Louise-Adéone Drölling, "Interjöör noore naisega lille joonistamas" (1820ndate algus)
Sofie Ribbing, "Joonistavad poisid" (1864)
Hélène Feillet (1812–1889), "Joonistaja", s.d.


Piibel

muuda
kuni valguse ja pimeduse piirini.


Proosa

muuda
  • Joonistamine sobib ülimalt hästi naiseliku ilu arendamiseks. Mõtted, mida see sünnitab, on rahustavad ja tõsised, selle nauditava tegevuse vältel tuntav leebe ind mitte üksnes hajutab melanhoolia ja morbiidsed tundmused, vaid arendab ka otsustusvõimet ja tundepeenust, andes palge väljanägemisele kõrgema loomutooni.
Laisad inimesed kalduvad uskuma, et neile niisugused või naasugused taotlused "ei meeldi", unustades, et meeldivaks võib saada niihästi mõistuse kui ka maitse teel ning see vajab vaid kindlameelset juhatust. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")



  • Tädil oli raamat, mille ta oli ammu ostnud, pilgu sisse heitnud ja otsustanud, et temale ei paku see midagi. Raamatu pealkiri oli "Kuidas sule ja tindiga joonistada" ning autor oli Harry Furniss. Õigupoolest oli autor ikka elus ja elas veel viis aastat pärast seda, kui Francis raamatuga esimest tutvust tegi. Furniss oli väljapaistev karikaturist, ent, nagu ta oma lustakas pruugis selgitas, tuli karikatuuride joonistamiseks osata joonistada inimesi, ja kui taheti joonistada inimesi, oli kasulik kätt proovida kõiksugu muude asjadega. See, kes ei oska joonistada tõetruud pilti härra Gladstone'ist ja tõetruud pilti vanast kotkast, ei suuda kujutada härra Gladstone'i vana kotkana. Tuleb silma teritada, kõiges tuleb näha joont ja vormi. (lk 116)
  • Olgu sul alati paber taskus, ütles Harry Furniss. Ära iial märkmikku koju jäta. Ära jäta iial kahe silma vahele huvitavat kuju tänaval või teatris või parlamendis. Pane tähele igat peapööret, igat silmavälgatust. Pole võimalik joonistada kauneid neide, kui ei osata joonistada rentslivanamoore. Kui sa ei suuda oma märkmete kohta registrit pidada, siis ära pea; kui aga käsi ja silm on kord treenitud tabama igat detaili ja nüanssi, pole sul ehk registrit vajagi, sest kõik talletub ajus ja harjub käe sisse. (lk 117)


  • Mu äraolekul joonistas mu armsam mind pead ja õlgu. Ta peab mind ilusaks ning sellepärast armastabki mind, sellepärast laman ma praegu valutavate käsivartega tema all, kõht higist märg. Need pildid ei ole minust, kuid nad räägivad tema armastusest. Hoian neid laualaekas, kust mu mees ühel ilusal päeval nad leiab. (lk 24)


  • Et joonistada tütarlast, tuleb mul end ohjeldada, ja et tabada tema hinge, pean toituma kasinalt puuviljadest ja jooma külma valget veini, kuna toapugerikus, kuhu end sulgesin ja millest mul on kihk maailma näha, on palav. Lisaks tuleb mul hoiduda seksist ja jalgpallist. (lk 15)


  • Erinevalt mõnest nimekast kaasaegsest on Pääsuke ka hea joonistaja. Mõned joonistuslikud vormid on talle lausa signatuursed, näiteks kalaselja või linnutiiva siluetti meenutavad laugjad-teravad kujundid. Iseäranis varasemal perioodil on talle meeldinud lõuendile manada nõudliku vormi ja keerulise faktuuriga esemete plastilist materiaalsust. Ometi ei ole temast saanud omaenese virtuoossuse pantvangi, eriti käesoleva aasta­tuhande töödes on figuurid vahel antud Mudistit meenutava naivistliku tunnetusega. Iseloomulik on ka detailsete passaažide ja suuremate värvipindade, maalilise vabaduse ja geomeetriliste elementide kombineerimine.