Ronk
Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline.
Kes valmistab kaarnale roa,
kui ta pojad karjuvad Jumala poole,
toiduta ümber hulkudes?
- Hiiobi raamat, peatükk 38, salm 41
- Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!
- Luuka evangeelium, peatükk 12, salm 24
- Alguses olid kaarnal valged suled, aga pärast muutis Vanataat ta mustaks. Kui loomad Emajõge kaevasid, ei läinud ronk tööle, kartes, et ilusa valge kuue ära rikub. Vanataat võttis ronga kinni ja kastis tõrvatünni; sellest sai ta mustad suled. Teisendi järele muutusid ronga suled mustaks raipe söömisest. Väga palju rahvaid teavad kaarna valge olnud olevat (Dähnhardt, Natursagen III, lk. 59, 63, 65, 77 jj.). Üks valge sulg on tal veelgi tiiva sees järel, aga seda varjab ta hoolsalt, et keegi ei näeks.
- Matthias Johann Eisen, "Eesti vana usk", VII peatükk
Must ja sünge, põrnitsedes, saladuslik, mornitsedes
istub Ronk mu ukse kohal kuju pääl kui ennegi.
Tondisilmad sätendavad, õnnetust mis kuulutavad,
vari, lambivalgest tabat, täidab kambrit pooleni,
ja mu hing ei saa sest varjust, mis mind rõhub raskesti,
välja tõusta - iialgi.
- Edgar Allan Poe, "Ronk", tõlkinud Johannes Aavik; "Poeem "Ronk" ja teised luuletused". Tartu, Härmametsa Talu, 2000
Ronk, see va must elajaloom,
teeb tronk-tronk-tronk sihukest häält.
Arvatakse kurja karja toob,
ei ma usu temast halba ilma pääl.
Kui sa ütled ronga isa,
valge lind võib tõsta kisa.
Kui sa ütled ronga ema,
siis sa solvad ronga ema!
- Ott Arder, "Must ronk", tekst Ruja laulule (viis: Rein Rannap)
VanasõnadRedigeeri
- Kaaren kaarna silma välja ei noki.
- Kaaren lepib kaarnaga.
- Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad.
- Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid.
- Ronk ja ronk on kokku kaks ronka.
- Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929