Vikitsitaadid

Pühapäev

nädalapäev

Pühapäev on nädalapäev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev.

Edward Thompson Davis, "Pühapäeva pärastlõuna" (1853)
Amalia Lindegren, "Pühapäeva õhtu Dalarna talus" (1860)
Georges Seurat, "Pühapäeva pärastlõuna La Grande Jatte saarel" (1884)
Gari Melchers, "Pühapäevasel jumalateenistusel" (u 1895)
Helen Hyde, "Pühapäeva hommik" (1912)
Florine Stettheimer, "Pühapäeva pärastlõuna maal" (1917)


Proosa

muuda
  • [Mousqueton:] "Pühapäeval on ette nähtud usulised ajaviited: monsenjöör käib missal ja laseb armulaual oma ametlikul vaimulikul endale jutlust pidada ning juhatusi anda. See pole kuigi lõbus, kuid me ootame Pariisist karmeliidi munka, kes võtab meie vaimuliku kohustused enda peale. Kuuldavasti pidavat ta väga hästi kõnelema. See ergutaks meid pisut, sest praegune preester ajab meile alati une peale."


  • Aga juba ülejärgmisel pühapäeval olid nad Maarja kirikus vana Willeroodi juures lugemas ja see laulatas nad pärast oma veniva häälega ka paari. Mis ilutsemist selle lihtsa rahva juures on või olla saabki. Kumbki pole enam nii noor, et noorte naljatembud neile meeltmööda oleksid. Mõlemad terved inimesed, kummalgi ka niipalju kogutud, et saab väikselt elu alustada. Alustasidki. Esimesel pühapäeval seltsimajas sõid nad lõunaks kartuleid ja krõbedaks praetud sealiha, hästi läbikasvanud viilukaid. "Näe," näitas mees näpuga läbi akna pedajale, "näe, kus orav jookseb." Ja sel ajal, kui naine vaatas oravat, tõstis mees kõige parema tüki naise taldrikule. Naine oravat ei näinud, aga seda parema lihatüki tõstmist ta nägi küll, ja see tegi tema meele nii naljakaks, et nutta ja naerda oleks tahtnud.


  • Pühapäev on täidetud kõigepealt apelsinidega, millega mängivad lapsed, ja siis nende apelsinide koortega. (lk 29)
  • Pühapäev on koer, kes jookseb kivi järele. (lk 32)
  • Pühapäeva õhtuks hakkavad linnal kingad jalas pigistama. (lk 46)
  • Kaelkirjaku kõrkus on ületamatu, eriti pühapäeviti. Ta usub, et ta rind on täis aurahasid. (lk 50)
  • Pühapäeval tahavad kõik laevad merele minna, sest merel ei ole pühapäeva. (lk 53)


  • [Tarrou' päevikust:] "Küsimus: kuidas teha nii, et aeg kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa ees piletisabas ja jätta siis etendusele minemata, ja nii edasi ja nii edasi..."


  • "Mulle tuli just meelde, et täna on ju pühapäev," ütles Dickie. "Marge läks kirikusse. Tulge õige meile lõunale. Pühapäeviti on meil alati kana. Pühapäevakana on vana Ameerika komme, teate ju küll."


  • Tulnud põõsastest välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi, sest ilm oli palav ja tee tolmune paljudest jalakäijatest, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu järel, et rohkem tolmu üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja lapsevankrit ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli pühapäev.
    • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 42


  • Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved pühapäevad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides elutoas. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes.


  • "Siis ma teen lastele kõik päevad koolist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo martsipani ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud."


  • Elas väike Jussike, kellele väga meeldis pühapäev. Kui tore oli hommikust õhtuni mängida ja hullata! Tööd teha aga ei olnud üldse tarvis. Jussike soovis, et alati oleks pühapäev. Ta otsustas minna pühapäevamaale ja paluda Pühapäeva, et see iga päev tema juures oleks. (lk 1)
  • Pühapäevamaal oli väga ilus ja Pühapäev ise veel kõige ilusam. Aga siis nägi Jussike, et Pühapäev oli kõik teised päevad, kes Jussikesele juba tuttavad olid, külla palunud. Pühapäev kiitis kõiki hea töö eest ja ütles, et Pühapäevamaal on ainult nendel hea olla, kes tublid on olnud. Aga kõik päevad ütlesid, et nii tublid nad küll poleks olnud, kui Jussike neid igal pool poleks aidanud. Jussikesel oli kangesti hea meel. Ta lõi tantsu koos teistega. Talle ei tulnud enam meeldegi paluda ainult Pühapäeva kogu aeg tema juures olla, sest nüüd olid ju kõik päevad tema sõbrad. (lk 20)




  • [Risku:] Pühapäeva peale kasvab esmaspäeva pikk vari. Püüan seda eirata, samamoodi, nagu ma püüan mööda vaadata sügise esimestest sinkjatest toonidest, mis ilmuvad alati keset kõige palavamat augustikuu päeva.




Luule

muuda

Ma tulin luuletajale külla.
Täpselt keskpäev. Pühapäev.
Vaikne on avaras toas.
Akna taga on pakane.


Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo,
ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.


Pühapäev
on minu päev,
siis ma olen hästi usin.
Pühapäev
on minu päev,
siis on palju toimetusi.
Korras olema peab maja,
kas ma teen kõik nii, kuis vaja?
Kas on alustassile
pandud piima kassile?
Kas on tolmust puhtad toad,
kuivatatud kahvlid-noad?
Kas jääb rahule mu ema?
Ma ju tahan, et saaks tema,
kui ma töid siin juhatan,
veidikene puhata.

  • Erika Esop, "Minu päev", "Kümme keerusaia", 1982, lk 20

Vanasõnad

muuda

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Pühapäev&oldid=113294"