Rein Veidemann
eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud
Rein Veidemann (sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud.
Arvamused
muuda- Savisaare suurus ei seisne ammugi enam suurtes teemades, mõttehaardes ja arukuses, vaid sageli üsna väiklases võitluses omaenese ambitsioonide, ajakirjanduse ja üha lisanduvate sisevaenlastega.
- Eesti Ekspress, 23. mai 1996
- Puhuti valdabki tunne, et Eestis sõlmitakse koalitsioone otsekui abielusid, milles isikute "keemia" sobivusel on tähtis roll. Meil on nii mõistus- kui armastusabielusid. Kui selgub, et rahuldus jääb saamata, või oli abielu algusest peale kavandatud teise poole kõrvalehüppe paljastamiseks, siis minnakse suure käraga lahku, et mõne aja pärast taas üksteist leida ja vastastikku truudust vanduda. Vaatemänguliselt võib see kõik olla vägagi põnev ja ajakirjandusele kahtlemata magus leib, kuid poliitilise elu taandab selline mäng seltsielu tasandile. Aga võib-olla eesti parteipoliitiline elu alles üritab tõusta seltsielust poliitikategemisele. Siis ei ole enam kaugel seegi aeg, kui erakonnad tõusevad mõjukuse poolest oma liidritele võrdseteks partneriteks.
- Rein Veidemann: "Eesti poliitilise kultuuri mõjuritest 1." Sõnumileht: SL, nr. 170, 28. juuli 1997
- Või teine sama hästi toimiv ja isegi arutamist leidnud stsenaarium: avalikõigusliku ringhäälingu taandamine (pigistamine) üksnes loetud huvirühmi ja elitaarset maitset rahuldava programmi tootjaks või teiste tootjate programmi vahendajaks. Tahan sellega öelda, et nii kergelt neitsinaha tagasiõmblemine Eesti Televisioonile enam ei õnnestu, ükskõik kui heade kavatsustega ka seda ei üritataks. Antagu mulle andeks, kui eksin, kuid mina näen toimuvas päris lihtlabast sildade põletamist.
- Rein Veidemann: "Tagasi süütusesse." Sõnumileht : SL, nr. 275, 17. november 1997 lk.14
- Marxi filosoofia üks-ühene seotus revolutsioonilise praktikaga (meenutatagu ta Feuerbachi teesidest viimast: "Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta") on võrreldav viimsepäevakohtu ja messianistliku päästmise kuulutusega, kuid kui poleks utoopiaid, puuduks mis tahes sihil ideaalne taust. Ilma utoopiateta, ideaalideta, unistusteta oleks inimkonna vaim juba ammu hääbunud soojussurmas.
- Rein Veidemann: "Jumalariigi kehtestamine lõpeb kehvasti." Sõnumileht : SL, nr. 194, 29. juuli 1998
- Vaadatagu sellelt veerult kõigele, mis viimasel ajal - ja üldse viimastel aastatel - Eesti ühiskonnas aset leidnud, kõigile neile rublade, relvade ja korteritega smugeldamistele, salaja üksteise pealtkuulamistele, tulude varjamisele, altkäemaksudele, riigivara "ärastamistele". Kõigele sellele, millest iga päev ajalehed meile teadetena tegelikkusest tükkhaaval ette kannavad, suutmata isegi enam varguste-pettuste, smugeldamiste põhjusteni jõuda, sest üha uued ja uued vargused-pettused või lihtsalt tölplused kasvavad peale. Kõigile neile skandaalidele ja skandaalikestele aastate tagant läbi ajalehtede vaadates võib jääda meie Tiigikesest küll üsna veider mälestus, umbes nagu printsessist s...hunniku otsas, kui siin kasutada Šveijki mahlakat võrdlust. Juhtugu mistahes aps või jama, kõik käivad ringi otsekui süütalapsed jõulupuu ümber. Seepärast ongi süütuse presumptsioonist Eestis saanud süüdimatuse presumptsioon. Pühast liberalismist pärit tegutsemisvabadust jätkub meil laialt ja selle piiramisest pasundatakse kui kuriteost. Aga kui küsimus läheb vastutamisele, siis kaovad tegijad nagu tina tuhka, siis tuuakse põhjusteks olupoliitika, teadmatus või koguni meeltesegadus. Süüdimatuse presumptsioon eeldab, et kelleltki ei tohiks küsida, kas ta oma ettevõtmistes ka seadust ja üldist kasu kavatseb järgida. Süüdimatuse presumptsioon tähendab, et vastutusvõime tuleks üldse mängust välja jätta. Sest kõik on süüdimatud, kuni neid pole arvatud normaalse kodaniku seisusesse normaalühiskonnas.
- Rein Veidemann: "Süüdimatuse presumptsioon." Sõnumileht: SL, nr. 203, 8. august 1998
- Waltarigi ütleb "Sinuhes", et kirjutamine on lohutus. Aga lõppude lõpuks on seda kogu kultuur. Kirjutamise, kultuuri kaudu me lunastame end igavikule.
- "Mika Waltari eksistentsialism – Eesti poolt vaadatuna" Postimees, 4. aprill 2010
