Kavalus

Kavalus on olukorra osav ärakasutamine enda huvides või eri võtete leidlik kasutamine millegi saavutamiseks.

Sageli peetaks kavaluse sümboliks rebast.

PiibelRedigeeri

Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?"

2 Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja,

3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!"

4 Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte,

5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja."

Indrek oli kuulnud vanu jahimehi rääkivat, rebane olevat nii kaval loom, et ta pühkivat sabaga oma jäljed lumel tasaseks. Oli see õige või mitte, seda Indrek ei teadnud, aga niipalju oli kindel, et oleks temal, Indrekul, saba, siis tema oleks küll nii kaval, et ta pühiks praegu ja ka tulevikus lumelt kõik oma jäljed, kuni see hädavajalik. Kahjuks ei olnud Indrekul sellist saba, millega jälgi pühkida, ja rebasel pole ehk nõutavat mõistust, vaid on ainult saba. Nõnda jäävad Indrekul kui ka rebasel jäljed lumele, kui nad kõnnivad mööda metsa või lähevad mööda kraavikallast üle lageda raba. Õnnetu inimene, õnnetu loom!
- A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" III, 38. peatükk

[Salvor Hardin:] Tasub olla silmanähtavalt mõistetav, eriti, kui teid peetakse kavalaks.
- Isaac Asimov, "Asum", tlk Linda Ariva, 1985, lk 67

Vastik on kavaldada, mõtles kapten, kui sa tegelikult ei tunne, et sa oled kaval ja kui sa ei taha olla kaval. Ringi hiilida ja plaane sepitseda ja tunda end tähtsana selletõttu, et sa neid sepitsed.
- Ray Bradbury, "Marsi kroonikad", tlk Linda Ariva, 1974, lk 77

Kavalus on mõistuse piiraja. Kavalus ütleb sulle, mida sa ei peaks tegema, sest see poleks liiga kaval.
- John Steinbeck, "Hommiku pool Eedenit", tlk Pille Runtal, 2001, lk 51

Ise tarkus, ise kavalus.
Kahju õpetab mehe kavalaks.
Kavalale kannikas, narrile naeru.
Kavalus ja himu on vennad.
Rebase kavaluse võidab karu.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929