Vorm

mateeriat kujundav alge (filosoofiline mõiste)

See artikkel räägib millegi avaldumiskujust, vormirõiva kohta loe artiklist Munder.


ProosaRedigeeri

  • Ainet näeb igaüks, sisu leiab ainult see, kes sellele midagi ise on lisanud, vorm on enamikule saladuseks. (lk 40)
  • Kunsti väärikus ilmneb muusika puhul võib-olla kõige silmapaistvamalt, sest muusikal puudub mateeria, mis tuleks maha arvata. Muusikas on kõik vorm ja sisu ning ta tõstab ja õilistab kõike, mida ta väljendab. (lk 49)



  • Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm /.../, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild looduse ja vaimu vahel. Vaimu poole, Jumala juurde kutsub teda seesmine ettemääratus - Looduse poole, ema juurde tagasi tõmbab teda tungivaim igatsus; nende kahe võimu vahel vangub hirmust värisedes tema elu.


  • ... on viga eeldada, et saab olemas olla religioon, mis on üleni sisemine, ilma mingite reeglite ja liturgiata ning seesmisi olekuid tähistavate väliste märkideta. Nagu ühiskonna, nii ka religiooni puhul on väline vorm tema eksistentsi eeltingimus.


  • Kirjanikke on kahte sorti. Ühed, kes on kirjanikud, ja teised, kes seda ei ole. Esimeste puhul kuuluvad sisu ja vorm kokku nagu ihu ja hing, teiste puhul passivad sisu ja vorm kokku nagu ihu ja hilp.
    • Karl Kraus, "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets, LR nr 31/1999, lk 28


  • [Uitneid:] "Küllap olete abielus?"
"Ojaah," vastaks tema, "mitmes kohas ja mitu korda."
"Ja teil pole sellest midagi?"
"Neil pole sellest midagi."
"Armastus ja ustavus on naiivsed, eks ole?"
Ta kehitaks õlgu, ja mõtleks isepäinis, et Armastus ja Ustavus polegi nii naiivsed - ühitatult on see orjapidamise leevendatud ja varjatud vorm.
  • Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 131


  • Üks mu vanemaid sõdu käib eristuse vastu mõtete ja tunnete vahel [---], mis on tegelikult kõigi antiintellektuaalsete vaadete alus: süda ja aju, mõistus ja tunded, kujutlus ja otsustusvõime. Meil on enam-vähem samad kehad, kuid väga erinevad mõtted. Ma usun, et me mõtleme märksa enam vahenditega, mida meile pakub meie kultuur, kui oma kehadega, ja sellest tuleneb mõtlemise palju suurem mitmekesisus üle maailma. Mõtlemine on tunnete vorm; tunded on mõtlemise vorm.
    • "Susan Sontag: The Rolling Stone Interview", Jonathan Cott (1978; ilmus 4. oktoobril 1979)
  • On tõsi, et kogu Lääne teadvus ja mõtlus kunstist on jäänud piiridesse, mille määras kreeka teooria kunstist kui mimeesist või taasesitusest. Just selle teooria tõttu muutub kunst kui selline - ülema ja enamana üksikutest kunstiteostest - problemaatiliseks ja hakkab kaitset vajama. Ja just kunsti kaitsmine sünnitab veidra nägemuse, kus miski, mida me oleme õppinud nimetama "vormiks", lüüakse lahku millestki, mida me oleme õppinud nimetama "sisuks", ning sisu heasoovliku kehtestamise olemuslikuks ja vormi lisanduslikuks.
    • Susan Sontag, "Tõlgendamise vastu", rmt: Susan Sontag, "Vaikuse esteetika", tlk Berk Vaher, 2002, lk 12


  • Kõndides rutakal sammul Brugge räpasel sillutisel, tundis Zenon, kuidas läbi tema, nagu meretuul läbi ta viledaks kulunud riiete, voogab tuhandete kaupa olendeid, kes on kunagi viibinud selles maakera punktis või juhtuvad siia tulevikus, enne seda katastroofi, mida meie nimetame maailma lõpuks; need viirastused läbisid inimese keha, keda nende eluajal veel ei olnud või enam ei ole, ise seda märkamata. Hetk varem põgusalt tänaval kohatud tundmatud, kelle näod samas möödaniku vormitusse taignasse tõugati, suurendasid lakkamatult seda larvidehulka. Aeg, koht, mateeria jäid ilma oma atribuutidest, mis neid meie silmis piiritlevad; vorm polnud muud kui mateeria lõhkine koorik; mateeria jooksis kuivaks tühjusse, mis ei olnud enam tema vastand; aeg ja igavik olid üks ja seesama, otsekui pime hoovus liikumatus pilkases ookeanis. Zenon süüvis neisse visioonidesse nagu usklik Jumala üle mediteerimisse.
  • Marguerite Yourcenar, "Opus nigrum", tlk Merike Riives, 1982, lk 116


  • [Francis kirjas Jack Copplestone'ile:] Pildid on puhas vorm ja värv. Vähemasti ütlevad nii uue aja raamatud ja kindlasti ütlevad sedasama libedad poepoisid. Ei mingeid tundeid. Võib isegi olla, et ei mingit tähendust peale selle, mida sa silmaga näed.
Häda on selles, et uuema aja parimatesse töödesse murravad tunne ja tähendus ikkagi sisse. Nagu tollel Picassol. Nägin ühes galeriis mõnda tema tööd, ja kui see on pelgalt vorm ja värv lamedal pinnal, siis näen ma und. Selles on sõnum. Mitte et oskaksin öelda, mis sõnum see on, aga ma olen kindel, et see on olemas, samuti olen kindel, et kui selle kallal piisavalt kaua pead murran, leian tähenduse.
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 195


  • Ka meie teised meeled võivad mälestusi ja tundmusi vallandada, kuid silmad on sümboolse, aforistliku, mitmetahulise tajumises eriti osavad. Seda teades püstitavad valitsused ikka ja jälle ausambaid. Üldiselt pole neis midagi erilist, kuid inimesed seisatavad ikkagi nende ees ja harduvad. Silm näeb suuremat osa elust monumentaalsena. Ja üks vorm mõjutab meid palju rohkem kui teine.



  • Ta kartis, et ei mahu tikutopsi ära, läikivas köögis ärkab leelõuka atavism, viimaks kasvab karv selga ja Vändra metsas lastakse karu pähe maha. Grotesk on uue aja sisu, kainus on uue aja vorm, külm koht, sirge selg. Kaalust vaja maha võtta. Aga teistpidi: milleks, milleks?


  • [Renée:] See on üha uuenev mõistatus: tõeline meistriteos on visuaalne vorm, mis tekitab meis veendumuse, et tegemist on ajatu sobivusega. Tõsiasi, et mõningad vormid püsivad, igaüks sellel konkreetsel kujul, mille looja on neile andnud, läbi kogu kunstiajaloo ning et neis väljenduvad individuaalse geniaalsuse kõrval ka universaalse geniaalsuse eri tahud, on tõeliselt segadusseajav.


LuuleRedigeeri

Sina peaksidki ju Teda tundma:
looja ise
puhas hing ja kunst.
jääkristall just Looja hingeaurust
viimseks lennuks sirutanud tiivad
lõplik vorm, kes vormimatuks saab

  • Urve Karuks, "Sina peaksidki ju Teda tundma", cit. via: Sirje Kiin, "Urve Karuksi avastamata maailm", rmt: Urve Karuks, "Kogutud luuletused", 2019, lk 318


Need kaks käivad ju ikka koos üht teiseta ei ole
ma pole iial kirjutand luulet kus on vorm
ilma sisuta ega mehestki ei või jääda ainult vorm
võimatu ju ma küll vaatama ei lähe —
nagu läheks tsirkusse vaatama pooleks saetud daami

  • Ilona Laaman, "*vorm jäi sisuta" kogus "Maakulgur on maandunud", 2003, lk 19


Kes nägi Armastust siin elus
öelgu mulle kus ta läks
ja kus ta praegu varjab end?
Ta alla sadamasse läks
ja hakkas tüürimeheks laeval
mida peksis elutorm.
Sealt saadab kirju nõudmiseni
kuni koju jõudmiseni
varjunime all Amor
On vigu täis ta kirjaread
kuid hea, et temagi veel teab
et sisu tähtsam on kui vorm

  • Naised Köögis, "Igavesti heitlike tunnete tango", sõnad Kristiina Ehin, Katrin Laidre, Kairi Leivo, Sofia Joons, viis Sofia Joons