Kirjanik

Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat. Ehkki teistes keeltes võidakse sarnaseid sõnu kasutada ka isikute kohta, kes kirjutavad tarbekirjandust, publitsistikat või muid tekste (nt inglise writer), ei kutsuta neid eesti keeles kirjanikeks. Neid hõlmab lähedase tähendusega termin "literaat", samuti vanapärane "kirjamees".

  • Kirjanikud ja preestrid olid alguses üks ning alles hilisemad ajad on neid lahutanud. Tõeline kirjanik on aga alati jäänud preestriks, nii nagu tõeline preester on alati jäänud kirjanikuks. Ja kas ei peaks tulevik asjade endist seisu jälle taastama? (lk 17)
  • Tõeline kirjanik on kõiketeadja; ta on tõepoolest omaette väike maailm. (lk 66)
    • Novalis. "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19
Berliinis Bebelplatzil 2006. aastal avatud skulptuur kirjanduse auks. Raamatuselgadel on suurte saksa kirjanike nimed.
  • Kirjanik peab olema oma raamatus nagu Jumal maailmas: kohal kõikjal ja nähtav eikusagil.
  • Ma ei taha olla üks neist kirjanikest, kes andestavad endale mõne rea luuletuse kui terviku pärast ja, vastupidi, terve luuletuse mõne rea pärast. Minu arvates ei ole heale kirjanikule ükski eeldus sama oluline kui võime öelda lahti omaenda mõtetest.
  • Kirjaniku õnn on omada ideed, mis suudab muutuda tundeks, ning tunnet, mis suudab muutuda ideeks.
  • Kirjanik, kes kõneleb omaenda raamatutest, on peaaegu sama jube kui ema, kes jutustab oma lastest.
  • Niisugune inimene istub kirjutuslaua taha ja kirjutab tervete kuude kaupa romaani. Ma ei saa aru. Kas ei oleks lihtsam minna raamatupoodi ja paari zloti eest endale mõni valmis asi osta?
  • Kui töötate pangas või juhite lennukit ja olete saavutanud teatud vilumuse, siis võite enam-vähem loota, et tulete omadega puhtalt välja. Kirjutamise puhul aga ei akumuleeru mitte vilumus, vaid kõhklused. Ning see on vaid teine nimi kunstiküpsuse jaoks.
    • Jossif Brodski, "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28, lk 13
  • Kirjanik kirjutab end ideede ajaloo, oma rahvuse ja oma ajastu vaimsele kaardile.
    • Milan Kundera, "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 120


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel