Kana

faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind

Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.

  • Teadaolevalt on eestlased ainuke rahvas, kelle loomisloos toimetab kana. Just kana haub Linda välja tedremunast.
Kodukana poegadega


Restorani sildil istub kana,
keda maaler kukeks kavatses.


Kui tibud lõhuvad koored
ja pagevad kanalast
siis supiks keedetud kana
see tõuseb manalast

  • Paul-Eerik Rummo, "Orfeuse taastulek" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 10985, lk 23



VanasõnadRedigeeri

  • Kadedus katkub oma kana.
  • Kana otsid, muna kaotad.
  • Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta.
  • Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule.
  • Kuidas kana, nõnda muna.
  • Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast.
  • Naiste tahk ja kana ninarätik - need kaks vanapaganal teadmata.
  • Nüüd on kõik kanad õrrel.
  • Pime kana leiab ka tera.
  • Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad kana.
  • Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta riid!
  • Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile.
  • Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles.
  • Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud!
  • Ükski rebane unes kana kinni ei võta.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel