsuke ei tee veel kevadet. (EVS)
  • Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända. (EVS)
  • Üks sõrm niisama armas kui teine. (EVS)
  • Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut. (EVS)
  • Üks säh! parem kui kaks: küll saab. (EVS)
  • Üks teeb kõikidele, kõik ühele. (EVS)
  • Üks teeb, üheksa kuulevad. (EVS)
  • Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke. (EVS)
  • Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda. (EVS)
  • Üks ülem, üheksa alamat. (EVS)
  • Ükski ei ela söömata ega joomata. (EVS)
  • Ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse. (EVS)
  • Ükski meister pole meistriks sündinud. (EVS)
  • Ükski rebane unes kana kinni ei võta. (EVS)
  • Ükski tark pole taevast tulnud. (EVS)
  • Ükski öö ei ole ilma täheta. (EVS)
  • Ükskord hüvasti, kaks kord kaunisti, kolmas kord koguni ilma. (EVS)
  • Ükskord ikka lõõg täis saab. (EVS)
  • Ükskord petad koera luuga, teine kord ei peta lihagagi. (EVS)
  • Ülekohtul pole ilmaski hinda. (EVS)
  • Ülekohtuse kotil on auk põhjas. (EVS)
  • Ülekohus ei seisa kotis. (EVS)
  • Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.
  • Üürikeseks teisele, eluajaks enesele. (EVS)

Vaata ka

Allikad

  1. ↑ Kauksi Ülle: suitsusaun ja ujumine jätavad ravimitootjad mõnest tulust ilma, juuli 2020

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Eesti_vanasõnad&oldid=118755"