Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.

Päikesevalgus Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC.
Joséphine Calamatta (1817-1893), "Päev", s.d.
Thomas Wilmer Dewing, "Päevad" (u 1885)
Alphonse Mucha, "Päevaajad" (1899)

PiibelRedigeeri

Issand, anna mulle teada
mu elu ots ja mu päevade mõõt,
et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.

ProosaRedigeeri


  • Kõige raisatum päev on see, mil me pole naernud.
    • La plus perdue de toutes les journées est celle où l'on n'a pas ri.
    • Nicolas Chamfort, "Maximes et pensées, suivies de dialogues philosophiques", 1923, LXXX, I ptk "Maximes générales", lk 28


  • Enam ei möödunud ainustki päeva üksildase jalutuskäiguta, kus võis takistamatult nautida ebameeldivate mälestuste kogu mõnu.


  • Kui ühe päeva tööst piisab, et soetada tõhusaid tööriistu või kangaid, aga vastavate vahendite või materjalide ise valmistamine oleks pärismaalasel võtnud nädalaid, on loomulik, et aeglasemast ja töömahukamast protsessist tuleb kähku loobuda.
    • Franz Boas, "Primitiivne teadvus" (1911), tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 26-27


  • Üks asi on ometigi, millest ei Liisbet ega Madlike aru ei saa. Miks peab jõululaupäev olema kaks korda nii pikk kui teised päevad?
  • Liinuse Ida istub pliidi ees korvtoolis, jalad soojaveepütis, ning näeb üpris rahulolev välja. "Ma ütli, ma ütli, nüüd tean mina ja teavad mu koivad ka, et jõulud on käes. Kolm õnnistatud pikka päeva, kus ma ei liiguta lillegi."


  • Möödus aasta. Päev järgnes kannatlikult päevale. Kunagi ammu, päris multiversumi alguses, olid nad üritanud saabuda kõik ühekorraga, aga sellest ei olnud midagi välja tulnud.
    • Terry Pratchett, "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Tallinn: Varrak, 2001, lk 71



DraamaRedigeeri

[Polonius:] Arutada,
mu kõrge kuningas ja auväärt emand,
mis olgu majesteet ja mis on kohus,
miks päev on päev, öö - öö, ning aeg on aeg,
on päeva, ööd ning aega raisata.


  • [Herzen]: Loodus ei põlga seda, mis elab vaid päeva. See valab end tervenisti igasse hetke.

LuuleRedigeeri

Ju lahkub kirgas mai... Pilv katab taevarannad.
Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis.
Vait jäävad ööbikud, tuul hallahingust kannab,
kaob jäävalt kevadpäev, mis pimestav kord näis.


Kui sädelev on päev nüüd kiirteuhast,
kui kosutav on kahin pajudes!
Puutüügaski kui virguks, vajudes
vett silmitsema, läbipaistvat, puhast.

  • Konstantin Balmont, "Elu sünnitades" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54)


Ilm rõskete udude vinast
paar päikselist päeva veel toob,
lehevasest ja loikude tinast
tuul talvele käpikuid koob.


Haarasin kinni päeva turjast,
hallikast uduvammusest.
Päikesekiired
ma pihku võtsin,
nende najal ma astusin.

  • Helgi Muller, "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17


avatuse taga tuleb küürida ja kasida,
ja sünnitada ja imetada,
imetada taga tuleb imestada, imestada,
et täna on see päev,
selline päev

Allikata tsitaadidRedigeeri

VanasõnadRedigeeri

  • Iga päev ei ole pühapäev.
  • Iga päev toob isetööd.
  • Kes iga päev tahab ilus käia, ei saa harvagi kena käia.
  • Kevadine päev, sügisene nädal.
  • Kiida päeva, kui magama lähed!
  • Kohus on kolm päeva vanem kui maailm.
  • Kui väljas vihma sajab, lase enda sees oleval päikesel päev ilusaks muuta.
  • Kus argipäev hästi, sel harva halvasti.
  • Küll pikk päev jõuab õhtule.
  • Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule.
  • Päeva lõhud, aasta parandad.
  • Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale.
  • Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab.
  • Surm jala all iga päev.
  • Teng pane paika häil päevil, tarvis hädäpäevil!
  • Vanad päevad, vaeva päevad.
  • Ööl on üheksa poega, päeval mõnda (mitu) mõtet.
  • Üks päev kaebab teist taga.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel