Rebane

imetaja

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Rebane
Puulõige keskaegse loomaeepose Reineke Fuchs esmaväljaandest (1498)

PiibelRedigeeri

"Võtke meile kinni rebased,
väikesed rebased,
kes rikuvad viinamägesid,
sest meie viinamäed õitsevad!"


  • Ja üks kirjatundja ütles tema juurde astudes: „Õpetaja, ma tahan sulle järgneda, kuhu sa ka iganes läheksid!”
20 Ja Jeesus vastas talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.”

RahvalaulRedigeeri

Kukk olli kuldse kannustega,
Tigu tinaze riegä,
Hunt olli uhke pulmapoissi,
Rebäne ruategijä.

  • Rahvalaul. "Vana kannel" II, nr 418

ProosaRedigeeri

  • Rebane teab palju trikke, siil ühte head.
  • πόλλ' οἶδ' ἀλώπηξ, ἐχῖνος ἓν μέγα


LuuleRedigeeri

IX
joostes tuli wäle põder,
hiljaks jäi weel reinuwader.
Siis kõik lauda istusid
pidurooge maitsesid.
...
XV
Riiu sekka segas karu, –
joobnult pole kelgi aru,
näitas hambaid rebane,
puskles põder wagane.
...
XVII
Kui siis wiimaks lõppes tüli,
siili kasuk lõhki oli,
karul katki kistud west,
reinul kadund kõrwalest.

VanasõnadRedigeeri

  • Igamees kiidab ennast, rebane oma saba.
  • Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam.
  • Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule.
  • Raske on rebasel regi vedada (järele võtta).
  • Rebase kavaluse võidab karu.
  • Rebasel on enam kui üks urgas.
  • Vana rebast raske püüda.
  • Ükski rebane unes kana kinni ei võta.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel