Ööbik
Ööbik (Luscinia luscinia) on lind, kes on tuntud tagasihoidliku välimuse, valju lauluhääle ja kalduvuse poolest ööelule. Lääne- ja Lõuna-Euroopas täidab sama rolli lõunaööbik (Luscinia megarhynchos). Ööbiku rahvapärased nimetused on sisask, õitsilind, kiriküüt, lakstigal, lauluisa, teopiits jt.
[Julia]: Kas lähed juba? Päev on ju veel kaugel.
See oli ööbik, aga mitte lõoke,
kes hõikas, kohutades sinu kuulmeid.
Ta laulab öösi seal granaadipuul.
Mu armsam, usu mind, see oli ööbik.
[Romeo]: See oli lõoke, koidu kuulutaja,
ning mitte ööbik. /---/
- William Shakespeare, "Romeo ja Julia", III vaatus, V stseen. Tõlkinud Georg Meri.
- Kopli ja õueaia piiril kasvavad vanad pajud. Kevadel laulab neil pajudel diplomeeritud kontsertlauljanna, kõrgesti austatud preili Ööbik, kes hüpnotiseerib kuulajaid rohkem oma kuulsusega kui lauluga. Nüüd on kuulus lauljanna juba ära reisinud või oma noodid mõnel muul põhjusel juba sisse pakkinud; siin on ainult laulik, kes laulab muretuse ja elurõõmu laule, ilma reklaamita, ilma kriiskava paatoseta. (lk 175)
- Oskar Luts, "Suvi". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 175
- Laulavad küll ilusti, kuid kes siis ei tea seda, et sisask muidu on väga kuri lind, et ta laulu usaldada ei või. Kes siis ei tea, et kägu muutub suve lõpul kulliks ja sisaskid toovad inimestele alati õnnetusi. Kui sisaskit laulmas eksitad, siis tuleb õnnetus, kui mitte suurem, siis vähemalt mitu halba und näed järgimööda ja halb uni toob kindlasti õnnetuse Jaanile ja igaühele. Ning vist tondidki sõbrustavad sisaskitega, sest millest muidu need koledad sisaskitembud kõik tulevad. Ega asjata ei karju varesed ja harakad hädaldades põõsastes, kui kuulevad sisaski laulu ehk tunnevad ta lähedust. Ega asjata ei tule vagad kured kaugest mädasoost põllu- ja niiduäärsetesse võsastikkudesse hirmutama neid pisikesi lõõritajaid. Vist neil ikka on suur põhjus selleks, et peab ronima ja robistama laiade tiibadega tihedas põõsas, kuhu sisaskid peitu jooksnud. Kindlasti teeb sisask ka teistele lindudelegi kurja, samuti kui inimestelegi. Kägu sööb suve lõpul kanu ja jäneseid, kuid sisask toob endaga kaasa õnnetusi ja teeb inimesevastaseid tempe.
- Juhan Jaik, "Sisaskid" raamatust "Võrumaa jutud", Tallinn: Canopus 2008.
- Päev on lühike,
kuid ööbik. (lk 53)- Keiti Vilms, "@keitivilms", Tänapäev, 2017
Nii pehme on valge öö hämaraim tund.
Nii pehme ja sügav ta meel —
üks ööbik on siin ja teine on sääl,
ja kolmas on enese südame hääl,
kel sõnu siin leiaks veel keel.
- Ernst Enno "Öö valge on õnn…"
- Ööbikul on õudne kuulda varese falsetti.
- Betti Alver, "Ärasaatmata kiri". - B. Alver "Teosed" I, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 92
On ammu juba vaikind vesprikell
ja vaikselt nagu palves seisvad puud.
Siis kostab laul nii sillerdav ja hell —
üks ööbik tervitamas tõusvat kuud.
/---/
Ei laula ööbik ainult armunuile,
ei ole ainult rõõmu teenija.
Ma teda kuuldes aina mõtlen muile,
ja neile tema laul on neenia
/---/
Oo õnnis hing, kes tagasi ei vaata,
kel hinge kahetsuse uss ei söö,
kes iga tunni nii võib mööda saata,
kui oleks alles esimene öö,
ja esimene ööbik õitsvas salus —
kes Filomela saatusest ei tea,
sest liigne teadmine on ainult valus,
on parem tunda, et see tund on hea.
Nii õitseb lill ja puu ja kannab vilja
ning igavesti kestab loomistöö.
Nii laulab üksik ööbik õhtul hilja
Janiculumil läbi kogu öö.
- Karl Ristikivi, "Rooma päevik", 21. mai. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, lk 176-177
- Oli täiskuine öö ja ööbik laksutas nagu meeletu.
- "Küll ta on võlts," ütlesin ma. "Linnuriigi Donizetti."
- Vikram Seth, "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, lk 37