Nälg on soov ja vajadus saada toitu.

  • Mõni tund hiljem, parajasti siis, kui öö hakkas juba tasapisi minema hiilima, ärkas Puhh äkki mingist imelikust tühjusetundest. Seda oli Puhh varemgi tundnud ja teadis, mida see tähendab. See oli nälg!
  • Elu on läinud nii heaks, et peaaegu keegi ei sure enam nälga, mis saja aasta eest oli tavaline. Tol ajal ei puudutanud poliitika mitte ainult inimeste rahakotti, vaid toidukotti. Praegu võib populismiga mängida: rahakotti võib see mõjutada, aga toidukott on ikka veel kindel. Asi peab minema nii halvaks, et toidukott on ohus, enne ei loobuta tulega mängimast.
  • Inimene vajab 2000 kalorit päevas. Saksamaal oli sõja lõpupoole täiskasvanu norm 800 kalorit, kasvaval teismelisel nagu mina 1200, aga muidugi läks kõik toit pere ühisesse patta. Alguses olime põgenikelaagris, kus toitu oli nii vähe, et arvasime: ilmselt köögi personal varastab. Hiljem hakkasime omaette süüa tegema, aga nii oli veelgi raskem ots otsaga kokku tulla. Oli pidev näljatunne. Toitu sai kupongide eest. 12-aastaselt pidin miskipärast omaette söömas käima. Üks toit restoranis oli kupongita, margivaba, nagu öeldi. Tihti oli selleks keedetud spinat. Spinat mulle lapsena ei maitsenud, aga seal sõin seda isuga. Ilma margita sai ka lahjat sõjaaegset õlut. Jõin seda ka, ikkagi natuke kaloreid. Apteegist sai kalamaksaõli. Kalorid on kalorid, mõtlesin, katsusin seda mitu supilusikatäit võtta, aga ei suutnud, nii suur nälg siiski ei olnud. Keha nõrgenes, igale poole tulid paised, mõnes tekkis mädanik.
  • Siis oli nälg. Kõik, mis toodeti, läks rindele. Onnid olid tehtud savist, sõnnikust ja lubjast, ma mäletan, et me kraapisime seda ja sõime küüslauguga, maitses hästi. Vanaema arvas, et ju seal siis on mingid vitamiinid või mineraalid, mida lapsed vajavad, et me seda närisime. Ema ja vanaema käisid sovhoosis tööl ja tõid vahel mõru putru, mida tuli panna hammaste taha ja teed peale rüübata. Piisavalt oli sihvkasid, nagu öeldi, ehk päevalilleseemneid, mida perenaine kasvatas ja lubas meil süüa. Need on muidugi väga toitvad. (lk 14)
    • Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010

Allikata tsitaadidRedigeeri

  • Nälg on teravam kui mõõk.
    • Francis Beaumont ja John Fletcher

VanasõnadRedigeeri

  • Nälg vallutab kindlused ja alistab lossid.
  • Mida teab täissöönu sellest, kuidas näljane end tunneb?
  • Ei maial ole osa ega näljasel leent.
  • Ennem saab külla otsast kui nälja otsast.
  • Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
  • Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud.
  • Kel käed rüpes, sel nälg kõhus.
  • Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga.
  • Kel nälg, sel jalad.
  • Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma.
  • Küll nälg õpetab sandi paluma.
  • Lahtine suu ei jää nälga.
  • Mis kits kitsele annab, kui isegi närib haavakoori.
  • Nälg ajab hundi külasse.
  • Nälg ei jätä nuga tuppa.
  • Nälg keedab magusa leeme.
  • Nälg kõhus, uhkus südames.
  • Nälg naerab noore naise, tühi kõht tüdruku.
  • Nälg näitab, oht õpetab.
  • Nälg on kõige parem kokk.
  • Nälg paneb karu käppa imema.
  • Nälg roa soolab.
  • Näljane koer (täi, kirp) hammustab valusasti.
  • Näljane sööb jänestki.
  • Näljase näpud ei saa rasva tilkuma.
  • Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike nälg.
  • Parem viis viljaga kui kuus näljaga.
  • Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga.
  • Tühi kott ei seisa püsti.
  • Tühi toob tüli majasse, nälg ajab lapsed vargile.
  • Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli.
  • Usinus toob leiba, laiskus nälga.
  • Üheksa ametit, kümnes nälg.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel