Kavalus on olukorra osav ärakasutamine enda huvides või eri võtete leidlik kasutamine millegi saavutamiseks.

  • [Salvor Hardin:] Tasub olla silmanähtavalt mõistetav, eriti, kui teid peetakse kavalaks.
Sageli peetaks kavaluse sümboliks rebast.
  • Vastik on kavaldada, mõtles kapten, kui sa tegelikult ei tunne, et sa oled kaval ja kui sa ei taha olla kaval. Ringi hiilida ja plaane sepitseda ja tunda end tähtsana selletõttu, et sa neid sepitsed.

PiibelRedigeeri

  • Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?"
2 Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja,
3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!"
4 Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte,
5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja."

VanasõnadRedigeeri

Eesti vanasõnadRedigeeri

  • Ull võit ollaq, a kavval piät olõma.
    • Seto vanasõna [1]
  • Ise tarkus, ise kavalus.
  • Kahju õpetab mehe kavalaks.
  • Kavalale kannikas, narrile naeru.
  • Kavalus ja himu on vennad.
  • Rebase kavaluse võidab karu.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

ViitedRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel