Kookospähkel
Kookospähkel on kookospalmi vili, mis on botaaniliselt hoopis luuvili, mitte pähkel. Parem mitte alla jääda, kui see palmi otsast kukub.
Proosa
muuda- "Sul on hea süda," vastas Pipi. "Aga ära tunne lähema neljateistkümne päeva pärast muret. Hiljem tuleb meil küll vahest kookospähkleid natuke kokku hoidma hakata."
- Ta purustas suure kookospähkli, jõi selle piimast tühjaks ja näris maitsvat pähklit peale.
- Jim ning Buck vandusid.
- Astrid Lindgren, "Pipi Lõunamerel". Tõlkinud Vladimir Beekman. Rmt: "Pipi Pikksuka lood". 4. trükk. Tallinn: Eesti Raamat 1999, lk 271
- Külatänava äärde on kookospähklimüüjad ja kurgikaupmehed oma tillukesed müügilauad üles seadnud. Kurki hinnatakse siin kui head janukustutajat ja kookospähkli õrnas viljalihas sisalduva piima heast maitsest on juttu igas reisikirjelduses. Tegelikult on see paljukiidetud sogane vedelik üsna lääge ja värskendab kurku vaid siis, kui pähklit on enne külmas kohas hoitud. Ei viljalihal ega ka pruunil koorel ole mingeid soojust isoleerivaid omadusi, ja päikese käes läbinisti soojenenud puuvilja veidi magusamaitseline piim on seetõttu meie meelest pigem iiveldama ajav kui värskendav. Kuid tseilonlased peavad oma coconut water'ist väga lugu. Jook tuleb alati otse pähklist ja on seega ka puhas. Pealegi on see odav ja nii kasvavad müügilaudade kõrval nende looduslike jooginõude — terava raienoaga avatud kookospähklite virnad lausa väikesteks küngasteks. (lk 83)
- Valgusega üleujutatud väljaku lõpus seisab tempel, kus kõrvuti Buddhaga austatakse ka tähtsamaid hinduismi jumalaid. See tõmbab suurema osa usklikke enda juurde. Noored poisid tassivad kohale kookospähkleid ja löövad neid vastu raudvõresid puruks. Killud lendavad igasse külge laiali ja paljad jalad sõtkuvad need kohe teetolmu. Piim tilgub resti all olevasse auku. Ilmselt pakub alaealistele lõbu sel kombel oma jõudu proovida, ja kes pähklit kohe esimese löögiga katki ei saa, langeb teiste pilke alla. Et poisid viivuks peopesad näo ees kokku panevad, siis on "spordivõistlused" ka jumala teenimisega kooskõlas. Ja keegi ei või öelda, kas issandale annetatakse lihaste pingutus, kõva pauk või pähklist väljavoolav piim. Nad peavad kinni vanast traditsioonist ja sel juhul ei juurdle keegi asja olemuse üle. (lk 99)
- Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973