Reliikvia

Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ca 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York

Film

• [Mässajate pealik:] Meie reliikvia on vabadus!
  • Filmist "Viimne reliikvia", 1969

Proosa

• Kuidas võid sa kummardada porrulauke ja sibulaid? oletame, et Sorbonne'is õppinu küsib nii Saisi preestrilt. Kui me neid kummardame, vastab viimane, siis vähemalt me samal ajal ei söö neid. Aga mis veidrad imetlusobjektid on kassid ja ahvid? pärib õpetatud doktor. Nad on vähemalt sama head kui reliikviad või märtrite roiskunud kondid, kostab tema samavõrd õpetatud vastane.
  • David Hume, "Religiooni looduslugu" (1757), XII osa "Kahtlustest ja veendumustest"

• Rekvisiitori vaatevinklist on realistlikud tükid "rasked tükid". Te ei oska aimatagi, mis vaev on hankida näiteks roostes rattarehve või lambitahikääre või kääbusmännist jalutuskeppi; ent realistlikud autorid nõuavad just sääraseid asju iseäraliku innuga. Nad toimiksid palju paremini, kui nõuaksid paavsti tiaarat, Neptuni kolmpiid; sihukesi reliikviaid rekvisiidilaos leidub, ent kust kuradi kohast sa roostes rattarehve võtad? kust sa leiad peotäie ropsitud kanepit? kust sa ostad kubu õlgi või katkise ranitsa? Need on julmad nõudmised.
  • Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng", rmt: "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud J. Čapek. Tallinn: Perioodika, 1981, Loomingu Raamatukogu nr 45/46, lk 66

• [Kuningas Ašoka poja misjonist Sri Lankal:] Budism on algselt filosoofia ilma jumalata, ja sellisena võib ta ka vaimustust äratada, kuid maal, kus elanikud on aastatuhandeid jumalate ja deemonite ees põrmus põlvitanud, pole tal kauaks külgetõmbejõudu. Seda mõistab ka Mahinda. Ta läkitab isa juurde saatkonna, kes pöördub Tseilonile tagasi, kaasas tõeline Buddha rangluu, mille jumalad on säilitanud. Reliikviate kummardamine sai alguse pärast Valgustatu surma. Nüüd on ka Tseilonil Buddha õpetuse järgijail oma palveobjekt. Teine saatkond toob Indiast kaasa suure võrsiku sellest pühast viigipuust, mille all Siddhartha Šakjamuni valgustust sai, ja ühel täiskuuööl maikuus "Buddhaks" muutus. Koos saatkonnaga tulid Tseilonile ka buda usu nunnad, kes edukalt ordule liikmeid värbasid. Munkade ja nunnade arv suureneb lakkamatult, mõnedel aastatel on juurdekasv mitu tuhat. Budism on Lõvisaarel määramatuks ajaks kodupaiga leidnud. (lk 48-49)
• 1560. a. vallutavad portugallased Džaffna, Tamili riigi pealinna saare põhjaosas, ja hävitavad Buddha hamba, mis kui kõige hinnalisem reliikvia on hoiul Džaffna radža käes. Pegu kuningas pakub püha eseme väljaandmise eest 400 000 kullatükki, kuid inkvisitsioon ei lase enesega kaubelda. Don Caspar, Goa peapiiskop, hõõrub hamba omaenese käega peeneks, põletab ära ja puistab tuha jõkke. Ta usub, et on andnud budismile kõva löögi, alahindab aga preestrite leidlikkust ja budistide usklikkust. Varsti peavad portugallasel, kes lasksid selle tänuväärse päeva mälestuseks juba medali valmistada, kogema, et ühe hävitatud hamba asemel on nüüd palveobjektiks kaks uut Buddha hammast - üks Pegus ja teine Tseilonil. Portugallased on ilma jäänud 400 000 kullatükist. (lk 58-59)
  • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

• Inimene, kes on nüüd jumalasulase staatuses, keda hakatakse kanoniseerima - kõiki temale kuulunud esemeid võib pidada reliikviateks. Niisamuti seda kaasulat, mida ta kandis piiskopiks pühitsemise puhul.
  • Marge Marie Paas, Eesti roomakatoliku kiriku pressiesindaja, peapiiskop Eduard Profittlichi pühakuks kuulutamise ootuses: Anne Raiste, "Eesti katoliku kirik sai tagasi reliikvia" ERR, 26.11.2019

• Kõik majamuuseumid on Pettuse Majad. Sest inimese hingeõhk hajub. [---] Sest [asjade] alleshoidmine ja eriti veel nende näitamine luuletaja asjadena, reliikviatena, mida peaks kummardama, on läbini vale. On blasfeemia. Luuletaja pole iial neis ega seal. Ta on mujal.
  • Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019, lk 63-64

• Ajakirjandus ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on vale pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie reliikviad olema sõnavabadus ja tõde.
  • Hans Väre, "Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool" ERR, 15.06.2020

Luule

Kui Roland näeb, et mõõk ei purune,
ta hakkab vaikselt tema pärast kurtma:
"Kui ilus, püha oled sa, mu mõõk!
On pühad säilmed sinu kullast peas:
üks hammas Rooma Peetruselt on selles,
Basiliuselt pühalt pisut verd
ja püha Dionysiuse juukseid,
tükk rõivast pühalt Maarjalt eneselt.
Ei tohi sattuda sa paganate kätte,
sind omandada võib vaid kristlane."

• "Rolandi laul", tlk Johannes Semper, rmt: "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia", 1962, lk 123

Kes teab, kus on viimne reliikvia?
Kelle käes on viimne reliikvia?
Õhtu jõuab
ja päev veereb —
aga kuhu jäi viimne reliikvia?
Õnn, usk, lootus, armastus,
tõde, õigus, õiglus, vabadus.

• Paul-Eerik Rummo, "Laulud "Viimsest reliikviast", rmt: "Ajapinde ajab" (1985), lk 42

Kui palju jääb aega,
enne kui rahvahulk
asub ründama muuseumiuksi,
et kätte saada puust hapupiimapütsik
ja kasetohust leivakarp —
me reliikviad?

• Livia Viitol, "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11