Ava peamenüü

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.

Sisukord

ARedigeeri

  • Aasta ei tunne aastat (EVS)
  • Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost (EVS)
  • Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks (EVS)
  • Aastad pole vennaksed (EVS)
  • Abi aiast, vari võrgust (EVS)
  • Aeg aitab arstida (EVS)
  • Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale (EVS)
  • Aeg annab abi (head nõu; arutust) (EVS)
  • Aeg annab head nõu
  • Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju (EVS)
  • Aeg koolitab (EVS)
  • Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid (EVS)
  • Aeg küpsetab asju (EVS)
  • Aeg lõpetab leinapäevad (EVS)
  • Aeg maksab raha (EVS)
  • Aeg on õnne asutaja (EVS)
  • Aeg parandab haavad, aga jätab armid (EVS)
  • Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks (EVS)
  • Aeg võidab viimaks vaenu (EVS)
  • Aeg õpetab albi targemaks (EVS)
  • Aega ei saa (või) rahaga osta (EVS)
  • Aega kurel koolda, kuni soo sulab (EVS)
  • Aega läheb (kulub), asja saab (EVS)
  • Aegamööda asi parem (EVS)
  • Aegamööda asjad käivad (EVS)
  • Aegamööda saab härg jänesele järele
  • Agan leiva jätk, humal õle jätk (EVS)
  • Agan leivajätku, humal õllejatku (EVS)
  • Aganik on kevadine leivakast (EVS)
  • Aganik peab kehva aitama (EVS)
  • Ahi ahne, pada nõid (EVS)
  • Ahi ei hakka su eest astuma, ise pead astuma (EVS)
  • Ahju peal ei saa kindraliks (EVS)
  • Ahju taga laisa ase (EVS)
  • Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud (EVS)
  • Ahne kõht ei saa iialgi täis (EVS)
  • Ahnus ajab auku (EVS)
  • Aituma, anna veel! (EVS)
  • Aituma eest hea küll (EVS)
  • Aitumal andjale, kassi kandjale (EVS)
  • Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise (EVS)
  • Aja tühi asjale, karga ise kannule (EVS)
  • Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab (EVS)
  • Aja viidad, asja saad (EVS)
  • Amet ei küsi leiba (EVS)
  • Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota (EVS)
  • Amet kõik, mis leiba annab (EVS)
  • Ametil kuldpõhi all (EVS)
  • Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees (EVS)
  • Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas (EVS)
  • Ametmees armas mees, kalamees kallis mees (EVS)
  • Ametmees leiab leiba igal pool (EVS)
  • Andja hea mees, tagasinõudja paha mees (EVS)
  • Andja käsi ei alane (EVS)
  • Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi) (EVS)
  • Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud (EVS)
  • Anna aega, aeg annab head nõu! (EVS)
  • Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab! (EVS)
  • Anna antu, murra mujalt toodu! (EVS)
  • Anna au ülemale ja alamale! (EVS)
  • Anna ihule, mida ihu igatseb! (EVS)
  • Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka! (EVS)
  • Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks (EVS)
  • Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki (EVS)
  • Anna põllule, põld annab sinule! (EVS)
  • Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa) (EVS)
  • Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi (EVS)
  • Arg koer hoiab nahka (EVS)
  • Arg koer nahka ei müü (EVS)
  • Arg koer, terve nahk (EVS)
  • Arm mõjub enam kui hirm (EVS)
  • Armas laps, kibe vits (EVS)
  • Armastus ei päri aastaid taga (EVS)
  • Armastus on pime (EVS)
  • Armastus sünnib armust (EVS)
  • Armastusel on kakskümmend paari silmi peas (EVS)
  • Armu juurde ei aeta hirmuga (EVS)
  • Armul ei ole põhja (EVS)
  • Asjata ei saa asja ajada (EVS)
  • Au ei anta asjata ega tarkust tasuta (EVS)
  • Au enam kui hea põli (EVS)
  • Au maksab raha (EVS)
  • Au sellele, kes au väärt (teeninud) (EVS)
  • Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga (EVS)
  • Aus mees nähes, kelm kuuldes (EVS)
  • Aus nimi kallim kui kuld (EVS)
  • Aus silma ees, kelm selja taga (EVS)
  • Aus võtmas, kelm tagasi andmas (EVS)
  • Ausat meest ei hammusta keegi (EVS)
  • Austa tööd, töö austab sind (EVS)

ERedigeeri

  • Ega abi kännust ja kivist saa, vaid inimestest (EVS)
  • Ega aega ole aiateibast võtta (EVS)
  • Ega amet leiba küsi
  • Ega ema vits lapsele liiga tee (EVS)
  • Ega haigus käi mööda puid, haigus käib mööda inimesi (EVS)
  • Ega häbi ole härja suurune, häbi nii suur kui tehakse (EVS)
  • Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane (EVS)
  • Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
  • Ega küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse
  • Ega kõht ole narrida (EVS)
  • Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale (EVS)
  • Ega kõik lumi lange lagedale (EVS)
  • Ega lakkudes kõht täis saa (EVS)
  • Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab (EVS)
  • Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene (EVS)
  • Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud (EVS)
  • Ega Liisa Liisut tunne (EVS)
  • Ega maa vilja sigata, vaid taevas (EVS)
  • Ega magajale kassile hiir suhu jookse (EVS)
  • Ega mari enne maha lange kui küpseks saanud (EVS)
  • Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse (EVS)
  • Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha (EVS)
  • Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe (EVS)
  • Ega määritud ratas karju (EVS)
  • Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta (EVS)
  • Ega oma silm peta (EVS)
  • Ega pajust palki saa (EVS)
  • Ega palju köha tee ega küllalt käsi riku (EVS)
  • Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene (EVS)
  • Ega pill peret toida, pill toidab kõrtsimaid (EVS)
  • Ega pudru nii palavalt sööda kui keedetakse (EVS)
  • Ega puust pulma tehta ega au aiateibast (EVS)
  • Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole (EVS)
  • Ega raha taskus karju (EVS)
  • Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku) (EVS)
  • Ega sõda soola, leiba too (EVS)
  • Ega surnud vares enam lenda (EVS)
  • Ega suu kulu (EVS)
  • Ega suu sarvest ole (EVS)
  • Ega söök mehe suhu jookse (EVS)
  • Ega talv taevasse jää (EVS)
  • Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed (EVS)
  • Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb (EVS)
  • Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb
  • Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
  • Ega unest rõõska saa (EVS)
  • Ega vale vaka alla jää (EVS)
  • Ega venelane mõõgaga selja taga seisa (EVS)
  • Ega vihm (lumi) taeva jää (EVS)
  • Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei kipu (EVS)
  • Ega võõra silma tule vett (EVS)
  • Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima (EVS)
  • Ega üksi lauldes või elada (EVS)
  • Ei asja ees ega teist taga (EVS)
  • Ei hullu külvata ga künta, hull sigineb enesest (EVS)
  • Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits (EVS)
  • Ei kaht asja või korraga teha (EVS)
  • Ei kahte head või saada (EVS)
  • Ei kirikupäev võlgu jää (EVS)
  • Ei kusagil noka nõu aita (EVS)
  • Ei lõppe tegija töö ja magaja uni
  • Ei maial ole osa ega näljasel leent (EVS)
  • Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames (EVS)
  • Ei märjale maale ole vett vaja (EVS)
  • Ei naine naljalt teist lähe kiitma (EVS)
  • Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad (EVS)
  • Ei ole nii uteke kui näöst näitab (EVS)
  • Ei ole rutul rooga ega maial magu (EVS)
  • Ei ole seda väärt, mis sööb (EVS)
  • Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud (EVS)
  • Ei ole töid, ei ole leiba (EVS)
  • Ei ole veel Tartus käinud (EVS)
  • Ei riie meest ehi, mees ehib riiet (EVS)
  • Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud (EVS)
  • Ei saa puust poega ega laastust last (EVS)
  • Ei talv anna, vaid talv tahab (EVS)
  • Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud (EVS)
  • Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht (EVS)
  • Ei viga ämmal, minial mitu viga (EVS)
  • Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes (EVS)
  • Ei virgal puudu tööd ega laisal aega (EVS)
  • Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud (EVS)
  • Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb (EVS)
  • Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab (EVS)
  • Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees (EVS)
  • Ei ükski sünni targaks (EVS)
  • Eineta ei või elada (EVS)
  • Eks on oleks'i poolvenda, läks oakaunaga Soome, sinna ta ka jäi (EVS)
  • Ela ise, lase teisi ka elada (EVS)
  • Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
  • Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi käib hästi) (EVS)
  • Elu hullem kui põrgus (EVS)
  • Elust surma pisut sammu (EVS)
  • Ema arm igaks ajaks (EVS)
  • Ema edevus, tütre takistus (EVS)
  • Ema ees, tütar kannul (EVS)
  • Ema hellitab, isa karistab (EVS)
  • Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega (EVS)
  • Ema mees ei ole ikka lapse isa (EVS)
  • Ema piim kosutab, võõras piim kahandab (EVS)
  • Ema pilli tantsib pere (EVS)
  • Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe (EVS)
  • Ema sureb, isa põgeneb (EVS)
  • Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni (EVS)
  • Ema tuntud, isa tundmata (EVS)
  • Ema väga vana, tütar liiga noor (EVS)
  • Enam andel jätku kui ahnel kõhtu (EVS)
  • Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
  • Enam teeb suur suikuja kui kaua magaja (EVS)
  • Enam tehakse nõuga kui jõuga
  • Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal (EVS)
  • Enam vana kasukas kui uus kuub (EVS)
  • Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll
  • Endine ei aita, kui praegune ei kõlba (EVS)
  • Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda (EVS)
  • Enne ehita kaev, siis maja! (EVS)
  • Enne jaagupit palu vihma, pärast tuleb isegi (EVS)
  • Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! (EVS)
  • Enne mõtle, pärast ütle (EVS)
  • Enne saab külla küljest kui nälja otsast (EVS)
  • Enne talve küntud, pool rammutud (EVS)
  • Enne tarvis isu, siis lusikat (EVS)
  • Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse (EVS)
  • Enne veski, pärast veskilised (EVS)
  • Enneaegsed lapsed ei jää elama (EVS)
  • Ennem lähed ise, kui et laiska käsid (EVS)
  • Ennem olgu valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib (EVS)
  • Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom
  • Ennem saab külla otsast kui nälja otsast (EVS)
  • Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi (EVS)
  • Esimene vasikas läheb ikka aia taha (EVS)
  • Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb (EVS)
  • Ette söödud leib on kibe (EVS)
  • Ettekartmine parem kui takkakahetsemine (EVS)
  • Ettevaatamine on kõige tarkuse ema (EVS)

HRedigeeri

  • Habe kasvab kärmemini kui aru (EVS)
  • Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu (EVS)
  • Habe vanataadi ilu (EVS)
  • Haige (vigane) laps emale kõige armsam (EVS)
  • Haigus on surma käsk (EVS)
  • Haigus söödab ja joodab, aga ei lihuta (EVS)
  • Haigus toidab ise (EVS)
  • Hakka peast kinni, saad sabasse! (EVS)
  • Hakkaja (osav) kisub kivistki leiba välja (EVS)
  • Halb kaup haiseb (EVS)
  • Haledus ajab silmad paisuma (EVS)
  • Hall pea kisub haua poole (EVS)
  • Halli pead austa, kulupead kummarda! (EVS)
  • Haned lähevad, hallad käivad; luiged lähevad, lund (lumi) tuleb (EVS)
  • Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta (EVS)
  • Harakas alati sea seljas, ei näe keegi; hunt korra karjas, kõik karjuvad (EVS)
  • Harakas ei sünni varesega paari (EVS)
  • Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse (EVS)
  • Harva harak sea seljas, vana vares igapäev (EVS)
  • Harva kehva pajas seapea (EVS)
  • Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita (EVS)
  • Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki (EVS)
  • Hea asi nõuab aega (iga asi tarvitab aega) (EVS)
  • Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head (EVS)
  • Hea härg sööma, verisarv vedama (EVS)
  • Hea ilm ei riku kuube ega kasukat (EVS)
  • Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski (EVS)
  • Hea kerjata, kui kott käes (EVS)
  • Hea kiidab kaunist paremat (EVS)
  • Hea laps hända vaja, - muidu läheb metsa hundiks (EVS)
  • Hea laps kasvab vitsata (EVS)
  • Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EVS)
  • Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski (EVS)
  • Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata) (EVS)
  • Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda (EVS)
  • Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab (EVS)
  • Hea naine vaese varandus (EVS)
  • Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
  • Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski (EVS)
  • Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EVS)
  • Hea on uneski hea (EVS)
  • Hea parema kannupoiss (EVS)
  • Hea põli ajab hukka (EVS)
  • Hea räägib paremat taga (EVS)
  • Hea sõna ei tee kahju (EVS)
  • Hea sõna leiab hea paiga (EVS)
  • Hea sõna mahub igale poole (EVS)
  • Hea sõna parem kui 100 rubla (EVS)
  • Hea sõna sööb (võidab) võõra väe (EVS)
  • Hea teha, aga paha vastata (EVS)
  • Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla (EVS)
  • Hea õlu näitäb oma au välja (EVS)
  • Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse (EVS)
  • Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi (EVS)
  • Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga (EVS)
  • Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes (EVS)
  • Head sõnad jahutavad rohkem kui külm vesi (EVS)
  • Head teod unuvad varsti (EVS)
  • Heal ajal saadud, pahal ajal peetud (EVS)
  • Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma (EVS)
  • Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid) (EVS)
  • Heal tööl käib kasu kannul (EVS)
  • Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele (EVS)
  • Heategu leiab harvasti tänu (EVS)
  • Heategu leitakse eest (EVS)
  • Heateo palk - kuri malk (EVS)
  • Heida sõbraks, aga mitte korraga! (EVS)
  • Heinamaa on põllu peremees (ema) (EVS)
  • Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi (EVS)
  • Heldus lubab, kehvus keelab (EVS)
  • Herits kiidab ennast, õige mees teist (EVS)
  • Hilbud naeravad, nartsud nutavad (EVS)
  • Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi (EVS)
  • Hilja on saksa rutt (EVS)
  • Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla (EVS)
  • Hilp ees lööb taluka taga surnuks (EVS)
  • Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas (EVS)
  • Hirmul on suured silmad
  • Hirmuta kasvab, auta elab (EVS)
  • Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks
  • Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad
  • Hobune küsib vähilt villu, vähil enesel ainult kaks karva (EVS)
  • Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda ajal! (EVS)
  • Hoia suu kinni, süda jahtub ära! (EVS)
  • Hoidjal osa, kaitsjal kasu (EVS)
  • Hommik on õhtust targem
  • Hommikul kiida aset, õhtul ilma! (EVS)
  • Hommikune töö kuld, õhtune muld (EVS)
  • Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! (EVS)
  • Hoobelda kergem kui teha (EVS)
  • Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast (EVS)
  • Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta (EVS)
  • Hooletus ees, õnnetus taga (EVS)
  • Hooletus ja õnnetus on seltsimehed (EVS)
  • Hooletus on laisa ema (EVS)
  • Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis (EVS)
  • Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast (EVS)
  • Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka (EVS)
  • Hoolsam kodu, ausam ahju peal (EVS)
  • Hukka läinud head humalad, kahju kalleist linnastest (EVS)
  • Hulga maa peal läheb tihane mõtuseks (EVS)
  • Hulgusel kodu kõikjal
  • Hulk kokki, lahja leem (EVS)
  • Hulk teeb hulga töö (EVS)
  • Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd (EVS)
  • Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära (EVS)
  • Hullu last ei paluta pulma (EVS)
  • Hullul peal (joodikul) on palju vaeva (EVS)
  • Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga (EVS)
  • Hundid söönud, lambad terved
  • Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab (EVS)
  • Häbenemine ei teota tütarlast (EVS)
  • Häbi Hiiumaal äkkeks tehtud (ütlus häbistajale) (EVS)
  • Häbi läks härjaga randa, rannast mere jääle, kukkus sisse karsumdi (EVS)
  • Häbi nii suur kui häbenetakse (EVS)
  • Häbi rääkida, vaev vait olla (EVS)
  • Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja (EVS)
  • Häda ajab (õpetab) paluma, hea põli hooplema (EVS)
  • Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja händagi (EVS)
  • Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella (EVS)
  • Häda hull, ei mees (EVS)
  • Häda koolitab (õpetab) mehe targaks (EVS)
  • Häda kõige asja alustus (EVS)
  • Häda linnas, häda laanes, aga kõige suurem häda elada kavalate inimeste seas (EVS)
  • Häda murrab ka raua katki (EVS)
  • Häda puis, häda mais (EVS)
  • Häda rääkida, häda rääkimata jätta (vait olla) (EVS)
  • Häda suurem kui käsk (EVS)
  • Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad (EVS)
  • Hädalisel pole hända taga, tiidsal teed ees, pikalisel pead otsas (EVS)
  • Hädas leiab inimene viis nõu (EVS)
  • Häid sõpru hädä-ajal läheb sada loe peale (EVS)
  • Hõiska siis, kui mäele saad (EVS)

IRedigeeri

  • Iga aeg küsib oma tööd taga (EVS)
  • Iga algus on raske (ränk) (EVS)
  • Iga jalg teeb isejälgi (EVS)
  • Iga juttu ei või uskuda (EVS)
  • Iga king vajutab (pigistab) oma jalga (EVS)
  • Iga (kõik) katsetöö on raske (EVS)
  • Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma (EVS)
  • Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja (EVS)
  • Iga mari pole maasikas (EVS)
  • Iga pilli järele ei saa tantsida (EVS)
  • Iga päev ei ole pühapäev (EVS)
  • Iga päev toob isetööd (EVS)
  • Iga sammu vaata ette, enne kui astud (EVS)
  • Iga töö ajab oma aega taga (EVS)
  • Iga vili saab omal ajal küpseks (EVS)
  • Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas (EVS)
  • Igal asjal kaks otsa (EVS)
  • Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter (EVS)
  • Igal inimesel omad head ja vead (EVS)
  • Igal maal oma viis (EVS)
  • Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu (EVS)
  • Igal oinal oma mihklipäev
  • Igal pool hea, kodus kõige parem
  • Igal talul oma taar, igal perel oma viis (EVS)
  • Igamees kiidab ennast, rebane oma saba (EVS)
  • Igamees kiidab oma kapsaid (EVS)
  • Igamees kiidab oma, vaene kotti (EVS)
  • Igamees teab, kust ta king pigistab (EVS)
  • Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta (EVS)
  • Igavam ootus kui lootus (EVS)
  • Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole (EVS)
  • Igaühel (mehel) ise mõtted (EVS)
  • Igaühel oma armas (EVS)
  • Igaüks enese poole (EVS)
  • Igaüks oma seltsiga (EVS)
  • Igaüks oma õnne sepp (EVS)
  • Igaüks omaga, vaene sant kotiga (EVS)
  • Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada
  • Igaüks takka tark, ette ei tea keegi (EVS)
  • Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta sööb (EVS)
  • Ika kant lõikab
  • Ikka abi saab, kui arstitakse (EVS)
  • Ilm õpetab hilja (EVS)
  • Ilm õpetab inimese, raske koorm hobuse (EVS)
  • Ilm teeb, ilm sööb (EVS)
  • Ilma ei saa (jõua) soojaks kütta (EVS)
  • Ilma jutt kui merelaine (EVS)
  • Ilma suud ei jõua ükski sulgeda (EVS)
  • Ilu ei panda patta ega kaunidust katlasse (EVS)
  • Ilu maksab sada rubla, tegu ei tengagi (EVS)
  • Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru (EVS)
  • Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid (EVS)
  • Ilus hobune, ilusad valjad (EVS)
  • Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi
  • Ilus nägu, paha tegu (EVS)
  • Ilus peenikest pidada, kuri peenikest kududa, paha pesta peenikesta (EVS)
  • Ilus õun, uss sees (EVS)
  • Inimene ei kasva karistuseta (EVS)
  • Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt (EVS)
  • Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks (EVS)
  • Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale (EVS)
  • Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks (EVS)
  • Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab) (EVS)
  • Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe (EVS)
  • Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas
  • Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma (EVS)
  • Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud (EVS)
  • Inimene peab enam mõtlema kui rääkima (EVS)
  • Inimene püüab raha, raha hinge (EVS)
  • Inimene saab töö eest, lind laulu eest (EVS)
  • Inimene õpib niikaua kui elab (EVS)
  • Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub (EVS)
  • Inimese nägu ununeb, teod ei unune (EVS)
  • Inimese tahtmine on ta taevariik (EVS)
  • Isa (ema) süda laste küljes (EVS)
  • Isa hirm kõigeks eaks (EVS)
  • Isa kogub, poeg pillutab (EVS)
  • Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine (EVS)
  • Isa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees (EVS)
  • Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas! (EVS)
  • Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema (EVS)
  • Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa (EVS)
  • Isa sõna enam kui ema vits (EVS)
  • Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu
  • Ise ees, ise rees, ise ree pära peal (EVS)
  • Ise mees, ise mehike (EVS)
  • Ise tarkus, ise kavalus (EVS)
  • Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste

JRedigeeri

  • Jaagup külvab heina liiva, Laurits raudnaelu (EVS)
  • Jaagupipäeval lüüakse raudnael rohu sisse (EVS)
  • Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest väljaa (EVS)
  • Jaan joob piima, Jaagub lakub kakku, - Laurits - hoppis lokka (EVS)
  • Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
  • Jagajale jäävad näpud
  • Jagajale jäävad sõrmed paljaks (EVS)
  • Jalg seina, hambad varna (EVS)
  • Joobnud tuntakse jalust (EVS)
  • Jooda meest, küll mees näitab oma taba (EVS)
  • Joodik sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka (EVS)
  • Joodikud kukuvad pehmesti (EVS)
  • Joodikul joodiku õnn (EVS)
  • Julge hundi rind on rasvane
  • Julge koer müüb vahel naha (EVS)
  • Julge pead toidab, arg suretab (EVS)
  • Julgele hundile tuleb pea ots (EVS)
  • Julgus ei aita Jumala vastu (EVS)
  • Julgus ei varja sõjameest surma eest (EVS)
  • Julgus on suurem kui vägi (EVS)
  • Julgus tõstab, julgus tapab (EVS)
  • Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese (EVS)
  • Jutt suurem kui asi (EVS)
  • Jutt tuleb jutust, kõne kõnest (EVS)
  • Jänes šampust ei joo
  • Jänes teeb öösi rohkem jälgi kui lammas kogu suvel (EVS)
  • Järv küla iluks, tüdruk maja iluks (EVS)
  • Jõua aegamööda! (EVS)
  • Jõudu mööda igaüks elab (EVS)
  • Jõuluõhtu jõudes õhtu (jõuab tuttu kätte) (EVS)

KRedigeeri

  • Kaaren kaarna silma välja ei noki (EVS)
  • Kaaren lepib kaarnaga (EVS)
  • Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad (EVS)
  • Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead (EVS)
  • Kade kaob, karvad jäävad suitsema (EVS)
  • Kade langeb ikka iseenese mõõka (EVS)
  • Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse (EVS)
  • Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse (EVS)
  • Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu (EVS)
  • Kadedus katkub oma kana (EVS)
  • Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad (EVS)
  • Kahel ikka kahe nõu (EVS)
  • Kahju ei tule kell kaelas (EVS)
  • Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga (EVS)
  • Kahju õpetab mehe kavalaks (EVS)
  • Kahju päästab silmad lahti (EVS)
  • Kahju teeb targaks (EVS)
  • Kaja oskab iga keelt (EVS)
  • Kaks kassi ei sünni ühte kotti (EVS)
  • Kaks kolmat ei jätä (EVS)
  • Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait (EVS)
  • Kaks leekuningat ei mahu ühe katuse alla (EVS)
  • Kaks silma ulatuvad kaugemale kui üks (EVS)
  • Kaks uhket ei või üheskoos käia (EVS)
  • Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem (EVS)
  • Kali, ära kääri üle jõu (ääre)! (EVS)
  • Kana otsid, muna kaotad (EVS)
  • Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett (EVS)
  • Kannatajal ikka kaks otsa (EVS)
  • Kannatus võidab kõik (EVS)
  • Kapsad ei kasva kastmata (EVS)
  • Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt! (EVS)
  • Kari kaitseb karja (EVS)
  • Karjatee peal ei kasva rohtu (EVS)
  • Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam (EVS)
  • Karukasukas ei karda külma (EVS)
  • Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega, kelle ma vale eest saanud? (EVS)
  • Kask ei kasva kuuse kännu peale (EVS)
  • Kass ja koer ei lepi iial kokku (EVS)
  • Kass paneb saba pandiks (EVS)
  • Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse (EVS)
  • Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu (EVS)
  • Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast laadale (EVS)
  • Kassil saba koormaks
  • Kaste jäljelt küntakse kulda (EVS)
  • Kaste on vihma karjapoisike (EVS)
  • Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest (EVS)
  • Kasvab saak, kasvab himu (EVS)
  • Katsudes kasvab rammu, vaadates himu (EVS)
  • Katsumata ikka kaunis, maitsemata ikka magus (EVS)
  • Kaua kits kiitusega elab (EVS)
  • Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi (EVS)
  • Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla (EVS)
  • Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad (EVS)
  • Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles (EVS)
  • Kaugelt kägu kuulus (EVS)
  • Kaup vanem kui meie (EVS)
  • Kauple kui juut, maksa kui saks! (EVS)
  • Kavalale kannikas, narrile naeru (EVS)
  • Kavalus ja himu on vennad (EVS)
  • Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis (EVS)
  • Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni (EVS)
  • Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast kalja (EVS)
  • Keelatud vili on magus
  • Kehv suvi, lahja sügis (EVS)
  • Kehvuse pada keedab kesi (EVS)
  • Kel amet, sel leiba (EVS)
  • Kel anda, sel võtta (EVS)
  • Kel hool, sel koor (EVS)
  • Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega (EVS)
  • Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud (EVS)
  • Kel kavalust, sel tarkust (EVS)
  • Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus (EVS)
  • Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus (EVS)
  • Kel käed rüpes, sel nälg kõhus (EVS)
  • Kel käpud, sel upud (EVS)
  • Kel lauda ees, sel lauda taga (EVS)
  • Kel nälg, sel jalad (EVS)
  • Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta (EVS)
  • Kel pole tööd, otsib tööd (EVS)
  • Kel püksid jalas, küll see naise saab (EVS)
  • Kel raha, sel sõpru (EVS)
  • Kel suur tulek, sel suur minek (EVS)
  • Kel suurem suu, sel suurem õigus (EVS)
  • Kel tarkus peas, sel ohjad peos (EVS)
  • Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd (EVS)
  • Kelle jalg tatsub, selle suu matsub (EVS)
  • Kelle katuse all, selle võimuse all (EVS)
  • Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab (EVS)
  • Kelle käsi liigub, selle suu maigub (EVS)
  • Kelle laps, selle nimi (EVS)
  • Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan (EVS)
  • Kelle sõna kuuled, selle sulane oled (EVS)
  • Kelle tubakas, selle tuli (EVS)
  • Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad
  • Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust (EVS)
  • Kellest süda täis, sellest räägib suu (EVS)
  • Kelm kiidab ennast, õige mees teisi (EVS)
  • Kelm petab kelmi (EVS)
  • Kelm tüssab kõiki, olgu sõber või naaber (EVS)
  • Kerge lubada, aga mitte anda (EVS)
  • Kerge lubada, raske täita (EVS)
  • Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta (EVS)
  • Kergeid jalgu kiidetakse, laisku jalgu laidetakse (EVS)
  • Kergem laita kui paremini teha (EVS)
  • Kes aega viidab, see aega saab (EVS)
  • Kes ees, see mees (EVS)
  • Kes ei mõista kannatada, see ei mõista elada (EVS)
  • Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski (EVS)
  • Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa (EVS)
  • Kes ei taha paluda, see saata merele (EVS)
  • Kes ei taha tööd teha, ei pea sööma (EVS)
  • Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema (EVS)
  • Kes ei täna piskust, ei täna paljust (EVS)
  • Kes ei tööta, see ei söö
  • Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab (EVS)
  • Kes enne nii tark kui pärast (EVS)
  • Kes enne veskile tuleb, enne järge saab (EVS)
  • Kes head otsib, parema leiab (EVS)
  • Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma (EVS)
  • Kes heast paremat otsib, see pahema leiab (EVS)
  • Kes hirmuta kasvab, see armuta elab (EVS)
  • Kes hoiab, ei õhka (EVS)
  • Kes hästi määrib, hästi sõidab (EVS)
  • Kes hästi tahab surra, peab hästi elama (EVS)
  • Kes iga päev tahab ilus käia, ei saa harvagi kena käia (EVS)
  • Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab (EVS)
  • Kes jõuab ilma pilli tantsida? (EVS)
  • Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia) (EVS)
  • Kes kannatab, see kaua elab (EVS)
  • Kes kardab, ei kahetse (EVS)
  • Kes karja ei kaitse, see leiba ei maitse (EVS)
  • Kes kassi ei toida, toidab hiiri
  • Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
  • Kes kaua ootab, kauni saab (EVS)
  • Kes kaugel käib, palju näeb (EVS)
  • Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema (EVS)
  • Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab (EVS)
  • Kes koerust teeb, see kolkida saab (EVS)
  • Kes kooleb, koju läheb; kes elab, ette puu teeb (EVS)
  • Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa (EVS)
  • Kes korjab, see leiab (EVS)
  • Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld (EVS)
  • Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab (EVS)
  • Kes külje kõrvetanud, tunneb tule (EVS)
  • Kes küsib vaese valust ehk kerjaja tühjast kõhust (EVS)
  • Kes kõik pühad ärä peab, see kõik näljad ärä näeb (EVS)
  • Kes kõik sood solgib, kõik marjad maitseb (EVS)
  • Kes kõikide meele pärast tahab olla (tahtmist täita), ei jõua kellegi meele pärast olla (tahtmist täita) (EVS)
  • Kes kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab (EVS)
  • Kes kõneleb, sel õigus (EVS)
  • Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub (EVS)
  • Kes kõverust külvab, viletsust lõikab (EVS)
  • Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale (EVS)
  • Kes leplik heaga, see leplik pahaga (EVS)
  • Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe) (EVS)
  • Kes magab, on vaene (EVS)
  • Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool (EVS)
  • Kes mees sööb, see mees lööb (teeb) (EVS)
  • Kes mees ühest, see mees teisest (EVS)
  • Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab (EVS)
  • Kes noorelt nobe, see virk vananagi (EVS)
  • Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga (EVS)
  • Kes oma last armastab, see teda ka karistab
  • Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab) (EVS)
  • Kes palju laenab, pea leinab (EVS)
  • Kes palju lobiseb, palju valetab (EVS)
  • Kes palju näeb, palju õpib (EVS)
  • Kes palju otsib (valib), pahema saab (EVS)
  • Kes palju teeb, see palju saab (EVS)
  • Kes pandib, see sandib (EVS)
  • Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga ammugi läbi (EVS)
  • Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb seinad maast kasvavat (EVS)
  • Kes pärast naerab, naerab kõige paremini! (EVS)
  • Kes põhja joob, poja saab (EVS)
  • Kes põldu toidab, seda toidab põld jälle (EVS)
  • Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida (EVS)
  • Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise
  • Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni (EVS)
  • Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma (EVS)
  • Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt (EVS)
  • Kes talguid suudab vorstega sööta (EVS)
  • Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu (EVS)
  • Kes teab, mitu tuult jalgade all (EVS)
  • Kes tegi? Ise tegi (EVS)
  • Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb (EVS)
  • Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
  • Kes tera ei korja, vakka ei saa (EVS)
  • Kes tuult külvab, tormi lõikab (EVS)
  • Kes tütre tahab saada, peab ema meelitama (EVS)
  • Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga (EVS)
  • Kes tööd teeb, leiba leiab (EVS)
  • Kes tööd teeb, mustaks saab (EVS)
  • Kes tööd teeb, on rikas ja nõid (EVS)
  • Kes tööd teeb, see rõõmu näeb (EVS)
  • Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi (EVS)
  • Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma (EVS)
  • Kes valetab, see varastab (EVS)
  • Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa (EVS)
  • Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma (EVS)
  • Kes vara üles tõuseb, leiab õnne (EVS)
  • Kes varest valib, kui tedreparv ees (EVS)
  • Kes varga eest võib seista (EVS)
  • Kes viimasena naerab, naerab paremini
  • Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole (EVS)
  • Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna (EVS)
  • Kes õigust laidab, teotab iseennast (EVS)
  • Kestab isa eaks, poja põlveks ja tütrele veel tükiks ajaks (EVS)
  • Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule (EVS)
  • Kevadine muda enam kui sügisene sööm (EVS)
  • Kevadine päev, sügisene nädal (EVS)
  • Kevadine vesi tark, sügisene loll (EVS)
  • Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab (EVS)
  • Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas) (EVS)
  • Kibe sõna kihutab vihale (EVS)
  • Kibemest tuli, sõnast tüli (EVS)
  • Kidsi annab kirstust, helde omast suust (EVS)
  • Kiida koerale lihasööki! (EVS)
  • Kiida päeva, kui magama lähed! (EVS)
  • Kiida õnne, kui kitsikusest pääsed! (EVS)
  • Kiitus on rumalate lõks (EVS)
  • Kiivit toob kindatäie, koovit koormatäie, kurg kuhja lagedalt (EVS)
  • Kindel kaup keelab tüli (EVS)
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata (EVS)
  • Kinkija on surnud, kinkija poeg elab ja selle nimi on: osta! (EVS)
  • Kinnas kotti, pöial matti
  • Kiri ei valeta, kirjatekijad valetavad (EVS)
  • Kirik keset küla (EVS)
  • Kitsil kintsud külmetavad, ahnel suu ammuli (EVS)
  • Kivi ei jahvata ühe poolega (EVS)
  • Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest (EVS)
  • Kivi sammaldub, kui seisab; veerev kivi haljendab (EVS)
  • Kivisüld kergem mõõta kui kokku kanda (EVS)
  • Kodust varast ei saa valvata (EVS)
  • Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi
  • Koerad aga - kolkida (EVS)
  • Kogujal pillaja kannul (EVS)
  • Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit (EVS)
  • Kohtuskäik kurnab raha kukrust ja kustutab tule paja alt (EVS)
  • Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla (EVS)
  • Kohus kestab, ülekohus kaob (EVS)
  • Kohus nõnda kui mõistetakse, õigus nõnda kui tehakse (EVS)
  • Kohus on kolm päeva vanem kui maailm (EVS)
  • Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda
  • Konn krooksatab ka, kui jalaga peale astud (EVS)
  • Konn krooksub kevadel (EVS)
  • Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla (EVS)
  • Konn tahab härja suuruseks saada (EVS)
  • Konnad head küll, kui kalu ei ole (EVS)
  • Kook ei täida üksi kõhtu (EVS)
  • Kook tahab koort, sepik selget, kakk kaunist, puder parast (EVS)
  • Kopik hoiab rubla (EVS)
  • Kopiku eest asja, rubla eest kära (EVS)
  • Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub (EVS)
  • Korja õigel ajal, - siis võtta häda-ajal (EVS)
  • Kosuta põldu, siis annab leiba (EVS)
  • Kubjas on keskel (= kõht) (EVS)
  • Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab kõrtsi kõrvale (EVS)
  • Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab (EVS)
  • Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi (EVS)
  • Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul (EVS)
  • Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind (EVS)
  • Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta (EVS)
  • Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu (EVS)
  • Kui häda kõige suurem, siis abi kõige lähem (EVS)
  • Kui isa sureb, siis ema kõduneb (EVS)
  • Kui juhmi käsi hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima) (EVS)
  • Kui kaks kaubal, siis kolmas kõrval (EVS)
  • Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt (EVS)
  • Kui kaks muna pärast tülis, pistab kolmas ta suhu (EVS)
  • Kui karjane karjas, teoline teol, võib ikka elada (EVS)
  • Kui kassid kisklevad, peavad hiired pulmi (EVS)
  • Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis (EVS)
  • Kui kont terve, küll kont liha kasvatab (EVS)
  • Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita! (EVS)
  • Kui kõht täis, ei maitse leib (EVS)
  • Kui kõik otsas, siis suul (südamel) rahu (EVS)
  • Kui küüt kurdab, on leib otsas (EVS)
  • Kui laastu on, siis pada ei külmeta (EVS)
  • Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber (EVS)
  • Kui last karistad, siis ära pärast kahetse (EVS)
  • Kui Mart kopsib kasukaga, siis Kadri ripsib riidega (EVS)
  • Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid (EVS)
  • Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata (EVS)
  • Kui palju patusel head vaja on (EVS)
  • Kui peremees kottu ärä, siis viis vaja (EVS)
  • Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada (EVS)
  • Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog (EVS)
  • Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi! (EVS)
  • Kui raha räägib, on ilm vait (EVS)
  • Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule (EVS)
  • Kui saab sant, saab ka juht (EVS)
  • Kui saapa õigus kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi (EVS)
  • Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist (EVS)
  • Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav põllu heaks (EVS)
  • Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile (EVS)
  • Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes ise oled! (EVS)
  • Kui töö lõpeb, lõpeb leib (EVS)
  • Kui töö tehtud, magus puhata (hea hingata) (EVS)
  • Kui tööd teed, tee, et tänatakse! (EVS)
  • Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi (EVS)
  • Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel (EVS)
  • Kui õnnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast (EVS)
  • Kuidas ema, nõnda tütred (EVS)
  • Kuidas isa ees, nõnda poeg taga (EVS)
  • Kuidas kana, nõnda muna (EVS)
  • Kuidas karjane, nõnda kari; kuidas valgus, nõnda vari (EVS)
  • Kuidas kaup, nõnda hind (EVS)
  • Kuidas küla koerale, nõnda koer külale
  • Kuidas küli, nõnda vili (EVS)
  • Kuidas külvad, nõnda lõikad
  • Kuidas känd, nõnda käbi (EVS)
  • Kuidas känd, nõnda võsu (EVS)
  • Kuidas käsi teeb, nõnda kael kannab (EVS)
  • Kuidas looma toidad, nõnda ta veab (EVS)
  • Kuidas maa, nõnda marjad (mood) (EVS)
  • Kuidas maa, nõnda usk (EVS)
  • Kuidas mees, nõnda palk (EVS)
  • Kuidas mänd, nõnda kasu (EVS)
  • Kuidas mõtted, nõnda teod (EVS)
  • Kuidas nimi, nõnda vili (EVS)
  • Kuidas pakk, nõnda talb (EVS)
  • Kuidas pea, nõnda kübar (EVS)
  • Kuidas peremees, nõnda sulane (EVS)
  • Kuidas põldu harid, nõnda põld sulle tasub (EVS)
  • Kuidas rahvas, nõnda riie (EVS)
  • Kuidas saadud, nõnda söödud (EVS)
  • Kuidas saun saadud, nõnda saun mingu (EVS)
  • Kuidad söödad, nõnda lüpsad (EVS)
  • Kuidas tamm, nõnda tõru (EVS)
  • Kuidas tibu, nõnda tervis (EVS)
  • Kuidas töö, nõnda palk (EVS)
  • Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel (EVS)
  • Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma (EVS)
  • Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema (EVS)
  • Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg (EVS)
  • Kukk tegema, härg sööma (EVS)
  • Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna (EVS)
  • Kurbus sööb südant nagu rooste rauda (EVS)
  • Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga
  • Kurg toob kevadel uued saapad (EVS)
  • Kuri ei karda Jumalat ega inimesi (EVS)
  • Kuri keel teravam kui nuga (EVS)
  • Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti (EVS)
  • Kuri kõne (jutt) rikub head kombed (EVS)
  • Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks (EVS)
  • Kuri nutab kadeduse pärast, hea rõõmu pärast (EVS)
  • Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata (EVS)
  • Kuri võtab kulbist, paha pajast (EVS)
  • Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna (EVS)
  • Kurja hea vastu on maailma viis (EVS)
  • Kurja keele eest ei pääse kuhugi (EVS)
  • Kurjad naised - hurjutada (EVS)
  • Kurk kulutab enam kui käed teenivad (EVS)
  • Kus argipäev hästi, sel harva halvasti (EVS)
  • Kus ei ole aset, ei ole asja (EVS)
  • Kus ei ole hirmu, ei ole armu (EVS)
  • Kus ei ole kaebajat, ei ole kohut (EVS)
  • Kus haige, seal käsi; kus arm, seal silm (EVS)
  • Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
  • Kus hundist räägid, seal hunt aiataga
  • Kus häda otsib, leiab häda (EVS)
  • Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel) (EVS)
  • Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi (EVS)
  • Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb (EVS)
  • Kus kiitust, seal laitust (EVS)
  • Kus konn saadud, seal konn söödud (EVS)
  • Kus koorm langeb, sinna ründed jäävad (EVS)
  • Kus kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab (EVS)
  • Kus kõnelejaid, seal kuulajaid (EVS)
  • Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha (EVS)
  • Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soos ja rabas (EVS)
  • Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas (EVS)
  • Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva (EVS)
  • Kus palju koos, sinna kogub veel juurde (EVS)
  • Kus palju päid, palju mõtteid (EVS)
  • Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale poole (EVS)
  • Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat (EVS)
  • Kus puud raiutakse, seal laastud lendavad (EVS)
  • Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid (EVS)
  • Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde (EVS)
  • Kus saun, seal eestlased
  • Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe (EVS)
  • Kus suitsu, seal sooja (EVS)
  • Kus tegijaid, seal nägijaid (EVS)
  • Kus tuld, seal suitsu (EVS)
  • Kus vai pääseb, kui nui pihta annab (EVS)
  • Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde (EVS)
  • Kus vähe tuld, seal palju suitsu (EVS)
  • Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi (EVS)
  • Kus õhtu, seal öömaja (EVS)
  • Kust tuul, sealt meel (EVS)
  • Kust võatakse, sealt väheneb (EVS)
  • Kutsumata võõrad, teadmata roog (EVS)
  • Kuu kehib kuiva, päev sapib sadu (EVS)
  • Kuulab, et suu ila tilgub (EVS)
  • Kuule palju, räägi (kõnele) pisut! (EVS)
  • Kuulmas tõsi, nägemas vale (EVS)
  • Kuulus kuninga tõbi ja vaese mehe taar (EVS)
  • Küla kõhutäiega ei saa üle haguse aia (EVS)
  • Küla söömad küllili, oma söömad otsekohe (EVS)
  • Külaleib magusam kui oma (EVS)
  • Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb
  • Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe (EVS)
  • Küll asi võib veel teiseks (teisiti) minna (EVS)
  • Küll häda õpetab sandi lugema (laulma) (EVS)
  • Küll kaasik kasvatab ja paju painutab (EVS)
  • Küll leib saab sööja, sai sõtkuja (EVS)
  • Küll mees oma mehe tunneb (EVS)
  • Küll nälg õpetab sandi paluma (EVS)
  • Küll pikk aeg vaagub kord hauale (EVS)
  • Küll pikk päev jõuab õhtule (EVS)
  • Küll valge ära sööb, mis must kokku paneb (EVS)
  • Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk (EVS)
  • Küllap elu õpetab (EVS)
  • Küllus ajab uhkeks (EVS)
  • Külm ajab käed põue (EVS)
  • Külm ajab mehe reelt maha, istub ise peale (EVS)
  • Külm kisub kindad karmanist välja (EVS)
  • Külm paneb lindude aidaukse lukku (EVS)
  • Külm teeb jalad alla (EVS)
  • Külm teeb vete üle sillad (EVS)
  • Külva head, siis kasvab head (EVS)
  • Küsija suu pihta ei lööda
  • Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja (EVS)
  • Küsija suu peale ei lüüa (EVS)
  • Kütt läheb metsa, pane (pange) pada kummuli, kalamees läheb kalale, pane (pange) pada tulele (EVS)
  • Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja ema (EVS)
  • Küünlakuuse sula vastab vastlakuu ära (EVS)
  • Küüru teise seljas näeb igamees (EVS)
  • Käbi ei kuku kännust kaugele (EVS)
  • Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi (EVS)
  • Käed teevad tööd, pea toidab (EVS)
  • Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet (EVS)
  • Käsi puusas, täi taskus (EVS)
  • Käsk vanem kui käsutäitja (EVS)
  • Kätel otsid, jalal leiad (EVS)
  • Kätel pühad, kõhul paast (EVS)
  • Kätki toassa tüliksi, vibu silma pistajaksi (EVS)
  • Kõht isand, sina ta sulane (EVS)
  • Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas (EVS)
  • Kõht teab paremini kui kell oma aega (EVS)
  • Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas (EVS)
  • Kõht vaevab kehva enam kui rikast (EVS)
  • Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem (EVS)
  • Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse (EVS)
  • Kõik ajab oma aega taga (EVS)
  • Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale! (EVS)
  • Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub) (EVS)
  • Kõik ei ole saamapäevad, muist on ikka söömapärvad (EVS)
  • Kõik herned ei kee korraga pehmeks (EVS)
  • Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud (EVS)
  • Kõik kased ei kasva ühepikkuseks (EVS)
  • Kõik kosilased on rikkad (EVS)
  • Kõik kurjad kositakse, kõik viletsad viiakse, tõbist (tõvealust) ei vii keegi (EVS)
  • Kõik omal ajal (EVS)
  • Kõik pilved ei anna vett (EVS)
  • Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed (EVS)
  • Kõik sügised ei ole salvetäidjad (EVS)
  • Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised (EVS)
  • Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla (EVS)
  • Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis (EVS)
  • Kõnele muudega vähe, enesega palju (EVS)
  • Kõrtest kubu korjatakse (EVS)
  • Kõrts ei ole põrguhaud ega kirik taevariik (EVS)
  • Kõrts kuradi kabel (EVS)
  • Kõrts pandud kõndijale, palvemaja patusele, kirik kõikidele (EVS)
  • Kõrtsipink on tõrvane (EVS)
  • Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki (EVS)
  • Kõrtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja (EVS)
  • Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna (EVS)
  • Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi
  • Kõver käsi teeb uksed lahti (EVS)

LRedigeeri

  • Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua (EVS)
  • Laen kerge anda, raske tagasi saada (EVS)
  • Laena nii kaua teistele kui ise laenama lähed (EVS)
  • Laena suu külasse, söö ise läbi külje (EVS)
  • Laenaja leiab enam laitust kui tänu (EVS)
  • Laenaja sõber, tagasinõudja vaenlane (EVS)
  • Lahti lõigatud leib (viilukas) ei kasva enam kukku (EVS)
  • Lahtine suu ei jää nälga (EVS)
  • Laisa linna ei leita kusagil (EVS)
  • Laisa päev pikk
  • Laisa tööpäev ikka homme (EVS)
  • Laida meest, mitte mehe mütsi
  • Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis (EVS)
  • Laisk koer, hea õnn (EVS)
  • Laisk läheb suvel (ahju) vilusse, talvel ahju paistele (peale) (EVS)
  • Laisk ootab, kuni päev looja läheb (EVS)
  • Laisk sureb enne surma laiskuse pärast (EVS)
  • Laisk susi ei saa lammast (EVS)
  • Laisk teeb ikka laupäeva õhtu (EVS)
  • Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad (EVS)
  • Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele (EVS)
  • Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind (EVS)
  • Laiskus läheb naha vahele (EVS)
  • Laiskus on kuradi peapadi (EVS)
  • Laiskus on rumaluse ori (EVS)
  • Laitjaid küll, aga võta koorm oma selga, talu esiti ja laida siis (EVS)
  • Laps ikka enam kui laast (EVS)
  • Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta (EVS)
  • Laps narmus, siga karvus (EVS)
  • Laps noorem, jalg kärmem (EVS)
  • Lapse kümnes on kerge maksta (EVS)
  • Lapse suu seletab rohkem, kui mehe
  • Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa (EVS)
  • Lapsel valutab sõrm, emal süda (EVS)
  • Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku (EVS)
  • Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem (EVS)
  • Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale (EVS)
  • Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita (EVS)
  • Laulust lauda ei kaeta, sõnust ei tehta söömaaega (EVS)
  • Lausutud sõna lagub (EVS)
  • Leent (putru) ei sööda nii kuumalt kui keedetakse (EVS)
  • Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast (EVS)
  • Leib vaese sai (EVS)
  • Leib vanem kui meie (EVS)
  • Lesk on katuseta hoone (EVS)
  • Libe keel kaval petis (EVS)
  • Libe keel, kibe meel (EVS)
  • Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra väe (EVS)
  • Liha ei kasva kondita ega puu oksata (EVS)
  • Liha ei kõlba soolata ega laps vitsata (EVS)
  • Liha otsib, kondi leiab (EVS)
  • Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele (EVS)
  • Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast (EVS)
  • Lihane keel lõikab luise kaela maha (EVS)
  • Lihata võib elada, ei leivata (EVS)
  • Lihunik vahib rätsepa aknast välja (EVS)
  • Liig kõverdamine murrab puu (EVS)
  • Liikjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse (EVS)
  • Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks (EVS)
  • Linna saia sarved paistavad silma (EVS)
  • Lobasuul koera suu, jänese süda (EVS)
  • Loetud raha ei keela varga käppa (EVS)
  • Loll hommikul, loll õhtul (EVS)
  • Loodetuul on taeva luud (EVS)
  • Lootus hea mees (EVS)
  • Lootus sureb viimasena
  • Lubaja hea mees, pidaja veel parem (EVS)
  • Lusikaga antud, kulbiga võetud (EVS)
  • Lustipidu ajab mõne korra kurja idu (EVS)
  • Luu kasvatab liha, aga liha ei kasvata luud (EVS)
  • Luu liha valijale, koor leiva algajale (EVS)
  • Lühike au, suur häbi (EVS)
  • Lükka enne sea küna ümber, siis hakka vastu rääkima (EVS)
  • Läheb silmist, läheb meelest (EVS)
  • Läheb tütar toasta, läheb töö toasta (EVS)
  • Lõigatud laps kardab nuga (EVS)
  • Lõikuse ajal on kannad kurdid (EVS)
  • Lõõke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja
  • Lõpeb üks töö, algab teine töö (EVS)
  • Lõpp iga asja kroon (EVS)
  • Lõpp (ots) hea, kõik hea (EVS)
  • Lõpul igaüks tark (EVS)
  • Löö rusikaga tuult ehk aja tühja juttu taga - ükskõik (EVS)

MRedigeeri

  • Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis (EVS)
  • Maa katab kõik kõverused kinni (EVS)
  • Maa (mulla) põues magus magada (EVS)
  • Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord (EVS)
  • Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks (EVS)
  • Maarjapäev toob keskhommiku, rukkivihu viib keskhommik (EVS)
  • Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele
  • Madal mets saab enne maasika kui kõrge (EVS)
  • Madisepäev annab kanale võtme kätte (EVS)
  • Madleena annab hädaleiba, Jaagub suure kaku (EVS)
  • Madu poetab naha, aga ei poeta paha (EVS)
  • Magab sõba, ei maga sõbaalune (EVS)
  • Magades ei leia keegi leiba (EVS)
  • Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära (EVS)
  • Magaja kassi suhu ei jookse (rotti) hiirt (EVS)
  • Magaja koer ei taba varast (EVS)
  • Magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda (EVS)
  • Magaja uni ja tegija töö ei lõpe (EVS)
  • Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg (EVS)
  • Magajal und, tegijal tööd (EVS)
  • Magu müüjal, magu ostjal (EVS)
  • Magus petab maia ära (EVS)
  • Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi
  • Maias maitseb, kärsitu katsub (EVS)
  • Maius mao põletab (EVS)
  • Maja ilma meheta kui õu ilma koerata (EVS)
  • Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita (EVS)
  • Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta) (EVS)
  • Meega püütakse maiast (EVS)
  • Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib (EVS)
  • Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud (EVS)
  • Mees, kes petab, narr, kes petta laseb (EVS)
  • Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib (EVS)
  • Mees kõrtsis, hobune põrgus (EVS)
  • Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu) (EVS)
  • Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge (EVS)
  • Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles (EVS)
  • Mees pulmas, hobu põrgus (EVS)
  • Mees püüab hüljest, hüljes meest (EVS)
  • Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku (EVS)
  • Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema (EVS)
  • Mees silmas, võlg meeles (EVS)
  • Mees tuntakse mütsist, naine tanust (EVS)
  • Meest mõõdetakse mõistusest (EVS)
  • Meest sõnast, härga sarvest
  • Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil (EVS)
  • Mehe ilu ja koti jämedus on üks (EVS)
  • Mehe kont maksab ikka raha (EVS)
  • Mehe poeg näeb mõnda (EVS)
  • Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas (EVS)
  • Mehel mehe süda (EVS)
  • Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama (EVS)
  • Merel silmad, metsal kõrvad (EVS)
  • Meretagune tuleb, ei tule maa-alune (EVS)
  • Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja (EVS)
  • Mesi karu lõksu meelitab (EVS)
  • Mesi peiul, viha naisemehe suus (EVS)
  • Mesi suus, sapp südames (EVS)
  • Mesileib minnes, saiakakk saades (EVS)
  • Mets vaese mehe kasukas
  • Metsal silmad, seinal kõrvad (EVS)
  • Metsas talupoja õigus (EVS)
  • Mida armsam laps, seda valusam vits (EVS)
  • Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga
  • Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb (EVS)
  • Mida enam päid, seda enam tahtmisi (EVS)
  • Mida enam saab, seda enam tahab (EVS)
  • Mida enam saad, seda enam läheb (EVS)
  • Mida enam tuult, seda enam tuld (EVS)
  • Mida harvem näed (tuled), seda armsam oled (EVS)
  • Mida higisem nahk, seda magusam leib (EVS)
  • Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
  • Mida kõrgemalt kukud, seda valusamalt vaagud (EVS)
  • Mida kõrtsis kõneled, seda külas kuuled (EVS)
  • Mida madalam maja, seda magusam leib (EVS)
  • Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad (EVS)
  • Mida pikem juus, seda lühem mõistus (EVS)
  • Mida pisem keha, seda suurem süda (EVS)
  • Mida rohkem aega, seda parem töö (EVS)
  • Mida rutem rattad jooksevad, seda kergem koorm (EVS)
  • Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta (EVS)
  • Mida suurem hulk, seda vedelam leem (lake) (EVS)
  • Mida suurem kala, seda paksem leem (EVS)
  • Mida vaesem sant, seda suurem kott (EVS)
  • Mida vaiksem tuul, seda lähem torm (EVS)
  • Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad (EVS)
  • Mida varem, seda parem (EVS)
  • Mida vähem jõudu, seda enam kiusu (EVS)
  • Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust (EVS)
  • Millal savine vesi selgeks saab (EVS)
  • Mina härra, sina härra, - kes siis kotikandja? (EVS)
  • Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma (EVS)
  • Mine kulli küüsist saaki kiskuma (EVS)
  • Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi (EVS)
  • Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi (EVS)
  • Mine tuult kinni püüdma (EVS)
  • Mine vihma käest ära, satud räästä alla (EVS)
  • Mine vägevaga vaidlema ehk suurega kohut käima (EVS)
  • Mis aitab istumine, kui ei aita astumine (EVS)
  • Mis ajast, see arust (EVS)
  • Mis elab, see liigub, mis liigub, see kulub (EVS)
  • Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
  • Mis hirm toob, seda hirm sööb (EVS)
  • Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb (EVS)
  • Mis isa korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga (EVS)
  • Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta (EVS)
  • Mis Juku õppinud, seda Juhan teab (EVS)
  • Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga) (EVS)
  • Mis kala keegi otsib, selle ta saab (EVS)
  • Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
  • Mis kaunis, see kallis (EVS)
  • Mis keegi teab, see ei söö leiba (EVS)
  • Mis kirves otsib, seda kirves leiab (EVS)
  • Mis kits kitsele annab, kui isegi närib haavakoori (EVS)
  • Mis kopikuks loodud, on kopik (EVS)
  • Mis kurel viga, kui herned nina all (EVS)
  • Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema (EVS)
  • Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda (EVS)
  • Mis meelelt, see keelelt
  • Mis mõisa viiakse, satub kui tuulde (EVS)
  • Mis möödas, see meelest (EVS)
  • Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida (EVS)
  • Mis noormees teeb, seda vanamees rikub (EVS)
  • Mis noorus kogub, seda vanus leiab (EVS)
  • Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule! (EVS)
  • Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab (EVS)
  • Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on (EVS)
  • Mis sa teed, teed iseenesele! (EVS)
  • Mis saab, ikka kurgust alla (EVS)
  • Mis sant see, kel pole kotti (EVS)
  • Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu (EVS)
  • Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni! (EVS)
  • Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole (EVS)
  • Mis süda vihkab, seda silm ei ihka (EVS)
  • Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel (EVS)
  • Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast (EVS)
  • Mis täis kõht sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis (EVS)
  • Mis täna tehtud, see homme hooleta (EVS)
  • Mis vanemad teevad, seda lapsed näevad (EVS)
  • Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta (EVS)
  • Mis viga tuld teha, kui tunglad ees (EVS)
  • Mis vihaga tehakse, läheb viltu (EVS)
  • Mis võtja võtab, kui andja ei anna (EVS)
  • Mis ühele hea, see teisele paras (EVS)
  • Mitmed pead, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed tööd (EVS)
  • Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane (EVS)
  • Mul rutt ees, sul taga (EVS)
  • Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva (EVS)
  • Muna ei maksa munaga vahetada, ehk: ega kaupmees muna muna vastu vaheta (EVS)
  • Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte inimesed? (EVS)
  • Mune enne, kaaguta siis! (EVS)
  • Mure ei aita üle mulgu ega kurvastus üle künka (EVS)
  • Mure ei lase magada, hooli suuri aeleda; mure kütab külje all, hooli põues põletab (EVS)
  • Mure kõnnib, muhk peas, vilets kõnnib, vesi silmis (EVS)
  • Mure murrab mehe, valu vaeselapse (EVS)
  • Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole (EVS)
  • Mure teeb mustaks, häda halliks (EVS)
  • Murra vitsa, kui vits veel nõrk! (EVS)
  • Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad (EVS)
  • Musul mulla magu (EVS)
  • Müts mehe au (EVS)
  • Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas (EVS)
  • Mägi ei saa mäega kokku, inimene saab ikka inimesega (EVS)
  • Märjal maal pole vihma vaja (EVS)
  • Mõisas lase käsi käia (EVS)
  • Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära (EVS)
  • Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga (EVS)
  • Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki (EVS)
  • Mõistsid alata, mõista lõpetada (EVS)
  • Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos) (EVS)
  • Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata (EVS)
  • Mölder elab vee ja tuulega
  • Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette
  • Möldri matt ja kõrtsi võlg on maksta (EVS)
  • Mõnda juhtub tegijal, magajal ei midagi (EVS)

NRedigeeri

  • Naer tuleb naerust (EVS)
  • Naerult tehtud, tõelt peetud (EVS)
  • Naerust tõuseb nutt (EVS)
  • Nagu ema, nõnda ka tütar
  • Nagu hane selga vesi
  • Naine mehe abi, mees naise tugi
  • Naine mehe nõu, kübar mehe au (EVS)
  • Naine on maja lukk (EVS)
  • Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist! (EVS)
  • Naise ja naise vahet saab sülega mõõta (EVS)
  • Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi (EVS)
  • Naise pea ja kanapea on ühesugused (EVS)
  • Naise võtad, reed, rattad varsti taga (EVS)
  • Naise võtad, tüli tuleb majasse (EVS)
  • Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega (EVS)
  • Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal (EVS)
  • Naiste tahk ja kana ninarätik - need kaks vanapaganal teadmata (EVS)
  • Naistel pikad juuksed, kerge meel (EVS)
  • Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa (EVS)
  • Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma (EVS)
  • Naisterahval on pikemad patsid kui aru (EVS)
  • Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus (EVS)
  • Narri meest, aga ära narri mehe mütsi! (EVS)
  • Narri naist, aga ära narri naise tanu! (EVS)
  • Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu (EVS)
  • Natuke hea, palju veel parem (EVS)
  • Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis käsi hästi käib) (EVS)
  • Neiud noored - noppida (EVS)
  • Neli silma näevad rohkem kui kaks (EVS)
  • Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal (EVS)
  • Nii mitu meest, nii mitu meelt (EVS)
  • Niine võtad, rihma maksad (EVS)
  • Niipalju on veel rootsi õigust, et maha kukkudes oma loaga võib üles tõusta (EVS)
  • Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku (EVS)
  • Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang (EVS)
  • Nina mehe nägu (EVS)
  • Nina otsa näed, ea otsa ei näe (EVS)
  • Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked (EVS)
  • Noor inimene on vanast seitse korda taga (EVS)
  • Noor jalg jooksma, vana püha pidama (EVS)
  • Noor nahk venib, vana rebeneb (EVS)
  • Noor veri, noor tahtmine (EVS)
  • Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad (EVS)
  • Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine (EVS)
  • Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad (EVS)
  • Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma (EVS)
  • Nuiaga lüüakse haavu, sõnaga lüüakse luu katki (EVS)
  • Nuta taga vooditäit, ära nuta kätkitäit! (EVS)
  • Nutab mullist naeru (EVS)
  • Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed (EVS)
  • Nüüd elavad kõik suure võimusega maa pael (EVS)
  • Nüüd on kits kotis ja sarved väljas (EVS)
  • Nüüd on konn künka otsas (EVS)
  • Nüüd on kõik kanad õrrel (EVS)
  • Nüüd on kõik targad tööl (EVS)
  • Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas (EVS)
  • Näe palju, kuule palju, ärä palju pajata! (EVS)
  • Nälg ajab hundi külasse (EVS)
  • Nälg ei jätä nuga tuppa (EVS)
  • Nälg keedab magusa leeme (EVS)
  • Nälg kõhus, uhkus südames (EVS)
  • Nälg naerab noore naise, tühi kõht tüdruku (EVS)
  • Nälg näitab, oht õpetab (EVS)
  • Nälg on kõige parem kokk (EVS)
  • Nälg paneb karu käppa imema (EVS)
  • Nälg roa soolab (EVS)
  • Näljane koer (täi, kirp) hammustab valusasti (EVS)
  • Näljane sööb jänestki (EVS)
  • Näljase näpud ei saa rasva tilkuma (EVS)
  • Näputäis tõtt parem kui sületäis valet (EVS)
  • Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. (EVS)
  • Nõid naerab nõida (EVS)
  • Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse (EVS)
  • Nõu aitab meest, nõõ hoost (EVS)
  • Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega (EVS)

ORedigeeri

  • Odav kala, lahja leem (EVS)
  • Ole ise mees, pea ka teist meheks! (EVS)
  • Ole nobe noorena, siis saad vanana vaadata! (EVS)
  • Oleks ei maksa midagi, oleks uppus Jamburi jõkke ära (EVS)
  • Oleks ei ole hea mees (EVS)
  • Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale) (EVS)
  • Oleks surijaid, küll oleks pärijaid (EVS)
  • Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka üks (EVS)
  • Olgu ikka üks pudrukeetja, teised pudrusööjad (EVS)
  • Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees (EVS)
  • Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks (EVS)
  • Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse, jahtub ometigi (EVS)
  • Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka (EVS)
  • Olgu mis on, üks ta ikka on (EVS)
  • Olgu ohuks, kui ei ole rohuks (EVS)
  • Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees (EVS)
  • Olgu pime või vigane, kui aga isane (EVS)
  • Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule (EVS)
  • Oma au, oma hais (EVS)
  • Oma ei jäta, võõrast ei võta (EVS)
  • Oma eit eidekene, võõras eit raisk (EVS)
  • Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks (EVS)
  • Oma kari, oma kaer (EVS)
  • Oma kiit ikka kõige rutemini käes (EVS)
  • Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb (EVS)
  • Oma kodu koeradki tunnevad (EVS)
  • Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene (EVS)
  • Oma leib kõige magusam (EVS)
  • Oma leib toidab, oma ramm toedab (EVS)
  • Oma maa maasikas, võõras maa mustikas
  • Oma pesa kuldne pesa (EVS)
  • Oma põld, oma põrsas (EVS)
  • Oma silm on kuningas (EVS)
  • Oma suu on ikka lähem kui teise suu (EVS)
  • Oma süüd ei tunne keegi (EVS)
  • Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib (EVS)
  • Oma tarvidus on kõige parem kubjas (EVS)
  • Oma teenitud leib on magus (EVS)
  • Oma teenitud leival on saia magu (EVS)
  • Oma tehtud töö on meistri töö (EVS)
  • Oma tuba, oma luba (EVS)
  • Omad jalad viivad, omad jalad toovad (EVS)
  • Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
  • Omad vitsad kibedad vitsad (EVS)
  • Omad vitsad peksavad kõige valusamini (EVS)
  • Omaga saab inimene enesele vaenlasi (EVS)
  • On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad
  • On sul häda, kaeba enesele (EVS)
  • Ootaja õnge tuleb kala (EVS)
  • Ootajal ohjad kaelas (EVS)
  • Ootajal pikad silmad (EVS)
  • Ootamata võõras, varumata vara (EVS)
  • Oras ei ole veel salves (EVS)
  • Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest (EVS)
  • Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal (EVS)
  • Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda (EVS)
  • Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja (EVS)
  • Orjavitsal on ka õis (EVS)
  • Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure
  • Ostad, mis pärast ei ole tarvis, müüd pärast, mis tarvis (EVS)
  • Ostad õhtul, vaatad hommikul, ei maksa kaht vähkigi (EVS)
  • Ots hea, kõik hea (EVS)
  • Otsi ohtu, katsu rohtu (EVS)

PRedigeeri

  • Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba (EVS)
  • Pada ei ole nii must kui sõimatakse (EVS)
  • Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad (EVS)
  • Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad
  • Paha ei paranda paha (EVS)
  • Paha keel tõstab tüli (EVS)
  • Paha mees, parem õnn (EVS)
  • Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand
  • Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, maa külmand ja ohakad torgivad
  • Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt (EVS)
  • Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab (EVS)
  • Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti) (EVS)
  • Palju kisa, vähe villu (EVS)
  • Palju kokki keedavad pudru põhja (EVS)
  • Palju külalisi kustutavad leemepaja alt tule ära (EVS)
  • Palju lapsi, laiad silmad (EVS)
  • Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küll (EVS)
  • Palju päid ei sünni ühe mütsi alla (EVS)
  • Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi (EVS)
  • Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad! (EVS)
  • Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! (EVS)
  • Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis (EVS)
  • Paranda, kui paras aeg! (EVS)
  • Parast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
  • Parem 9 sõrmega süüa ise leiba kui 10 sõrmega kroonukuube kanda (EVS)
  • Parem aasta oodata kui kaks kahetseda (EVS)
  • Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda (EVS)
  • Parem auga hauda minna (surra), kui häbiga elada (EVS)
  • Parem avalik vaenlane kui sala sõber (EVS)
  • Parem elav väeti laps kui surnud kuningas (EVS)
  • Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas (EVS)
  • Parem ette vaadata kui pärast oiata (õhata) (EVS)
  • Parem haava hoida kui oiata (EVS)
  • Parem hea sulane kui halb peremees (EVS)
  • Parem hea sõber kui halb peremees (EVS)
  • Parem head vähe kui halba palju (EVS)
  • Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid (EVS)
  • Parem hommikul tehtud, kui õhtul mõeldud (EVS)
  • Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revetada (EVS)
  • Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease (EVS)
  • Parem ise teha kui teist käskida (EVS)
  • Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia (EVS)
  • Parem karta kui kahetseda (EVS)
  • Parem kooruke huule käes kui kakuke tuule käes (EVS)
  • Parem kurja kannatada kui kurja teha (EVS)
  • Parem kurjas kodus, kui lahkes toas
  • Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe (EVS)
  • Parem lahja laudas kui lihav metsas (EVS)
  • Parem lahja rahu kui rasvane riid (EVS)
  • Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga (EVS)
  • Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda (EVS)
  • Parem müüa kui osta (EVS)
  • Parem naerda kui nutta (EVS)
  • Parem natukesega kui üsna ilma (EVS)
  • Parem nõukaupa kui jõukaupa (EVS)
  • Parem oja suud sulgeda kui jõe suud (EVS)
  • Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib (EVS)
  • Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe (EVS)
  • Parem omad aganad kui võõra selge leib (EVS)
  • Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata (EVS)
  • Parem paar pastlaid kui üks saabas (EVS)
  • Parem paar viiske kui paljajalu (EVS)
  • Parem paigatud riie kui ilus ihu (EVS)
  • Parem paluke leiba kui paha sõna (EVS)
  • Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta (EVS)
  • Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike nälg (EVS)
  • Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta (EVS)
  • Parem pisike peremees kui suur sulane (EVS)
  • Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga (EVS)
  • Parem pool muna kui tühi koor
  • Parem päeva kuumus kui vihma vilu (EVS)
  • Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida (EVS)
  • Parem suuga paluda kui käega võtta (EVS)
  • Parem suutäis soolast kui kõhutäis magedat (EVS)
  • Parem sõna hammaste taga kui keele peal (EVS)
  • Parem söömata magama minna kui murega üles tõusta (EVS)
  • Parem targa kiitus kui lolli laitus (EVS)
  • Parem tark vaenlane kui loll sõber (EVS)
  • Parem tihane kotis kui metsis oksal (EVS)
  • Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega (EVS)
  • Parem vaene ja tark kui rikas ja loll
  • Parem vaikida kui vaielda (EVS)
  • Parem vana habeme all kui noore piitsa all (EVS)
  • Parem vana king kui paljas jalg (EVS)
  • Parem vana varjul kui noore ilul (EVS)
  • Parem varblane peos kui kümme katusel (EVS)
  • Parem veisel vitsaraag kevadel närida kui heinasületäis sügisel (EVS)
  • Parem viis viljaga kui kuus näljaga (EVS)
  • Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane (EVS)
  • Parem üks sant totta kui üheksa (EVS)
  • Parem üks vana sõber kui kaks uut (EVS)
  • Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel
  • Patt lõikab õiguse kaela maha, viin murrab õiguse pea otsast (EVS)
  • Patt on hinge peremees (EVS)
  • Patt papile, ülekohus köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele) (EVS)
  • Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema (EVS)
  • Pea nagu Pärnu linn, nina nagu Nissi kirik, kael nagu kalaveerand, silm nagu Siimu sigade laut, koon nagu Koluvere mõis, kõrv nagu Kõnna kuurialune (öeldakse ilusast näost lugu pidajale) (EVS)
  • Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku (EVS)
  • Pea pool suud kinni! (EVS)
  • Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb! (EVS)
  • Peaga ei pääse keegi läbi seina (EVS)
  • Peast vaadatakse peigu, jalast neidu (EVS)
  • Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda (EVS)
  • Peremees ees, sulane järel (EVS)
  • Peremees hulgub, ori magab väsimust (EVS)
  • Peremees, kes põhku müüb, sandikoti kaela viib (EVS)
  • Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba (EVS)
  • Peremees tüves, sulane ladvas (EVS)
  • Peremehe hea sõna kutsub külalisi sisse (EVS)
  • Peremehe jäljed väetavad põldu (EVS)
  • Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved (EVS)
  • Peremehe silm teeb loomad rammusaks (EVS)
  • Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt (EVS)
  • Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma (EVS)
  • Pese kasukat, aga ära tee märjaks! (EVS)
  • Pesule suvel suuri uhtumisi, talvel targu väänamista (EVS)
  • Petis peksab iseennast (EVS)
  • Pettusel on lõhkine kuub (EVS)
  • Piip ligem kui naine (EVS)
  • Piipu valva nagu varast öösi, muidu riisub su puupaljaks (EVS)
  • Pikast ilust tõuseb pill (EVS)
  • Pikem jalg astub pikemad sammud (EVS)
  • Pikk vikat niidab laia kaare (EVS)
  • Pikka puud ei lasta taevasse kasvada (EVS)
  • Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi (EVS)
  • Pill pika ilu järele, lall laia rõõmu peale (EVS)
  • Pill pinu taga, torm toa taga, sõrmiline sõnnikul (EVS)
  • Pill tuleb pika ilu peale (EVS)
  • Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas (EVS)
  • Pilliga viidi, pisarail toodi (EVS)
  • Pillimehed lähevad põrgu, tantsijad takka järele (EVS)
  • Pime kana leiab ka tera (EVS)
  • Pime õues - piits peos; koit õues - kott seljas; valge õues - vagu taga (EVS)
  • Pimeda silmad sõrmede otsas (EVS)
  • Pisike kivi viskab enne koorma ümber kui suur (EVS)
  • Pisike pind sõrmes, suur valu (EVS)
  • Pisike säde teeb suure tule (EVS)
  • Pisikene pada keedab parema leeme (EVS)
  • Pisikesed lapsed, pisikesed mured, suured lapsed, suured mured (EVS)
  • Pisikesed pajad keevad ruttu üle (EVS)
  • Piskust tööst saab enam kui suurest seisust (EVS)
  • Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada! (EVS)
  • Pisut lapsi, palju leiba (EVS)
  • Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta (EVS)
  • Pojast põlv muutub (EVS)
  • Port ei usu puhast ega varas vaga (EVS)
  • Pudelid on - purjutada (EVS)
  • Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi (EVS)
  • Puu ei kasva oksata ega liha kondita (EVS)
  • Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure (EVS)
  • Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt (EVS)
  • Pühapäev püha, esmaspäev edev, teisipäev tõsine, kesknädal kehv, neljapäev näljane, reede rikas, laupäev ladus (EVS)
  • Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu (EVS)
  • Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad kana (EVS)
  • Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle (EVS)
  • Päeva lõhud, aasta parandad (EVS)
  • Päeviti ela, aasta mõtle ette (EVS)
  • Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale (EVS)
  • Pärast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
  • Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi (EVS)
  • Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab (EVS)
  • Pööra sõna suus enne kolm korda ümber kui välja ütled (EVS)
  • Põld põline toitja (EVS)
  • Põld põllumehe piimalehm (EVS)
  • Põlenud laps kardab tuld (EVS)
  • Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba (EVS)
  • Põllu nägu näitab põllumehe tegu (EVS)
  • Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, amet seisab (EVS)
  • Põrm ei lahku maast (EVS)
  • Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane (EVS)
  • Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad (EVS)

RRedigeeri

  • Rahaahnus on kõige kurja juur (EVS)
  • Raha ajab (paneb) rattad käimä (EVS)
  • Raha hea sulane, aga paha peremees (EVS)
  • Raha jookseb raha juurde (EVS)
  • Raha murrab rauda (EVS)
  • Raha olgu loetud, hobune seotud (EVS)
  • Raha on hinge varas (EVS)
  • Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida (EVS)
  • Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida (EVS)
  • Raha tuli tulema ja vesi minema (EVS)
  • Rahal ei ole silmi peas (EVS)
  • Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna (EVS)
  • Rahu kasvatab (kosutab), tüli (vaen) kaotab (EVS)
  • Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks (EVS)
  • Rahu võidab raha (EVS)
  • Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida (EVS)
  • Raske on rebasel regi vedada (järele võtta) (EVS)
  • Raske õppustel, kerge lahingus
  • Raud tugev, aga ajahammas veel tugevam (EVS)
  • Rauda tao, kui ta palav! (EVS)
  • Rebase kavaluse võidab karu (EVS)
  • Rebasel on enam kui üks urgas (EVS)
  • Ree ja ratta surm on ikka tee pääl
  • Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda (EVS)
  • Riided teevad mehe meheks (EVS)
  • Riie ei riku meest (EVS)
  • Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib (EVS)
  • Rikas maksab rahaga, vaene nahaga (EVS)
  • Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte (EVS)
  • Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal (EVS)
  • Rikas see, kes vähega läbi saab (EVS)
  • Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on (EVS)
  • Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest (EVS)
  • Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad (EVS)
  • Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad (EVS)
  • Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele (EVS)
  • Rikkad ei räägi kunagi rahast, nemad mõtlevad rahast kui pahast
  • Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus (EVS)
  • Rikkal on enem sõpru kui kehval (EVS)
  • Rikkal raha, vaesel lapsed (EVS)
  • Rikkal suur pea, vaesel suured jalad (EVS)
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine! (EVS)
  • Rohunina tärkab, künnimees ärkab (EVS)
  • Ronk ja ronk on kokku kaks ronka (EVS)
  • Roobi suits ja tuki ving on saksa surm (EVS)
  • Rooste sööb rauda, kurvastus südameid (EVS)
  • Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal (EVS)
  • Rublane nimi, kopikane amet (EVS)
  • Rukis maja peremees (EVS)
  • Rukki pea kõrge, aga ise kerge (EVS)
  • Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga (EVS)
  • Rumal näeb palju vaeva (EVS)
  • Rumal peab targema ori olema (EVS)
  • Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski (EVS)
  • Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama (EVS)
  • Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada (EVS)
  • Rumala aknad on alati tuhmid (EVS)
  • Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib (EVS)
  • Rumalale peab ruumi andma (EVS)
  • Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata (EVS)
  • Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel (EVS)
  • Rutt rattal, rutt kodaral, vaene naine vankril (EVS)
  • Rutta, aga pikkamööda (EVS)
  • Rutta, et õigel ajal valmis saad! (EVS)
  • Ruttu tehtud rumal töö! (EVS)
  • Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast (EVS)
  • Räägi hundist, hunt aia taga (EVS)
  • Räägi meest, aga ära nimeta mehe nime! (EVS)
  • Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps! (EVS)
  • Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks
  • Räägud karjuvad, vihm ligidal (tulemas) (EVS)
  • Rääkimine hõbe vaikimine kuld
  • Rääkimine kopik, vaitolemine kaks (EVS)

SRedigeeri

  • Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam suru (EVS)
  • Saaja ikka saab, saagu suhu või silma (EVS)
  • Saapa õigus suurem kui pastla õigus (EVS)
  • Saia ei saja taevast maha (EVS)
  • Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta (EVS)
  • Sajusel ilmal sõidab saks, udusel hulgub hunt (EVS)
  • Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise! (EVS)
  • Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen (EVS)
  • Saksa katel keeb salaja (kaua) (EVS)
  • Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi (EVS)
  • Saksa uni on sandi söömaaeg (EVS)
  • Salaja tehakse , avalikult nähakse (EVS)
  • Salajutt läheb haisema (EVS)
  • Samet ja siid teevad leeme lahjaks (EVS)
  • Sandi vagu pikk, oder ahtakene (EVS)
  • Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie põrgusse (EVS)
  • Sandile anna, aga ära santi andidega tappa! (EVS)
  • Sant otsib naist, naine enese kõrvas (EVS)
  • Sant tänab kuni suu märg (EVS)
  • Sea kaup ei sünni kotis, mõrsja kaup ei ukse taga (EVS)
  • Seda lammast pöetse, kel villa on (EVS)
  • Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades (EVS)
  • Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele (EVS)
  • See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada (EVS)
  • See mees ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea (EVS)
  • See on teatud, mis elatud (EVS)
  • Segases vees hea kalu püüda (EVS)
  • Seisev vesi läheb haisema (EVS)
  • Seitse ei oota üht (EVS)
  • Seitse venda elavad üheskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab sõda (EVS)
  • Seitsmest ahjust juba leiba söönud, kaheksas karask veel katsumata (EVS)
  • Sel jutul ei ole otsa ega aru (EVS)
  • Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab (EVS)
  • Seltsis segasem, hulgas hubasem (EVS)
  • Seni poeg poeg, kui naise võtab (EVS)
  • Seni põlv põlvekene, kui pole suul sulgejada ega keelel köitjada (EVS)
  • Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab (EVS)
  • Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud
  • Sepik sööb vana leiva ära (EVS)
  • Sepp sööb selget leiba, selgemat veel sepa naine (EVS)
  • Sikul sarved enese (selja) poole (EVS)
  • Sile kass, teravad küüned
  • Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest (EVS)
  • Silm kuningas, käsi tegija (EVS)
  • Silm on hinge peegel (EVS)
  • Silm on ihu küünal (EVS)
  • Silmad jäid õue (EVS)
  • Silmad näevad enam kui silm (EVS)
  • Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda (EVS)
  • Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab (EVS)
  • Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest (EVS)
  • Sina härra, mina härra - kes meist teed annab? (EVS)
  • Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline! (EVS)
  • Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob (EVS)
  • Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam (EVS)
  • Sirbi järele käib ader (EVS)
  • Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit
  • Sitika vilul lähevad laisad tööle (EVS)
  • Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad (EVS)
  • Sits kehva siis (EVS)
  • Soe tuba, magus jutt (EVS)
  • Soe vihm vend, udu onupoeg (EVS)
  • Soojalt suhu, palavalt parda (EVS)
  • Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib (EVS)
  • Sool kehva leeme (supi) maoks (EVS)
  • Sool, leib teeb paled punaseks (EVS)
  • Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid (EVS)
  • Sugulased omad, kaup võõras (EVS)
  • Suits ei tõuse ilma tuleta (EVS)
  • Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks (EVS)
  • Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe (EVS)
  • Surm ei küsi aega taga (EVS)
  • Surm jala all iga päev (EVS)
  • Surm ligemal kui särk ihul (EVS)
  • Surm suus, kalm kaelas (EVS)
  • Surma eest ei või ükski ära joosta (EVS)
  • Surma ette ei saa keegi kätt panna (EVS)
  • Surma vastu pole rohtu (EVS)
  • Suu ees magus, selja taga mõru (EVS)
  • Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja (EVS)
  • Suu on südame tulk (mõõt) (EVS)
  • Suu seatagu sekki mööda (EVS)
  • Suu suurem kui mees (naine) ise (EVS)
  • Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi (EVS)
  • Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole (EVS)
  • Suule kui hunt, tööle kui sant (EVS)
  • Suur tükk ajab suu lõhki (EVS)
  • Suur vara, suur mure (EVS)
  • Suured söömad, suured joomad (EVS)
  • Suured söömad, suured saamad (EVS)
  • Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud (EVS)
  • Suust läheb tõbi sisse (EVS)
  • Suvel hauguvad suured koerad, sügisel pole kutsikaidki kuulda (EVS)
  • Suvel silmad, talvel hambad (EVS)
  • Suvi ja talv taplevad teineteisega (EVS)
  • Suvi kogub, talv sööb (EVS)
  • Suvi soeb, jaanipäev teeb jalad alla (EVS)
  • Suvine rand ei pea kaua jääd (EVS)
  • Suvine tund enam kui talvine päev (EVS)
  • Säde teeb suure tule, sõna suure tüli (EVS)
  • Südamel ei ole akent sisse vaadata (EVS)
  • Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa (EVS)
  • Sügis söödab, kevad kurnab (EVS)
  • Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest (EVS)
  • Sügisel näed orast küll, aga vili ei ole veel salves (EVS)
  • Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki (EVS)
  • Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad (EVS)
  • Sündinud asju ei või parata (EVS)
  • Süsi hakkab söest (EVS)
  • Süü ühte, patt pooleks (EVS)
  • Süüd katlal, süüd kaanel (EVS)
  • Süüd rokal, süüd vasikal (EVS)
  • Süües kasvab isu (EVS)
  • Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki (EVS)
  • Sõber koorib sõbra (naabri) püksid (EVS)
  • Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid (EVS)
  • Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest (EVS)
  • Sõber sülitab sõbra tasku (EVS)
  • Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks (EVS)
  • Sõber vesi niisama kui vaenalse mesi (EVS)
  • Sõimajale jäävad sõnad, rahurikkujale rahutu süda (EVS)
  • Sõpra tuntakse häda-ajal (EVS)
  • Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad (EVS)
  • Sõna magusam hammaste taga kui suust väljas (EVS)
  • Sõna murrab meeste meele (EVS)
  • Sõna päästab, sõna sõlmib (EVS)
  • Sõna siit, teine säält, kolmas koera hänna alt (EVS)
  • Sõna vägi suurem kui sõjavägi (EVS)
  • Sõnad ei tasu võlga (EVS)
  • Sõnal ei ole sõrga ega saba, ei saa enam kätte (EVS)
  • Sõnal olgu sõlm ja jutul jätk (EVS)
  • Sõnast meest, härga sarvest (EVS)
  • Sõnnik põllumehe kuld (EVS)
  • Sõprus on väärt rohkem kui raha
  • Sõrme otsast külvad, sõrme otsast lõikad (EVS)
  • Sõrmed väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües (EVS)
  • Sõuab sahk sirbi jälgil paistab põld peiu palgel (EVS)
  • Söö, mis küps, räägi, mis tõsi (EVS)
  • Söö seni kive kuni kännud kasvavad (EVS)
  • Sööb koer paljugi, elab vähemaga ka (EVS)
  • Sööda kui sõpra, karda kui vaenlast (EVS)
  • Sööjä käsi pikk, lööja käsi lühike (EVS)
  • Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal (EVS)
  • Söök läheb ikka söögi peale, löök ei lähe löögi peale (EVS)
  • Söök sünnib söögi peale, löök ei sünni löögi peale (EVS)
  • Sööma ajal käsi pikk (EVS)
  • Söömal ei ole kubjast (EVS)
  • Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia (EVS)
  • Söömata magama, löömata üles (EVS)
  • Sööme kui saame (EVS)
  • Söömise juures ei ole kubjast vaja (EVS)
  • Söön sütt, salvan saue (EVS)
  • Söönu hingab, tõbine oigab (EVS)
  • Söönud peni kõva haukuma, joobnud mees kõva kõnelema (EVS)
  • Söötinud põld tahab teravat äket (EVS)

TRedigeeri

  • Taar söök, taar jook, taar töö ka (EVS)
  • Taba keelab varast, taba varjab maja (EVS)
  • Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda (EVS)
  • Tahad head, ära tee kellelegi kurja! (EVS)
  • Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha (EVS)
  • Tahtmine õige, saamine vaene (halb) (EVS)
  • Takka järele Tallinna mees tark (EVS)
  • Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad (EVS)
  • Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära (EVS)
  • Talupoja tütar talupoja naiseks (EVS)
  • Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa talupoega (EVS)
  • Talv ajab ahju taga (EVS)
  • Talv ajab karu pesasse (EVS)
  • Talv ei tule ühega ega lähe kahega (EVS)
  • Talv kisub kindad taskust (EVS)
  • Talvel kahe mehe jõud (EVS)
  • Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk (EVS)
  • Tantsib täna, küll homme puhub pilli (tantsi, tantsi täna jne.)! (EVS)
  • Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega (EVS)
  • Targem annab järele (EVS)
  • Tarkus läheb takkapoolt sisse (EVS)
  • Tarkus on enam kui rikkus (EVS)
  • Tarkus on hinge tervis (EVS)
  • Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem (EVS)
  • Tasa ja targu, madalasti ja märgu (EVS)
  • Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad (EVS)
  • Tasa sõuad, kaugele jõuad
  • Tasane käib targu, madal märgu (EVS)
  • Tea palju, räägi vähe! (EVS)
  • Tee enne, kiida pärast! (EVS)
  • Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele (EVS)
  • Tee head või kurja, leiad head või kurja eest (EVS)
  • Tee ise, teeta teisi, käi ise ja käse muid! (EVS)
  • Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast! (EVS)
  • Tee tööd higiga, sööd leiba himuga! (EVS)
  • Tee tööd ja palu Jumalat! (EVS)
  • Tee tööd, kinnita vööd; kui sööma lähed, siis nõrguta! (EVS)
  • Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva! (EVS)
  • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal! (EVS)
  • Tee õigust, siis pole karta kedagi! (EVS)
  • Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ja inimesed! (EVS)
  • Teeb jõe sinna, kus veepiiskagi pole (EVS)
  • Teeb tühjast tüki ja kahest nahast kasuka (EVS)
  • Tegemine maksis tenga, kasimine kaks tenga (EVS)
  • Tegemine toob ikka tenga, aga magamine ei too malkagi (EVS)
  • Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga (EVS)
  • Tegija saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest (EVS)
  • Tegijal ikka süüd, magajal ei midagi (EVS)
  • Tegijal sünnib mõnda, seisjal ei midagi (EVS)
  • Tegijal tööd, magajal und (EVS)
  • Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse (EVS)
  • Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski (EVS)
  • Teine jalg hauas, teine haua äärel (EVS)
  • Teine koer tunneb teist (EVS)
  • Teine naine on ümmardaja (EVS)
  • Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest (EVS)
  • Teine söödab, teine sõidab (EVS)
  • Teine talu, teine taar (EVS)
  • Teise haigus puu küljes (EVS)
  • Teise seljast on hea rihma lõigata (EVS)
  • Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne. (EVS)
  • Teise valu kivi küljes (häda puu küljes) (EVS)
  • Teisel maal teine viis (EVS)
  • Teises peos naer, teises nutt (EVS)
  • Teistele anna kõik andeks, enesele mitte! (EVS)
  • Teng pane paika häil päevil, tarvis hädäpäevil! (EVS)
  • Terav kirves leiab kivi
  • Terve jalg läheb tööle, haige ahju peale (EVS)
  • Tervisega ei või kaubelda, ehk: ega jne. (EVS)
  • Tihase ramm on nokas (EVS)
  • Toit ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues (EVS)
  • Truu sulane, õnnelik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine (EVS)
  • Tuim tööle, kärme suule (EVS)
  • Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle, siis oleme ikka sõbramehed! (EVS)
  • Tuleb aeg, tuleb nõu (EVS)
  • Tulel lai käsi, veel sügavam vagu (EVS)
  • Tuli ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks (EVS)
  • Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat (EVS)
  • Tuli kõige peremees (EVS)
  • Tuli tõuseb, vesi vajub (EVS)
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma (EVS)
  • Tuul ja meel pööravad ruttu (EVS)
  • Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore (EVS)
  • Tuul on teise inimise abi (EVS)
  • Tuul toidab joodikut, vesi elatab (EVS)
  • Tuul toob tervista, pilved pikka igada (EVS)
  • Tuul toonud, vesi viinud (EVS)
  • Tuule tiivul tuleb häda, sitika sammul lahkub (EVS)
  • Tuulest ei või elada (EVS)
  • Tühjad pead ikka püsti (EVS)
  • Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss) (EVS)
  • Tüdrukuna tui, naisena nui (EVS)
  • Tühi kott ei seisa püsti (EVS)
  • Tühi kõht ajab tööd tegema (EVS)
  • Tühi kõht on hea (kõige parem) leivakõrvane (EVS)
  • Tühi kõht on kõige parem kokk (EVS)
  • Tühi kõht teeb leivale saia magu (EVS)
  • Tühi toob tüli majasse, nälg ajab lapsed vargile (EVS)
  • Tühja kõhuga on raske vilet puhuda (EVS)
  • Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte (EVS)
  • Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli (EVS)
  • Tüli ei too tulu (EVS)
  • Tüli talu hävitab, vaen valla kaotab (EVS)
  • Tüli tuleb tühja pealt, jaht jahumati pealt (EVS)
  • Tülitsejal vesine leem (EVS)
  • Tütar põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune (EVS)
  • Tütar toob pidu peresse (EVS)
  • Tütarlaps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub (EVS)
  • Tütarlaps tööta kui teekäija vööta (EVS)
  • Täis kõht ei küsi süüa (EVS)
  • Täis kõht ei usu tühja kõhtu (EVS)
  • Täis mõõt, täis raha (EVS)
  • Täks täna, täks homme, kord ikka suur puu langeb (EVS)
  • Täna helmes, homme mullas (EVS)
  • Täna kuld, homme muld (EVS)
  • Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki (EVS)
  • Täna mulle, homme sulle (EVS)
  • Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul põld ju pooleni küntud (EVS)
  • Tänamata karu lükatakse auku tagasi (EVS)
  • Tänamata meel maailma palk (EVS)
  • Tänasid toimetusi ära viska homse varna! (EVS)
  • Tõbi toidab, aga ei kosuta (EVS)
  • Tõbi tuleb hoostega, läheb härgega (EVS)
  • Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub) (EVS)
  • Tõmba hinge, tee tööd! (EVS)
  • Tõnisepäeval murtakse talve selg
  • Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks (EVS)
  • Tõotamisel ei ole hända taga (EVS)
  • Tõotus ajab sandi ukse eest ära (EVS)
  • Tõotus (lubamine) ka hea mees (EVS)
  • Tõsi kui aamen kirikus (EVS)
  • Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk (EVS)
  • Tõsi kuulaja, vale nägija (EVS)
  • Tõsi tõeks, vale valeks (EVS)
  • Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat (EVS)
  • Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta riid! (EVS)
  • Töö ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal (EVS)
  • Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees (EVS)
  • Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole (EVS)
  • Töö inimest toidab, laiskus teda rikub
  • Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost (EVS)
  • Töö kardab meistrit
  • Töö kiidab iseennast (EVS)
  • Töö kiidab tegijat, loom loojat (EVS)
  • Töö maksab kopika, amet kaks (EVS)
  • Töö on lolli teha
  • Töö on auasi
  • Töö on oma käega teha, palk ei ole oma käega võtta (EVS)
  • Töö on rikkuse alus
  • Töö kiidab tegijat
  • Töö tehtud, hea hingata (EVS)
  • Töö teisele, õpetus omale (EVS)
  • Töö tänaseks, jõud homseks (jutt homseks) (EVS)
  • Töö töö ajal, jutt jutu ajal (EVS)
  • Töö õpetab tegijat (EVS)
  • Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones (EVS)
  • Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus (EVS)
  • Tööl viha juur, aga magus vili (EVS)
  • Tööta ei saa ükski süüa (EVS)
  • Töötegijale teng, hoolekandjale kaks (EVS)

URedigeeri

  • Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke edasi (EVS)
  • Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile (EVS)
  • Uhkus hukutab, kangus kaotab (EVS)
  • Uhkus istub huule peal (EVS)
  • Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta (EVS)
  • Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist (EVS)
  • Umbrohi visa kaduma (EVS)
  • Unekotist ei saa iial töötegijat (EVS)
  • Unest ei saa pätsi (EVS)
  • Uni ajab oma aega taga (EVS)
  • Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki (EVS)
  • Uni maitseb lapsel magusam kui vanal (EVS)
  • Uni nõuab ikka oma (EVS)
  • Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta (EVS)
  • Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda käima (EVS)
  • Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles! (EVS)
  • Unustab hoidja, ei unusta püüdja (EVS)
  • Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse (EVS)
  • Unustatud asi langeb lausa vette (EVS)
  • Unustamine parem kui kättemaksmine (EVS)
  • Uppuja hakkab õlekõrrest kinni (EVS)
  • Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi (EVS)
  • Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles (EVS)
  • Usinus austus, laiskus häbistus (EVS)
  • Usinus toob leiba, laiskus nälga (EVS)
  • Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama
  • Usu meeste sõna, küll siis õndsaks saad! (EVS)
  • Usu suu sõbrale, aga ära usu südant! (EVS)
  • Uued ajad, uuet asjad (EVS)
  • Uued luuad pühivad hästi (EVS)
  • Uued rattad käivad raskesti (EVS)
  • Uus kuu, uued ilmad (EVS)
  • Uus luud pühib (hästi) puhta toa (EVS)
  • Uus ratas jookseb raskelt (EVS)
  • Uus sukk, vana auk (EVS)
  • Uus sõel varna, vana seina äärde (EVS)

VRedigeeri

  • Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima! (EVS)
  • Vaene ei ole see, kel vähe, vaid see, kes palju tartvitab (EVS)
  • Vaene elab Jumalaga, rikas oma varaga (EVS)
  • Vaene laseb silmist suhu (EVS)
  • Vaene on rikka leiväkõrvaline (roog) (EVS)
  • Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb ise suhu (EVS)
  • Vaene see, kes rohkem raiskab kui kogub (EVS)
  • Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta (EVS)
  • Vaene vaestega, vares varestega (EVS)
  • Vaenlaselt võid ka head õppida (EVS)
  • Vaesel ikka vaese aru (EVS)
  • Vaesel palju vaakujaid (EVS)
  • Vaesel pole toitu valida (EVS)
  • Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse (taevasse) (EVS)
  • Vaev on vanaks saada, vanana hea põli elada (EVS)
  • Vaev teeb vanaks ja mure mustaks (EVS)
  • Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas (EVS)
  • Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks (EVS)
  • Vaga veri ei värise (EVS)
  • Vagas vees enam mutikaid kui käredas (EVS)
  • Vagu lambaid mahub palju ühte lauta (EVS)
  • Vahetajale jäävad valjad (EVS)
  • Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi (EVS)
  • Vaitolemine kõige parem vastus (EVS)
  • Vale kuradi peapadi (EVS)
  • Vale on jutu jätkuks (EVS)
  • Valega valet õiendatakse, valet ikka suurendatakse (EVS)
  • Valekeel ajab maailma põlema (EVS)
  • Valel lühikesed jalad (jäljed) (EVS)
  • Valelik teeb rohkem keelega kui meelega (EVS)
  • Valetab, et kõrvad suitsevad (tuli taga) (EVS)
  • Valetaja pea suitseb (EVS)
  • Valgus naerab pimeduse tööd (EVS)
  • Valu (on) valmis ülekohut mõistma (EVS)
  • Valmista talvel rattaid, - siis võid suvel sõita (EVS)
  • Vana arm ei hallita (roosteta) (EVS)
  • Vana arm vana karm
  • Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus (EVS)
  • Vana hunt, kõva kont
  • Vana inimene ja heinakoorem on üks (EVS)
  • Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida (EVS)
  • Vana karu ei õpi tantsima (EVS)
  • Vana kasukas on külma vastu parem kui uus kuub (EVS)
  • Vana koer valet ei haugu (EVS)
  • Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune (EVS)
  • Vana mees, varsa aru (mõtted) (EVS)
  • Vana nähtud, uus nägemata (EVS)
  • Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga (EVS)
  • Vana rebast raske püüda (EVS)
  • Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab (EVS)
  • Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta (EVS)
  • Vana tee, vana sõber (EVS)
  • Vana vits ei kõlba enam väädiks (EVS)
  • Vanad nõule, noored teole (EVS)
  • Vanad päevad, vaeva päevad (EVS)
  • Vanal on sitkem hing kui kassil (EVS)
  • Vanal valus hammas (EVS)
  • Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam (EVS)
  • Vanal varese, noorel nugise silmad (EVS)
  • Vanal õigus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna (EVS)
  • Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega (EVS)
  • Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana (EVS)
  • Vanasõna - vanahõbe (EVS)
  • Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta (EVS)
  • Vanasõnad on kuldsed sõnad
  • Vanasõnal kuldsisu (EVS)
  • Vanasõnal valged jalad (EVS)
  • Vanatüdruk saab taeva, kuldkee kaela (EVS)
  • Vanema hool on enam kui noorema töö (EVS)
  • Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes (EVS)
  • Vanker sõimab talve (EVS)
  • Vanne on varga tänu (EVS)
  • Vanne salvab oma sünnitajat (EVS)
  • Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota (EVS)
  • Vanus võidab, aiatagune tahab (EVS)
  • Vara naerdakse, hilja nutetakse (EVS)
  • Varane kaer, raske kaer (EVS)
  • Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka) (EVS)
  • Varane vasikas läheb metsa (paska) (EVS)
  • Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi (EVS)
  • Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas (EVS)
  • Varas otsib öö hõlmast varju (EVS)
  • Varas vannub vastu kuni võllani (EVS)
  • Varas varastab varga takka (EVS)
  • Varastatud karul ei kasva karvu (EVS)
  • Varastatud king neelab õigusega saadud raudkanna ära (EVS)
  • Varastatud leival veri sees (EVS)
  • Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi (EVS)
  • Varblased pühivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad (EVS)
  • Vares ei lähe valgeks, kui palju ka pesed (EVS)
  • Vares vaagub ise oma pesa üles (EVS)
  • Vares vaagub vahetaja värava suus (EVS)
  • Vares vara sadu vaagub, õhtu hilja head ilma (EVS)
  • Vares varese silma ei noki (EVS)
  • Vares varesega, harakas harakaga (EVS)
  • Varga vargus kaob kui vesi sõelast (EVS)
  • Vargal varga õnn (EVS)
  • Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed (EVS)
  • Vargus tuleb omal ajal valgele (EVS)
  • Varjus jahedam elada (EVS)
  • Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus (EVS)
  • Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast (EVS)
  • Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada (EVS)
  • Veel ei ole oksa, lainel latva (EVS)
  • Veli oma veli, teng võõras vahel (EVS)
  • Veli võlg võttes, vennikene makstes (EVS)
  • Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene (EVS)
  • Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen (EVS)
  • Veri hoiab vere poole (EVS)
  • Veri paksem kui vesi (EVS)
  • Veri vihkab verevaeva (EVS)
  • Vesi ikka vesi, veri veri (EVS)
  • Vesi jääb veeks, vili väeks (EVS)
  • Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti (EVS)
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku (EVS)
  • Vesi vaese piima jätk (EVS)
  • Viha ei kõlba asjaajajaks (EVS)
  • Viha laastab linnad ja põletab puud (EVS)
  • Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest (EVS)
  • Viha võtab vilja põllult, pahandus suust palukese (EVS)
  • Vihma käest räästa alla
  • Vihma sajab laisale, hea ilm virgale (EVS)
  • Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks (EVS)
  • Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes (EVS)
  • Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib (EVS)
  • Viin metsavahi nõid (EVS)
  • Viin on kuradi käsiraha (EVS)
  • Viin tapab joojat (EVS)
  • Viin toob viletsuse majasse (EVS)
  • Viin võtab mehe meele (EVS)
  • Viina vits on valus (EVS)
  • Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre (EVS)
  • Viinapudel põrgu pass (EVS)
  • Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal (EVS)
  • Vile (kärme) nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama (EVS)
  • Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama (EVS)
  • Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab (EVS)
  • Viletsat vitsal peksetakse, õnnis kasvab ise (õiget suul õpetatakse) (EVS)
  • Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab (EVS)
  • Viletsus lahkub vingudes (EVS)
  • Vili väljal ei ole veel kotis (EVS)
  • Virk ema, laisad lapsed (EVS)
  • Virk käsi leiab igal pool leiba (EVS)
  • Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab (EVS)
  • Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib (EVS)
  • Volbripäävast on hobuse kaeravooder metsas
  • Voolas vesi ei lange ikka merre (EVS)
  • Voon läheb vähjalt villu otsima (EVS)
  • Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab (EVS)
  • Väike varas võlla, suur tõlda (EVS)
  • Väimees puuakse võlla, kui naise-ema majas (EVS)
  • Väravas varsa kaupa, tänavas täku kaupa (EVS)
  • Väsib andja, ei väsi võtja (EVS)
  • Väsib ära äkiline, pikaline peab vastu (EVS)
  • Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise aeg) (EVS)
  • Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama! (EVS)
  • Võitud vanker ei karju (tänita) (EVS)
  • Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld (EVS)
  • Võlg teeb vaese orjaks (EVS)
  • Võlg võõra oma (EVS)
  • Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja (EVS)
  • Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk! (EVS)
  • Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsega (EVS)
  • Võta peopesast karvu või vähi seljast villu (EVS)
  • Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema (EVS)
  • Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse (EVS)
  • Võta silm näppu, - küll siis seletad (EVS)
  • Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese südant! (EVS)
  • Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole (EVS)
  • Võtja käe peale lüüakse, aga mitte paluja suu peale (EVS)
  • Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb (EVS)
  • Võõra leib valus süüa (EVS)
  • Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla (EVS)
  • Võõrad teevad, võõrad viivad (EVS)
  • Võõrad veised ei seisa karjas (EVS)
  • Võõral laudil leib kõrges (EVS)
  • Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita (EVS)
  • Võõras on võlu peres (EVS)
  • Võõras raha kõrvetab tasku (EVS)
  • Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas (EVS)
  • Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka (EVS)
  • Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva (EVS)
  • Võõrast nahast kerge kingi lõigata (EVS)
  • Võõrast veist teised ikka pusklevad (EVS)

ÕRedigeeri

  • Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
  • Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli (EVS)
  • Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi (EVS)
  • Õhtu paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale (EVS)
  • Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega (EVS)
  • Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele (EVS)
  • Õhuke ostetud leib, väikene väljast saadud (EVS)
  • Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga veri ei värise (EVS)
  • Õige sõber kaalub enam kui kuld (EVS)
  • Õigus elab kõige vanemaks (EVS)
  • Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel (EVS)
  • Õigus nii kuidas mõistetakse (EVS)
  • Õigus otsas, kohus kotis (EVS)
  • Õigus peab ikka õiguseks jääma (EVS)
  • Õigus ülem kui kohus (EVS)
  • Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal (EVS)
  • Õiguse vastu ei saa ükski (EVS)
  • Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda
  • Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada (EVS)
  • Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad) (EVS)
  • Õnn ja õnnetus käivad paaris (EVS)
  • Õnn leidjal, kahju kaotajal (EVS)
  • Õnne mööda mees elab (EVS)
  • Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa (EVS)
  • Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub (EVS)
  • Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra (EVS)
  • Õnnes vaata ette, õnnetuses looda (EVS)
  • Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha (EVS)
  • Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline (EVS)
  • Õnnetus ei hüüa tulles
  • Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus (EVS)
  • Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi (EVS)
  • Õnnetus õpetab (EVS)
  • Õnnetuse eest ei saa ära joosta (EVS)
  • Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse (EVS)
  • Õpeta hundi poega murdma! (EVS)
  • Õpeta seale muru tuhnimist! (EVS)
  • Õpi iseennast tundma! (EVS)
  • Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! (EVS)
  • Õpi palju, näe palju, ära palju pajata!

ÄRedigeeri

  • Ära aja kõiki püksa korraga jalga, muidu lähevad kõik katki! (EVS)
  • Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga! (EVS)
  • Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! (EVS)
  • Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! (EVS)
  • Ära arva piigat palest, vaid viisist! (EVS)
  • Ära enne hurjuta kui hunti polegi! (EVS)
  • Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p-e külge puutub! (EVS)
  • Ära hõiska enne, kui oled üle mäe saanud! (EVS)
  • Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja! (EVS)
  • Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata! (EVS)
  • Ära kanna vett merre! (EVS)
  • Ära katsu koera karvust, vaid hambust! (EVS)
  • Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud! (EVS)
  • Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud! (EVS)
  • Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks! (EVS)
  • Ära kiida iseennast, lase teised kiita! (EVS)
  • Ära kiida päeva enne, kui ta juba looja läinud! (EVS)
  • Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! (EVS)
  • Ära kiida suve enne sügist! (EVS)
  • Ära kiida vilja enne jaani! (EVS)
  • Ära kõnele teistele seda, mis kõik inimesed ei pea teadma! (EVS)
  • Ära kõnele tuule poole! (EVS)
  • Ära laida leiba ega kiida kõhtu! (EVS)
  • Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita! (EVS)
  • Ära mehi loe, vaid kaalu! (EVS)
  • Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! (EVS)
  • Ära mine üle vee vett otsima! (EVS)
  • Ära müü enne karu nahka kui karu käes! (EVS)
  • Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära! (EVS)
  • Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks! (EVS)
  • Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma! (EVS)
  • Ära põlga esimest õnne ära! (EVS)
  • Ära sulgi enne nopi, kui lind käes! (EVS)
  • Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis! (EVS)
  • Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)! (EVS)
  • Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla!
  • Ära tantsi enne kui veel pulmas pole! (EVS)
  • Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut maani! (EVS)
  • Ära unusta turule minnes silmi koju! (EVS)
  • Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul kõned kavalad! (EVS)
  • Ära usu ilma, ilm ajab puru silma! (EVS)
  • Ära usu suure saks suud! (EVS)
  • Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis! (EVS)
  • Ära võta võõra vara! (EVS)
  • Ära õmble jämetad kotti siidiga! (EVS)
  • Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha (EVS)

ÖRedigeeri

  • Öö ees, surm selja taga (EVS)
  • Öö ei ole kellegi sõber (EVS)
  • Öö on varga vari (EVS)
  • Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu
  • Öökull ja koi pelgavad päevavalgust (EVS)
  • Ööl on üheksa poega, päeval mõnda (mitu) mõtet (EVS)

ÜRedigeeri

  • Ühe hoobiga puu ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata (EVS)
  • Ühe kahju, teise kasu (EVS)
  • Ühe käega ei saa sõlme siduda (EVS)
  • Ühe naise lõimed, üheksa naise kude (EVS)
  • Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu (ei lähe päike looja) (EVS)
  • Ühe õnnetus, teise õnn (EVS)
  • Ühe surm, teise leib (EVS)
  • Üheksa ametit, kümnes nälg (EVS)
  • Üheksa korda mõtelda, üks kord teha (EVS)
  • Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks (EVS)
  • Ühele varblasele palju, kahele vähe (EVS)
  • Ühest kõrvast sisse, teisest välja (EVS)
  • Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma (EVS)
  • Ühtegi head ei saa ilma vaevata (EVS)
  • Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema (EVS)
  • Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem (EVS)
  • Üks häda sööb teise ära (EVS)
  • Üks käsi ei pese üksi (EVS)
  • Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna (EVS)
  • Üks lammas määgib, kõik talled lähevad (EVS)
  • Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata
  • Üks mädamuna rikub kõige pudru ära (EVS)
  • Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas (EVS)
  • Üks "on" parem kui kaks "küll saad" (EVS)
  • Üks pada sõimab teist mustaks (EVS)
  • Üks patt otsib teist taga (EVS)
  • Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal (EVS)
  • Üks päev kaebab teist taga (EVS)
  • Üks pääsuke ei tee veel kevadet (EVS)
  • Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända (EVS)
  • Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut (EVS)
  • Üks säh! parem kui kaks: küll saab (EVS)
  • Üks teeb kõikidele, kõik ühele (EVS)
  • Üks teeb, üheksa kuulevad (EVS)
  • Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke (EVS)
  • Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda (EVS)
  • Ükski ei ela söömata ega joomata (EVS)
  • Ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse (EVS)
  • Ükski meister pole meistriks sündinud (EVS)
  • Ükski rebane unes kana kinni ei võta (EVS)
  • Ükski tark pole taevast tulnud (EVS)
  • Ükski öö ei ole ilma täheta (EVS)
  • Ülekohtul pole ilmaski hinda (EVS)
  • Ülekohtuse kotil on auk põhjas (EVS)
  • Ülekohus ei seisa kotis (EVS)
  • Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs
  • Üürikeseks teisele, eluajaks enesele (EVS)

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri