Kuldnokk

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.

• Päris tihti tuleb ette seda, et välimuselt aetakse kuldnokk segi teise mustsulese ja silmapaistvalt kuldnokase lauluvirtuoosi musträstaga. Tõsi, must on vaid musträstapapa, ta kaasa sulestik ja nokk on pruunid. Ja see must on kuldnoka uhkeldavast rüüst hoopis tuhmim, särava metalse läike ja heledamate täppideta. Hoopis erinev on ka kahe linnu tegutsemismaneer. Maad mööda liigub kuldnokk sammudes, musträstas on aga hüpleja, kes aeg-ajalt peatub ja saba püstakile ajab. Lend on kuldnokal kiire, jõuline ja vuhisev, musträstal enamasti madal ja lühimaaline. Erinevalt kuldnokast ei pea musträstas kuigivõrd lugu liigikaaslaste seltsist ja ei moodusta suuri parvesid. Laul on musträstal melanhoolne ja kaunis, ärevushüüd aga üsnagi inetu, lõikav ja närviline helirida.
• Seltsi põlgav musträstas toimetab oma marjanopet väikeses meeskonnas, kuldnokk on tõeline brigaadiviisilise marjakoristuse austaja.
  • Toomas Jüriado, "Mälupiltidega pikitud tõsijutt paist paharetist" Loodus 5/1998

Kuldnokk

Elise Konstantin-Hansen, "Pesakast kuldnokkadega"

Nüüd laulab minu süda, suu,
et jälle käes on paastukuu.
Musträstas, õige laulumees,
küll selle poolest kõige ees,
on tulnud jälle tagasi,
meil toonud rõõmusõnumi.

• Martin Körber, "Musträstas ehk kuldnokk", rmt: "Eesti lasteluule valimik", I, lk 14

Kõrgel kõdunend oksis
pimeneb udularv.
Kus äsja veel kuldnokk toksis,
kraaksumas rongaparv.

• Heiti Talvik, "Jumalate hämaras" 1 kogust "Kohtupäev" (1937)

Vanasõnad

• Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
  • Eesti vanasõna

Kirjandus

• Paul-Eerik Rummo, "Kuldnokk kõnnib: jooksvast kirjandusest 1964-2009", 2010