Granaatõun

Granaatõun on hariliku granaadipuu (Punica granatum) vili, tehniliselt suur mari umbes kuuesaja viljalihaga ümbritsetud seemnega. Granaatõun sümboliseerib võimu ja viljakust.

Dorothea Elizabeth Smith, "Granaatõun/Punica granatum" käsikirjast Fruits of the Lima Market (1850-1853)

Edward Okuń, "Autoportree sitsiillannaga" (1913)

Carmen Laffón, "Vaikelu granaatõuntega" (1996)

Piibel

Su väänded on granaatõunapuude aed
valitud viljaga,
hennapõõsaste ja nardidega –
14 nard ja safran, kalmus ja kaneel
koos igasugu viirukipuudega,
mürr ja aaloe
koos kõige paremate palsamitega.

• Ülemlaul, 4:13–14

Luule

"Päev tuleb mil leiad abilisi
Pea meeles:
lähivõitluseks Lõunatuul
pimeduse tarvis granaatõun
välejalgsed põletavad suudlused"
Ja tema kõne paitas nagu viiruk
Kell lõi üheksa põldpüü kudrutuse südames

• Odisseas Elitis, "Loomine" (4), tlk Kalle Kasemaa, LR 48-49 1980, lk 25

Jõgi abiellub merega, mis abiellub vihmaga, mis abiellub lõpmatusega, helendav niit, nabanöör, millest jookseb läbi veri, punane nagu granaatõuna seemned, puhkenud kehast, meist, kes me pidevalt peame küsima: miks? Meist, kus küsimused elavad kõigis vikerkaarevärvides. Pia Tafdrup, "Abielu", tlk rmt: "Teisele poole sinist. Luulet kümnelt maalt" (2004), lk 74

Floden gifter sig med havet, der gifter sig med regnen, der gifter sig med uendeligheden, en lysende tråd, en navlestreng hvorigennem blodet løber, rødt som granatæ blets kerner, spundet fra kroppen, fra os der bestandig må overveje: Hvorfor? Fra os hvor spørgsmål i alle regnbuens farver bor. "Ægteskab", samas, lk 75

Draama

JULIA: Kas lähed juba? Päev on ju veel kaugel.
See oli ööbik, aga mitte lõoke,
kes hõikas, kohutades sinu kuulmeid.
Ta laulab öösi seal granaadipuul.
Mu armsam, usu mind, see oli ööbik.

• William Shakespeare, "Romeo ja Julia", III vaatus, V stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 1090