Laiskus
Laiskus on inimese enda või teiste poolt antud (negatiivne) hinnang inimese tegevusetusele või ebapiisavale tegevusele.
- Kuigi ma pole tähtsate jõudeinimeste hulgast, siiski sarnanen ma logeleva noorukiga.
- "Õlimüüja ja lillehaldjas", Loomingu Raamatukogu 37/1959
VanasõnadRedigeeri
- Ahju taga laisa ase.
- Ei virgal puudu tööd ega laisal aega.
- Ennem lähed ise, kui et laiska käsid.
- Hooletus on laisa ema.
- Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
- Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast.
- Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole.
- Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema.
- Laisa linna ei leita kusagil.
- Laisa päev pikk.
- Laisa tööpäev ikka homme.
- Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
- Laisk koer, hea õnn.
- Laisk läheb suvel (ahju) vilusse, talvel ahju paistele (peale).
- Laisk ootab, kuni päev looja läheb.
- Laisk sureb enne surma laiskuse pärast.
- Laisk susi ei saa lammast.
- Laisk teeb ikka laupäeva õhtu.
- Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad.
- Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele.
- Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind.
- Laiskus läheb naha vahele .
- Laiskus on kuradi peapadi.
- Laiskus on rumaluse ori.
- Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle.
- Sitika vilul lähevad laisad tööle.
- Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees.
- Töö inimest toidab, laiskus teda rikub.
- Usinus austus, laiskus häbistus.
- Usinus toob leiba, laiskus nälga.
- Vihma sajab laisale, hea ilm virgale.
- Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal.
- Virk ema, laisad lapsed.
- Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929