Orjus
olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks
(Ümber suunatud leheküljelt Ori)
Orjus ehk orjapõli on elu orjana - inimesena, kes on teise inimese omand, iseseisvuseta ja õigusteta isik.
Proosa
muuda- Kes ei ole ori? Öelge mulle.
- Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 28
- Meid peeti kammitsates, kaua - mitusada aastat, kõige selle aja, mis teistel rahvastel ära kulus metsikust seisukorrast välja jõudmiseks korraldatud ühiskonnani, kunsti, kirjanduse ja teaduse arendamiseks, igasuguste kogemuste läbielamiseks riigikorra, usu ning teistel aladel. Suured liikumised - ristisõjad, revolutsioonid, usupuhastused sündisid suurtest ideedest ja olid omakorda põhjuseks suurte aadete ning tegude sündimisel. Midagi sellesarnast pole meil olnud. Aastasadasid peksetud, raskes orjuses tülpinud, iga lootus paremaks tulevikuks endiste aegade kurbade kogemuste põhjal kustunud, seotud vähearvulikkusega, sunnitud olles tunnistama kolme isandat - mõisahärra, kirikuhärra, taevahärra - nii esineb meie rahvas omas terves kogus, peale üksikute, niivõrd väheste erandite, et need ülepea arvesse ei tule. Oli see siis ime, et kui ori elu paratamatute liikumise seaduste põhjal ometi kord niikaugele jõudis, et oma seisukorrast väljapääsemist oskas ihaldama hakata, ta ülemaks sihiks sai orjaperemeheks saada.
- Helmi Neggo, "Katkendlised mõtted minevikust ja olevikust". Pealinna Teataja (Petrograd), 10. aprill 1916; tsiteeritud väljaandest Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud Hando Runnel, Ilmamaa 2013, lk 136
- Nii ei olnud patriarhaadi võit mingi juhuse ega vägivaldse revolutsiooni tulemus. Inimkonna algusaegadest peale on meeste bioloogiline eesõigus võimaldanud ainult neil end sõltumatute subjektidena maksma panna; nad pole eales loobunud sellest privileegist; nad andsid end küll osaliselt Looduse ja Naise võimusesse, kuid võitsid hiljem oma rolli tagasi; et naine oli määratud etendama Teise rolli, siis oli talle antud ka ebakindel võim: orja või iidolina pole naine eales saanud valida oma saatust. (Ajalugu, lk 69-70)
- Kohustustega ülekoormatud lapsest võib liiga vara saada rõõmutu eluga nuheldud ori. (Kujunemine, lk 201)
- Indiviid soovib stabiilset suguelu ja järelkasvu ning ühiskond nõuab temalt panust elu jätkumisele. Ent mitte naise poole ei pea mees oma ettepanekuga pöörduma: loa eneseteostuseks abikaasa ja isana saab ta meeste ühiskonnalt; naist, kes orja või vasallina kuulub isade ja vendade valitsetud perekonda, on alati ühed isased teistega paari pannud. Ürgühiskonnas kohtles klann, isa suguselts, naist otsekui eset: naine oli omavahel sõlmitud tehingute üks objekte. (Abielu, lk 283)
- Naine on nõus elu andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla ema, püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. Kahuriliha, orjade ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387)
- ... kui mehed soostuksid armastama orjatari asemel omataolist - selleks on võimelised vaid need mehed, kes on ühtaegu vabad kõrkusest ja alaväärsuskompleksist -, oleksid naised palju vähem mures oma naiselikkuse pärast. (Tee vabanemisele, lk 451)
- Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
- [Uitneid:] "Küllap olete abielus?"
- "Ojaah," vastaks tema, "mitmes kohas ja mitu korda."
- "Ja teil pole sellest midagi?"
- "Neil pole sellest midagi."
- "Armastus ja ustavus on naiivsed, eks ole?"
- Ta kehitaks õlgu, ja mõtleks isepäinis, et Armastus ja Ustavus polegi nii naiivsed - ühitatult on see orjapidamise leevendatud ja varjatud vorm. (lk 131)
- Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973
- Iga orjuse kaotamine on tekitanud uusi orje, kusagil mujal. Kui talupoeg ülendati vaba inimese seisusesse, sai teda hakata tarvitama vabrikuorjana. Kui vabrikuorjadel tekkis liiga palju õigusi, tuli vabrikud üle viia sinna, kus orjade õigusi veel ei tunta. Kui majanduskasv on Euroopas ja Ameerikas viimasel ajal toppama jäänud, siis on sellel üks lihtne põhjus. Orjade juurdevool on kokku kuivanud. Üks suur dopingusüst Euroopa majandusele oli Ida-Euroopa vabanemine. Turule tuli korraga suur hulk kirjaoskajaid, väljaõpetatud orje. Neid sai tarvitada kõigil odavatel töödel, mida ei saanud hästi kaugetesse maadesse ära viia. Nüüd on seegi allikas kokku kuivama hakanud. (lk 219-220)
- Rikkad on alati kurtnud orjade sõnakuulmatuse üle.
- "Inimesed ei taha tänapäeval enam tööd teha!"
- Muidugi ei taha. Miks nad peaksid tahtma? (lk 221)
- Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017
Vanasõnad
muuda- Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
- Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal.
- Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda.
- Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja.
- Orjavitsal on ka õis.
- Peremees hulgub, ori magab väsimust.
- Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas.
- Rumal peab targema ori olema.
- Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda.
- Võlg teeb vaese orjaks.
- Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
