Naine pesu riputamas (Berthe Morisot, u. 1881)

ProosaRedigeeri

  • Vanaema Eda triikis elutoas pesu. Aeg-ajalt niisutas ta seda, kastes sõrmed külma vee kaussi ja raputades neid linade kohal. Triikraud susises, selle alt kerkis auru; õhus levis puhta pesu soe lõhn. (lk 71)


  • Raamatu "Aeg Prahas" kirjutamise ajal laheneb ka Pentti räpaste aluspükste saladus. Oma arvates oli ta musta pesu pesumajja viinud, aga see oli hoopis triikimistöökoda, kus ta kakaplekilised aluspüksid hoolikalt üle triigiti. Asi selgus alles majutuskohas, kui ta töökoja korraliku pakendi avas. Penttil oli nii häbi hakanud, et ta ei läinudki enam Praha linna pealt pesumaja otsima. (lk 37)


LuuleRedigeeri

ma lappisin kõik roosad pilvepüürid
ja palistasin ära taevalina
nii hoolega ma nüüd neid asju küürin
ja lõputusse lisan pesusina

  • Viiu Härm, "*ma lappisin kõik roosad pilvepüürid...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 14