Mai

Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu. Selles on 31 päeva. Vana-Roomas oli mai aastani 154 eKr aasta kolmas kuu. Kuu nimetus tuleb ladinakeelsest nimetusest Maius, mis oli antud kas jumalatar Maia või kasvujumal Maiuse järgi.

Lucas van Valckenborch, "Kevadmaastik. Mai" (1587)

Olga Wisinger-Florian, "Mai" (1885)

Edwin Austin Abbey, May Day Morning (u 1890-1894)

Maria Oakey Dewing, "Aed maikuus" (1895)

Józef Mehoffer, "Maipäike" (1911)

Stanisław Żukowski, "Rõõmus mai" (1912)

Louise Upton Brumback, "Kevadpüha Bostonis" (1918)

Sulho Sipilä, "Esimene mai" (1932)

Proosa

• "Lustlik on maikuu!" ütles Bilbo, kui vihm talle näkku peksis. "Aga nüüd on ju muinaslood seljataga ja me lähme koju. See on vist esimene kodutervitus."

"Meil on veel pikk tee minna," ütles Gandalf.

"Aga see on viimane tee," ütles Bilbo.

• J. R. R. Tolkien, "Kääbik", tlk Lia Rajandi, 1977, lk 351

• Meri, mis laiub minu ees, kui ma kirjutan, pigemini hõõgub kui sädeleb mahedas maipäikeses. Nüüd, mõõna ajal, toetub meri rahulikult rannale, tema pind on peaaegu puutumatu säbarlainetusest ja vahust. Silmapiiri lähedal on ta tore lillakaspunane, läbistatud korrapäraste sügavroheliste triipudega. Silmapiiril on meri indigosinine. Kalda juures, kus minu vaadet raamivad kühmuliste kollaste kaljurahnude kerkivad lasud, on heledam roheline vööt, jäine ja puhas, vähem kiirgav, pigemini tuunjas kui läbipaistev. Me oleme Põhjas, ja särav päikesepaiste ei tungi oma kiirtega mereveest läbi. Seal, kus vagur vesi kaljusid noolib, on veepinnal ikka veel värvi näha. Pilvitu taevas on väga kahvatu indigosinise silmapiiri ligidal, millele ta joonistab õrnu hõbedasi triipe. Seniidi ligidal saab taevas värelevat sinist värvi juurde. Aga taevas on külm, isegi päike on külm.
  • Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996, lk 8

• On olemas Eesti loodus, eesti kultuur ja eesti kirjandus, keerulisem on öelda, kas on olemas ka eesti religioon ja eesti filosoofia. Vahest on ka need kusagil oma tasasel ja varjatud kujul. Näeme neid vilksatamas mõnes ootamatus paigas, lõhnavate maikuuööde salapärases pimeduses. Jah, kohe-kohe õitsema plahvatav maikuu kusagil Eesti külaservas - rahva igikestvas uneluses on raske leida midagi ilusamat. Selle peale mõtlemine muudab meid hoobilt teiseks inimeseks. Isegi reisides kaugel ja võõral maal tuleb see teinekord äkitselt meelde, siis tahaks koju nagu väike laps, nagu vana mees. Me tuleme maikuu pimedusest. Me läheme sinna tagasi.
  • Valdur Mikita, "Mõtterändur", 2022, lk 16

Luule

Ju lahkub kirgas mai... Pilv katab taevarannad.
Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis.
Vait jäävad ööbikud, tuul hallahingust kannab,
kaob jäävalt kevadpäev, mis pimestav kord näis.

• Konstantin Balmont, "Ju lahkub kirgas mai...", tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad" (1981), lk 49

Küll olin ma õnnelik õiekuul —
Ei seda või kirjelda' kellegi huul...
Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb,
Kuid lehekuu lennates ära siit läeb.

• Anna Haava, "Küll oli ilus mu õieke", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", 1996, lk 45

Tulla lubasin, mu lemmik, kui su kodulinnas
maikuu haljendusse ärkab park ja rahvaaed.
Hulgub kõikjal uljaid paare, kullerkupud rinnas,
päikest õhetavad näod ja tänavate paed.

Kuidas peale äikest äkki avardusid ilmad,
viimsed eod end mullast murdsid päeva särani.
Nüüd on uibu õied nagu imetlevad silmad
kõrge taeva sinetuse poole pärani.

• Kersti Merilaas, "Nartsiss" 1, rmt: "Kuukressid" (1969), lk 44

...
Kes mõtles
nii ilusa nime kui Mai?
Meil igal pool elavad
väikesed Maid.

Maipühade auks
oma nimed nad said.
Elagu
  päikeseküllane
         Mai!

• Edi Ognetsvet, "Mai lapsed", tlk Heljo Mänd, rmt: "Nelk novembris", lk 64

Luht rohetab ja kirendab
ja paisub varsakabi
ja jõgi kuldselt virvendab,
ka temal talv on läbi.
...
Ja tuhat väikest muusikut
nüüd hõiskab eemal kuusikus:
käes mai! käes mai! käes mai!

• Heljo Mänd, "Kevad", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 26

Maikuu tujukus.
Lillepeenardel lumi
nagu sõnavaht,
millega surmata saab
kõike tärkamisealist.

• Velly Verev, "* Maikuu tujukus" kogus "Võilillesaatus" (1981), lk 10

Mai on väljas, hing on jälle hull.
Õitsma lööb su aed, kuid hirm on mul.
Uinund pahaendelises ehas,
ärkan öösel, külmavärin kehas,
jooksen, surun vastu sooja suud
kirsid kreegid apelsinipuud.
Helevalge sirel pihku, aga
toomingas, mis hõõgub aia taga,
see ei mahu, sinna käed ei küüni.

• Mari Vallisoo, "Aed" kogus "Rändlinnud kõrvaltoas" (1983), lk 55

I have a dream!
Suur aurav seljanka
minu ees päikselisel laual
maikuupäeval.

• Wimberg, "Eesti köökk: Värsijalad pliidi ääres. Poeem", Vikerkaar 1-2/2007, lk 11