Ava peamenüü
  • Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes.
  • Hooletus ees, õnnetus taga.
  • Hooletus ja õnnetus on seltsimehed.
  • Kes kõverust külvab, viletsust lõikab.
  • Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga.
  • Kui õnnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast.
  • Õnn ja õnnetus käivad paaris.
  • Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline.
  • Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus.
  • Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi.
  • Õnnetus õpetab.
  • Õnnetuse eest ei saa ära joosta.
  • Ühe õnnetus, teise õnn.

Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929